Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 5622 8 pikir 15 Qarasha, 2019 saghat 15:04

Tól tenge - Tәuelsizdikting atributy!

Býgin Últtyq valutamyzdyng kýni! Ekonomikanyng temirqazyghy sanalatyn tengemizge biyl 26 jyl tolyp otyr. 1997 jyly sol kezdegi Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen 15 qarasha - tól valutamyzdyng әri qarjygerler kýni bolyp belgilengen bolatyn.

Bәrimiz biletindey, 1993 jylghy 15 qarashada Qazaqstannyng últtyq valutasy – tenge ainalysqa engizildi. Eski aqshany qazaqstandyq tengege aiyrbastau 1993 jyly 15 qarashada saghat 8.00-de bastalyp, 20 qarashada saghat 20.00-de ayaqtaldy. Últtyq Bank bastapqyda 1 tengeni sol kezdegi myng rublige baghalaghan bolatyn. Degenmen, elimizding sayasi, әleumettik mәseleleri jәne memleketaralyq qatynastar eskerilip, bir tenge 500 somgha bekitildi. Tenge birinshi ainalymgha kirgen kýni 1 dollar 4,75 tenge bolyp bekitildi.

Shiyrek ghasyrda aqshamyz talay qily kezennen ótti. Tenge tәuelsiz elding tól valutasyna ainaldy. 1993 jyly qarasha aiyna deyin emissiyalau qyzmetin tek qana KSRO men memlekettik banki, keyinnen Reseyding Ortalyq banki atqaryp keldi. Ol kezde qazaqstan aumaghynda tólem qúraly retinde KSRO Memlekettik bankining nemese Resey Ortalyq bankisining 1961-1991 jyldary shygharghan rublidegi banknotalary men monetalary qyzmet etti.  KSRO ydyryghannan keyin onyng qúramyndaghy keybir respublikalar ózderining últtyq aqsha birligin ainalymgha engizip, yaghny «rubli aimaghynan» shyghyp ketken bolsa, al bizding respublikamyz sol aimaqta eki jyl boyy qaldy. Onyng basty sebebi, Qazaqstanda ózining banknottar shygharatyn fabrikasymen Moneta sarayy bolmady.

Jalpy, últtyq valutagha degen úmtylys 1992 jyly jasalyp, sol jyly 27 tamyzda Últtyq bank tenge kupurasynyng ýlgilerin bekitken bolatyn. Erteninde qazaq valutasyn ómirge әkelgen Timur Sýleymenov, Mendibay Aliyn, Aghymsaly Dýzelhanov, Qayrolla Ábjәlelovter Angliyagha attanady. 1993 jyly alghashqy tenge partiyasy Angliyanyng eng kóne әri әigili «Harrison jәne úldary» fabrikasynda basylyp, tengeni elge tasymaldau ýshin tórt IYL-86 úshaqtary Angliyagha 18 mәrte qatynaghan.

Sol uaqyttan beri qazaqstandyqtar ózimizding tól tengemizdi paydalanyp keledi. Keyingi kezderi tengening tynysy sәl tarylyp, qúnsyzdanyp bara jatqanymen tengening túghyry túraqty deuge tolyq negiz bar.

Bir ókinishtisi, songhy kezderi ózge eldermen ortaq valuta engizu jayly súmdyq әngime sumandap jýr. Soltýstiktegi kórshimiz Reseyden bastau alatyn búl úsynystyng kózdegeni - Euraziyalyq Ekonomikalyq Odaq aumaghynda birynghay valuta engizu. Búl úsynysqa qazaq shendileri birneshe mәrte qarsylyq tanytqanymen, reseylik tarap rayynan qaytar emes. EAEO elderinen búl úsynysty birkezderi Belarusi jәne Qyrghyzstan preziydentteri qoldaghanday bolghan. Biraq óz tәuelsizdigin qúrmetteytin kez-kelgen el ortaq aqshadan bas tartuy kerek. Sebebi, Tól tenge - tәuelsizdikting atributy.

Búdan bólek, 26 jyl aralyghynda valutamyzdyng týr-týsi birneshe ret ózgertilip janartyldy. Qorghanys belgileri de jetildirildi. Al kolleksiyalyq monetalar halyqaralyq bayqaularda ýzdik dep tanylyp, birinshi oryndardy iyelenip keledi. Mamandardyng aituynsha, Tenge әlemde qoldan basyp shygharyluy qiyn valutalar qataryna jatady eken.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534