Senbi, 23 Qarasha 2024
2135 0 pikir 14 Qarasha, 2019 saghat 12:16

Syr ónirinde baluandar bәsekesi ótip jatyr

Qyzylordada ótip jatqan qazaq kýresinen el chempio­natyna baytaq respublikanyng barlyq ónirinen kýsh synasugha 500 sportshy bilek sybana keldi. Árbirining qoldau kórseter jankýieri bar. Dýisenbide bastau alghan tartysty bәseke býgin óz mәresine jetpek. Osyghan deyin erler 9 salmaq dәrejesinde, sonymen qatar týie paluandar sayysynda syngha týsse, býgin әielder arasynda 7 salmaq boyynsha jarys ótkizilude.

«Evraziya» sport keshenindegi dýbirli dodanyng Syr elinde úiymdastyryluy da tegin emes. Býginde barystardy anyqtap, búla kýsh iyesin tanytudy maqsat etken «Altyn belbeu» sayysy da Aqmeshitten bastau alghany belgili. Aqyn-shayyrlarynan bó­lek qazaq kýresinen talaydyng tandayyn qaqtyrghan Syr sportshylary qazaq atyn әlemge pash etip keledi. Búl oidy ja­rystyng alghashqy kýninde QR Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri, QR Qazaq kýresi fe­derasiyasynyng preziydenti Dәu­ren Abaev ta quattaghan.

– Syr eli – qazaq kýresining paluandaryna óte bay ónir. Múnyng ózi qatysushy jastargha zor serpin beredi. Jyl sa­yyn chempionattyng dengeyi ósip ke­ledi. Búl bәsekening de tartys­ty ótetinine senimdimin, – dedi federasiya preziydenti.

Sayystyng alghashqy kýninde erler arasyndaghy 90, 100 jәne 100 keliden joghary salmaqtaghy sportshylar beldesti. Chem­pio­natqa ónirden 40 sportshy qatysyp, aimaq abyroyy ýshin beldesse, 90 keli salmaq dә­rejesinde sonyng ekeui syngha týsti. Onyng biri Rinat Toghysov ә degennen alghashqy qarsylasy jambyldyq Ayan Rysbaygha ese jiberip, jarystyng jarty jolyna da jete almay qaldy. «Áttegen-aylaghan» júrtshylyq jerlesimiz Erjan Abdullaevqa ýmit artqan. Ol shymkenttik Marat Baykamurovtyng jauyrynyn jerge tiygizdi. Degenmen, búl ýmitimiz de úzaqqa barmady. Jambyldyq Aybol Aytbek senim artqan paluanymyzdy súlatty. Búl jerde boydaghy búla kýshten bólek әdis pen aila da manyzdy ról atqarady. Qolyn qarsylastyng iyghynan asyryp, belden ústap, basynan asyra laqtyrugha mýmkindigi zor boyly paluandar da jyghylyp jatty. Búl salmaqtaghy sport­shylardyng arasynan biz aityp otyrghan jambyldyq Aybol Aytbek qarsylastaryn shaq keltirmey, I oryndy qan­jyghasyna baylady. Al, aq­tyq synda oghan ese jibergen al­matylyq Erasyl Janataev ekinshi oryndy enshiledi. Aybolmen beldesken atyraulyq Súnghat Zakariyaev pen aqtóbelik Ádilet Misin ýzdik ýshtikti týiindedi.

Qaqpaq jauyryndylardyng 100 keli salmaq dәrejesinde syngha týskenderi tartysty bә­sekeni bayqatty. Jerlesimiz Núrym Sәlimgerey de jarys jolynda kórindi. Múnda odan bólek Spandiyar Almahanov pen Aydyn Jylanbasov ta aimaq abyroyyn qorghaugha atsalysty.

Núrym osy sayysta 4 jekpe-jek ótkizdi. Onyng barlyghynda derlik aiqyn basymdyghyn kór­setti. Aldymen Shyghys Qa­zaqstan oblysynyng paluany Jasúlan Múhamethanovty iy­­ghynan asyra laqtyryp, ja­uy­rynyn jerge tiygizse, onan song qostanaylyq Almas Júmaghalidy da dәl solay jyqty. Qaraghandylyq Er­qa­nat Moldaghúlovtyng da Nú­rym­men beldesude joly bolmady. Onbay jenildi. Ásirese, tór­tinshi beldesu kezindegi jan­­kýierler dausy zaldy jan­­ghyrtyp jibergendey. Sol­týstik Qazaqstan oblysynan kelgen Múhit Túrsynov ekeui berispedi. Qara terge mal­shynyp, qaqqan qazyqtay qaqshiyp túr, qúlamady. Dese de, uaqytty toqtata almaysyn. Bes minut demde óte shyqty. Múhittyng salmaghy Núrymnan eki keli jenil bolyp, tóreshiler sheshimimen Múhit Túrsynov birinshi oryn aldy da, Núrym Sәlimgerey ekinshi oryndy enshiledi. Atyraulyq Arman Qa­liyev pen qaraghandylyq Er­qanat Moldaghúlov ýshinshi oryn­gha túraqtady.

