Nemese Qazaqstannyng qarjy polisiyasy men kedendi ayaqtan shalghan kim?

Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentining isi boyynsha tergeu júmystary sotqa deyin jetpey-aq tyghyryqqa tireledi dep әuel basta ton pishken «Vremya» gazetining jurnaliysi Gennadiy Bendiskiyding aitqany aiday keldi. Qazir de bizder dәl sonyng kuәsi bolyp otyrmyz.

Ayyptaushy taraptyng dәleldeu bazasy tym әlsiz bolyp shyqty. Búl kózge anyq úryp túr. «Qorghas», «Qaljat» jәne «Alatau» keden beketterine tútqiyldan tiyip, tekseru jýrgizgen qarjy poliyseyleri para alu faktisi boyynsha bir de bir kedenshini qúryqtay almady. Aytpaqshy, qarjy polisiyasynyng búl operasiyanyng qúpiyalylyghyn qamtamasyz etu boyynsha tendessiz sharalar qabyldanghanyn erekshe atap ótkimiz keledi.

Kedennen sonshalyqty qylmysqa jatatynday eshtene tabylmady. Tipti qújat toltyru jaghynan da bәri dúrys bolyp shyqty. Barlyq shkaftardy qoparyp, kompiuterlerding ishindegisin týgel qotaryp alsa da, qoqys salatyn jәshikter men dәrethanadaghy su baktaryna deyin múqiyat tekserse de, týk tabylmady.

Toq eterine kóshsek, qarjy poliyseyleri qansha jantalassa da, olar kýtkendey nәtiyje shyqpay qaldy. Óitkeni odan beri ýsh ay ótse de, osy tergeuding basty figuranty, polkovnik Qúrmanbek Artyqbaevqa qarsy aiyp taghylghan joq.

Nemese Qazaqstannyng qarjy polisiyasy men kedendi ayaqtan shalghan kim?

Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentining isi boyynsha tergeu júmystary sotqa deyin jetpey-aq tyghyryqqa tireledi dep әuel basta ton pishken «Vremya» gazetining jurnaliysi Gennadiy Bendiskiyding aitqany aiday keldi. Qazir de bizder dәl sonyng kuәsi bolyp otyrmyz.

Ayyptaushy taraptyng dәleldeu bazasy tym әlsiz bolyp shyqty. Búl kózge anyq úryp túr. «Qorghas», «Qaljat» jәne «Alatau» keden beketterine tútqiyldan tiyip, tekseru jýrgizgen qarjy poliyseyleri para alu faktisi boyynsha bir de bir kedenshini qúryqtay almady. Aytpaqshy, qarjy polisiyasynyng búl operasiyanyng qúpiyalylyghyn qamtamasyz etu boyynsha tendessiz sharalar qabyldanghanyn erekshe atap ótkimiz keledi.

Kedennen sonshalyqty qylmysqa jatatynday eshtene tabylmady. Tipti qújat toltyru jaghynan da bәri dúrys bolyp shyqty. Barlyq shkaftardy qoparyp, kompiuterlerding ishindegisin týgel qotaryp alsa da, qoqys salatyn jәshikter men dәrethanadaghy su baktaryna deyin múqiyat tekserse de, týk tabylmady.

Toq eterine kóshsek, qarjy poliyseyleri qansha jantalassa da, olar kýtkendey nәtiyje shyqpay qaldy. Óitkeni odan beri ýsh ay ótse de, osy tergeuding basty figuranty, polkovnik Qúrmanbek Artyqbaevqa qarsy aiyp taghylghan joq.

Al kezinde osy is boyynsha býkil elge jar salynyp, zor mәlimdemeler jasalghany esimizden әli kete qoyghan joq. Aqyry múnyng bәri «aydaghany bes eshki, ysqyryghy jer jarady» degen qazaqtyng eski maqalyn eske týsirdi, eriksiz.

Podpolkovnik Voytovich nelikten soqqygha jyghyldy?

Osynday qiyn tyghyryq jaghdayynda qalghan qarjy poliyseyleri endi tipti tótenshe әdistermen bolsa da qanday da bir nәtiyjege jetuge mәjbýr bolghan.

Al búl jerde tótenshe әdis dep biz asqan qatigezdikpen zorlyq-zombylyq kórsetu arqyly qajetti jauap aludy aityp otyrmyz. Múnday jaghday Almatydaghy tergeu abaqtysyna týsken «Alatau» keden beketining basshysy Mihail Voytovichting basynan ótti. Júrtqa qadirli, qyzmettegi adam әlbette, qarjy poliyseylerinen tayaq jeymin dep oilamaghan da bolar.

Bizding aldymyzda onyng Qazaqstan Respublikasynyng Bas prokurory Dauylbaevtyng atyna joldaghan aryzynyng kóshirmesi jatyr. Onda (sózbe-sóz keltirsek) bylay jazylghan: «shildening 21-inen 22-sine qaraghan týni meni ayausyz soqqygha aldy. Soqqy kezinde eger qarjy polisiyasynyng tergeu organdarymen yntymaqtastyq ornatpasam, mening otbasy mýshelerimdi de soqqygha jyghatyndaryn aityp qorqytty. Menen olardyng aldyn-ala dayyndap qoyghan qújattaryna qol qoyymdy talap etti».

Bar jaghday osy. Ary qaray oqysaq: «Alayda men óz jauabymda kedendik zandardyng eshqaysysyn búzbaghanymdy aittym, sonymen qatar, mening bastyghym Artyqbaev Q.J. da maghan eshqashan keden zandaryna qayshy keletin tapsyrmalar bergen emes dedim. Mening osy sózderimnen keyin Aughanbaev maghan «sen әli óz oiyndy ózgertesin» dep mәlimdedi»...

