Men osy kýni mýldem teledidar qaramay­myn. Birinshi, teledididardaghyny on orap alatyn aqparat – qaltafonymda túr. Ekinshi, oqta-tekte teledidargha kózing kezdeysoq týse qalsa, dambalynyng týsin kórsetken jalanash albastylar tolyp alghan. Maghyna-mәni joq, aty-zaty súrqiya nәrseler; odan qalsa, fonogramma-әnshiler...

Qay kýni anam janalyqqa qúlaq týrip otyr eken, QR ýkimetbasynyng orynbasary Berdibek Saparbaev: «Núr-Súltan qalasynyng mýmkindigi – sheksiz emes. Sony eskeru kerek. Kez-kelgen adam elordada túryp, bilim alghysy keledi. Biraq ýisiz, kýisiz astanada ómir sýru – qiyn. Qay jerde jaqsy jaghday baryn týsindiru sharalaryn jýrgizu qajet», – dep soghyp túr...

Bayaghyda osydan 30 jyl búryn, ozbyr orystyng sovet zamanynda qazaqtardy astanamyz Almatygha tirkemeytin zang bolypty. Ne degen masqara! Netken qiyanat! Ne degen sorlylyq!
Arada atyn bes miynótting ishinde bas qa­lamyzgha «Núr-Súltan» dep ózi qoyyp alghan kisining 30 jyldyq biyligi ótkende, qazaq taghy da astanasynan quylyp jatyr ma?..
Búl ne bassyzdyq? Kimning shygharghan jarlyghy? Kimning pәrmenimen aitylghan sandyraq?

Qazaq Elining qay búryshana baryp, biylik jasasa da, jalaulatqan jarnamasy ghana kórinetin Berdibek Saparbaev ózinshe bir shatty tәrtip-qalyptar shygharyp alypty, bylay deydi: «Árbir salanyng óz standarttary bar. Mysaly, eger bala sany 15-ten tómen bolsa, ol auylda – bastauysh mektep jabylady. Sondyqtan, damymay otyrghan auyldarda әleumettik nysandardy saludyng qajeti joq. Sebebi, ol jerge 200-300 mln tenge túratyn su jýielerin tartugha mýmkindik joq»                                                   Al, endeshe?!.

Ou, Mәshbekting balasy-au, jogharghy biylik ózinizdi sol «damymay otyrghan auyldardy» damytudyng joldary men tetikterin tauyp, auyldaghy ózinizge qandas bauyr-qazaqtardyng әl-auqatyn jaqsartudyng әdisteri men tәsilderin tabu ýshin lauazymdy qyzmet berip, ay sayyn biretek jalaqy berip otyrghan joq pa?!.

Astanasy men atyn almastyryp alatyn kisining biyligi kezinde jel sóz, ótirik kózge bolsa da, «Auyl jyly», «Auyl – el besigi», «Diplommen auylgha», «Aq búlaq», «Serpin» siyaqty baghdarlamalardyng qolgha alynghanyn nege jyldam úmytyp qaldynyz? Áriyne, әdettegi kýtkenimizdey, atalghan (jәne atalmaghan) bastamalardyng bәrining bayany bolmady, nәtiyjesi kórinbedi.

Biraq, solay bola túrsa da, elimizdegi halyq sany 50 adamnan aspaytyn 500-ge tarta auyldyng bolashaghyn búlynghyrlaugha sizge kim qúqyq berdi?!.
Ishki migrasiya kez kelgen elde toqtausyz, ýnemi jýrip túrady. Sondyqtan, Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyn: «Biz ishki migrasiyany baqylaudy kýsheytuimiz kerek. Búlay jalghasa berse, jaghday qiyndaydy. Men ózimning Halyqqa joldauymda «qalalardaghy halyq sanynyng kóptigi – maqtanysh emes, búl sheshilui tiyis mәsele» degen sózin basshylyqqa alynyz! Áytpese, júrt búryn tanbalaghan «Bordurbek» degen laqap atynyzgha – «Bәtuәsizbek» degen jana esimdi jamap aluynyz әbden mýmkin.

Jalpy, qazirgi qazaq biyligi «әlemdegi elu eldin, tipti otyz elding qataryna kiremiz» dep maqtanghanda, auyzdarynan týkirigi shashyrap, tili bargha – sóz bermeydi, endeshe, 50 adamdy jarylqay almay otyryp, nege óitip dandaysidy?

50 adam – adam emes pe? Ata zanymyzda eng qymbat qúndylyghymyz – ADAM dep jazylghan ghoy. Demek, 50 bylay túrsyn, 1 adamnyng ómiri qymbat bolugha tiyis!

Auyldyng erteni joghalsa, qazaqtyng erteni bolmaydy...

Qajymúqan Ghabdollanyng facebook paraqshasynan

Abai.kz