Salmaq auyrlaghan sayyn sayystyng salmaghy da arta týskendey. 100 keliden joghary salmaq dәrejesinde 28 pa­luan sheberlikterin bayqasty. Onyng ishinde jerlesterimiz – birneshe dýrkin el chempiony, Aziya chempiony atanghandary bar. Bayqasaq, kýresip jýrgen paluandardyng kópshiligi Qar­maqshy topyraghynan eken. Búl kýnde onda Tekey batyr atyndaghy sport kluby júmys isteydi. Maqsat Isaqabylov, Núrym Sәlimgerey, Marat Baymahanov, Bauyrjan Raisov, Qayrat Jalghasbaev, Múhit Dosymovtar sol mektepten týledi. Paluandardy iriktep, ýlken sportqa baghyttau maqsatynda ashylghan mektepte býginde 300-ge juyq jas tәrbiyelenude.

– Búl sport klubyn ashu onay bolmady. 2006 jyl edi. Sol kezdegi audan әkimi Rzaqúl Núrtaev auyl aqsaqaldary men sport janashyrlaryn jinap, sport klubyn ashu keregin aitty. Manyzdysy, elden myqty paluandar shyghyp jat­ty. Sol isti әri qaray damytu kerek edi. Sodan klubty ashtyq, aqsaqaldardyng keli­simimen oghan ataqty Tekey ba­tyrdyng esimin berdik. Qa­zirding ózinde týlekterimiz әlem­di baghyndyryp jýr. Je­misin berdi, – deydi klub diyrektory, QR enbek sinirgen jat­­­tyqtyrushysy Ádilbek Serikbaev.

Osy mektepting shәkirti Aybek Serikbaev – Álem jәne Aziya chempiony. Sýiinshi janalyghy – aldaghy jyly Japoniyada dzudo kýresinen ótetin chempionatqa dayyndalyp jýr.

Qosh, jarysqa oralayyq. Auyr salmaqtaghylardyng ai­qa­sy bólek boldy. Qúddy bir kózderinde ot oinaghan barys­tardyng shayqasy dersin. Boz kilemge manghazdana shyghyp kele jatqan sayypqyrandardyng dene túrqy da barys dese bolghanday. Tórt dýrkin әlemdi moyyndatyp, eki dýrkin Qa­zaqstan barysy atanghan Aybek Núghymarov ta osy salmaqta syngha týsti.

Bayraqty bәsekede syrboyy­lyqtar Maqsat Isaqabylovtan ýmittendi. Talay dýbirli dodada aimaqtyng ghana emes, Alashtyng abyroyyn asyryp jýrgen apay­tós paluannyng jauyryny jerge tiymes desti. Áytkenmen, «baq shaba ma, bap shaba ma» degen. Maqsattyng alghashqy qar­sylasy qaraghandylyq Úlyq­bek Tóleuov boldy. Áp-sәtte syrghyghan sekundtarda jerlesimiz qarsylasyn jyq­ty. Áytkenmen, odan keyin jam­byldyq Ghalymjan Qyryq­bay­dan jenildi. Ol – biyl shildede Neapolida ótken Uniyversiada oiyndarynda el qorjynyna alghashqy altyndy salghan sport­shy. Jerlesimizden basym týsip, aqtyq syngha jetti. Myqtylardyng bәsekesinde Aybek Núghymarov pen Ghalymjan Qyryqbay I oryngha talasty. Ataghy alty Alashqa taraghan Aybek Núghymarov ta ózine bek senimdi boldy. Beldesude qos qarsylas bir-birining osal túsyn andysty. Shyghysqazaqstandyq Núghymarov qarsylasyn dúrys baghalamapty. Astyna alyp úr­ghan sәtte kórermenning tan­danysyn bayqadyq. Ghalymjan Qyryqbay jarys jenimpazy atanyp, ekinshi oryndy Aybek Núghymarov aldy. Al, ýshinshi oryn manghystaulyq Núrdәulet Jarylghapov pen jer­lesimiz Maqsat Isaqaby­lov­qa búiyrdy.

Kórermender arasynan «bәl­­ki, búl Syrdyng qonaq­jay­lylyghy shyghar» degen pi­kirler aitylyp jatty. Ras ta shyghar?! Áytpese, Qyzylorda – qazaq kýresine erekshe mәn bergen aimaq. Osy kýngi «Euraziya barysy», «Álem barysy», «Qazaqstan barysynyn» bastauy Syr elinde jatyr. Ony oblystyq qazaq kýresi federasiyasynyng preziydenti Rzaqúl Núrtaev eske týsirdi.

– Arman Shoraev Mongho­liyagha saparlap barghanda olar­dyng kýresin tamashalaydy. Sonda әr salmaq boyynsha je­nimpazdargha lashyn, súnqar tә­rizdi ataqtar beriledi әri ony Preziydentting ózi tabystaydy. Múny kór­gen ol dereu bizge shyqty. Sol kezdegi oblys әkimining birinshi orynbasary Madiyar Aldongharov ekeuine kýresting erekshelikterin jan-jaqty tý­sindirip berdim. Osylaysha, kóp úzamay «Altyn belbeu» pa­luandar bәsekesi payda boldy. 2010 jyly «Altyn kýz» merekesinde budjetten tys kózderden 100 myng AQSh dollaryn bóldirip, jenimpazdargha jýlde ýlestirdik. Kelesi jyly búl somany budjetten bólinetin etip sheshtik. Múnyng tiyimdi ekenine kóz jetkizgen song 2011 jyly «Qazaqstan barysyn» elordada úiymdastyrdyq. Barlyq qarjysy bizding ob­lystyng moynynda boldy. Sol kezdegi «Samúryq-Qazyna» últ­tyq әl-auqat qory» AQ bas­qarma tóraghasy Ómirzaq Shó­keev ong baghasyn berip, qarjylandyryluyn qordyng moynyna artty. Sodan beri 1 mln AQSh dollary qordan bólinedi. Qyzylorda oblysy bes jyl boyyna «Euraziya barysyn» úiymdastyrdy. Qytayda, Iranda jәne Qazaqstannyng ýsh oblysynda, – dedi R.Núrtaev.

Osynday mýmkindigi zor ónirding sportshylaryna syrt kóz qyzygha da qyzghana qaraydy. Qyzylordalyq paluandardyng eptiligi men tektiligi de bólek. Qonaqqa jol berdi deui osydan da shyghar?!

Jarystyng kelesi kýninde 55 jәne 60 keli salmaq dәre­jesindegilermen birge týie paluandar da syngha týsti. Damir Ábdekov, Núrjan Ti­leu­bergenov, Múhamedqoja Ádil­jan, Bekzat Tóleuov, Mú­hit Sherәliyev sekildi paluandar 55 pen 60 keli salmaqtaghy synda ózderining sheberlikterin kórsetip baqty. Áytkenmen, qa­py qalyp, qarsylastan jenilip jatqandar da az emes. Kórermen kónilinde bir ýmit pen bir kýdik arpalysqan sәt boldy.

Kýresting kókesi týie paluan­dar sayysynda ónirding atynan Maqsat Isaqabylov, Marat Baymahanov, Núrym Sәlimgerey qatysatyn bolghan. Áytkenmen, Marat Baymahanovtyng jarys­ta joly bolmady. Núrym Sәlimgerey jaraqatyna baylanysty kilemge shygha almady. Týie paluandar sayysyndaghy Syrdyng jalghyz ýmiti Maqsat Isaqabylov qana boldy.

Jerlesimiz shyghys­qa­zaq­stan­dyq Jasúlan Múha­med­ja­nov­pen beldesuinde birneshe mәrte shabuyl jasady. Ekeui de myqtylyghyn kórsetti. Biraq Maqsat bәribir ony iyghynan asyra laqtyrdy. Núr-Súltan qalasynyng paluany Bekzat Shymkeevti de dәl solay jyq­qan Maqsattyng shymkenttik Marat Baykamurovpen beldesude de mysy basym boldy.

Týie paluandar sayysy­nyng jartylay finalyna Maq­sat Isaqabylovpen qatar alma­tylyq Núrsúltan Aman­jolúly, Shyghys Qazaqstan oblysynan Talghat Ámrenov, Núr-Súltan qalasynan Aybat Seyten ótti.

Dýiim júrt taghatsyzdana tos­qan aqtyq syn da kelip jetti. Endi paluandar bar kýsh-jigerin jinap, sheshushi aiqasta jeniske talasady. Sayys bastalghaly bir demmen baqylaghan júrt­shy­­lyq jerlesimiz Maqsat Isa­­qabylovpen boz kilemge shy­ghatyn almatylyq Núrsúltan Aman­jolúlynan seskengen-di. Belde­su bastalghanda-aq ózining әdis-tәsilining erekshe ekenin bay­­­qatqan paluan kónildegi kýmәndi demde basty. Alma­tylyqtyng jauyryny jer iyiskedi. Endi Maqsat jarystyng je­nimpazy bolu ýshin shyghys­qa­zaqstandyq Talghat Ámrenov pen elordalyq Aybat Seytenning qay jengenimen shyghady. Pa­luan­dardyng eshbiri jenisti qoldan bermedi. Aybat aibyndy bolyp shyqty, Ámrenov te jyghyldy.

Finaldyq jekpe-jek Maq­­sat Isaqabylov pen Aybat Seytenning arasynda ótti. Núr­súltandyq paluan onay sha­ghy­lar janghaq emes eken. Búl joly Maqsat Isaqabylov el chem­pionatynyng ekinshi or­nyn enshiledi. Al birinshi oryn­nyng biyigin Aybat Seyten ba­ghyndyrdy. Ýshinshi oryn Núr­súltan Amanjolúly men Talghat Ámrenovke búiyrdy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534