Sodan keyin Mihail Voytovich qazir ony ózining búrynghy bastyghyna qarsy týsinik beruge mәjbýrlep jatqanyn, tipti qarsy týsinik bersen, ózine eshtene bolmaydy dep kóndirip jatqanyn jazady. Ol tek Artyqbaevty ústap berse bolghany.

Búl aryz tipti ýreyli sózdermen ayaqtalady: «Qazir men jәne mening otbasyma qauip tónip túr. Eger menimen әldeqanday jaghdaylar bola qalsa, onda Aughanbaev pen onyng orynbasarlary bastaghan qarjy polisiyasy qyzmetkerlerin, sonymen birge Almaty oblysy boyynsha qarjy polisiyasynyng qyzmetkeri Qúrmanghaliyev Aydardy kinәlauynyzdy súraymyn. Qúrmanghaliyev ýnemi týrli joldarmen menen aqsha bopsalaghan. Menen apta sayyn aqsha tólep otyruymdy talap etken. Aryz óz qolymmen jazyldy. 22.07.2011. Voytovich».

Zang myqty ma, shoqpar ma?

Osy jerde san týrli oilar keledi. Eger qazir tergeu jýiesi podpolkovnikti, qoghamda aitarlyqtay bedeli bar keden beketining basshysyn soqqygha jyghugha jol berse, onda osy istegi qarapayym figuranttardyng kýni ne bolmaq? Qazir olardyng jaghdayy qalay? Jәbir kórip, azaptalyp jatyr ma. Biraq azaptau arqyly alynghan týsinikterdi zandy týsinik dep tanugha bola ma?

Bizding key súraqtarymyzgha Almaty men Almaty oblysyndaghy abaqty mekemelerindegi adam qúqyghynyng saqtaluyna monitoring jýrgizu jónindegi qoghamdyq baqylau komiytetining tórayymy Ardaq Janәbilova jauap berdi. «Men ony (Voytovichti) prokurordan keyin qarap shyqtym», - deydi ol: «soqqylardyng izi kórinip túrdy. Búl soqqylardy kim jasaghany - arnayy tekseruden keyin ghana tolyq belgili bolady. Búl prokuraturagha arnalghan súraq. Al biz týrmelerde adam qúqyghynyng saqtaluyna monitoring jýrgizumen ainalysamyz, sol sebepti búl mәsele biz ýshin óte manyzdy. «Azaptau men zorlyqqa qarsy» Ýkimettik emes úiymy koalisiyasynyng atynan biz qala prokuraturasynyng atyna aryz dayyndap otyrmyz, Voytovichting soqqygha alynuy faktisine qatysty tiyisti tergeu bastaluy tiyis».

«Ayqyn» gazetining súraghy: - Jalpy, kýdiktilerding tergeu abaqtylarynda soqqygha jyghyluy siyaqty faktiler jii kezdese me?

Ardaq Janәbilova: - Uaqytsha tergeu abaqtysynda múnday faktimen biz túnghysh ret kezdesip otyrmyz. Búl jerdegi mәsele - osy kedenshiler kiretin topty qylmystyq-atqaru jýiesining qyzmetkerleri emes, qarjy polisiyasy kýzetedi. Búl әriyne, dúrys emes. Qamaugha alynghandardyng barlyghy da birdey kýzetilui kerek. Zang bәrine birdey. Al qylmystyq-atqaru jýiesining ishinde ózge, bóten adamdar payda bolyp, ózining kýzetin qoyatyny men ýshin mýldem týsiniksiz.

«Ayqyn»: - Qarjy polisiyasy ne sebepti keden isi boyynsha qamaugha alynghandar ýshin ózining kýzetin qoyady? Múnday jaghdayda qarjy poliyseyleri tergeude jatqan kýdiktini kez-kelgen uaqytta qorqytyp, ýrkitip, soqqygha jyghyp, qoqan-loqqy jasay alady ghoy. Eger kýdikti óz qaramaghynda bolsa?

Ardaq Janәbilova: - Men búl faktige qatysty týsinik bere almaymyn. Biraq múnyng jalpy dúrys nәrse emes ekeni shyndyq, meninshe.

Osy jerde taghy bir súraq tuyndaydy. Sonda qazaqstandyq qylmystyq-atqaru jýiesining qyzmetkerleri keden isi boyynsha tergeuge alynyp, qamauda jatqan kýdiktilerdi ózderi kýzete almay ma? Áriyne, kýzete alady. Óitkeni olar óz isining mamandary. Onda eneg olardyng isine qarjy polisiyasy aralasady? Múnyng jauaby bireu - búl qamaugha alynghandargha moralidyq, psihologiyalyq, fiziologiyalyq qysym jasau ýshin kerek. Dәl qazir Voytovich tap bolyp otyrghan jaghday da tura osy. Býite bersek, Zannan bireulerding shoqpary kýshtirek bolyp ketpey ma!

Ayaqtan shalu boldy ma?

Sodan keyin bizben baylanysqa Mihail Voytovichting ózi shyqty. Oghan mynaday súraq qoydyq: «Mihaiyl, ne bolghanyn bizge óziniz týsindirip berinizshi?»

Mihaildyng jauaby mynaday: «Menen ózimning qylmys jasaghanymdy moyyndap, ózimning tikeley bastyghym, polkovnik Artyqbaevqa da kýie jaghuymdy talap etti. Biraq mening moyyndaytynday eshqanday qylmysym joq. Sol ýshin meni úryp-soghyp, qarjy polisiyasynyng qyzmetkerleri dayyndap qoyghan qújattargha qol qoyyymdy talap etti».

«Ayqyn»: - Qarjy polisiyasy jýrgizgen tekseruler barysynda «Alatau» keden beketinde әshkerelengen zang búzushylyqtar jayynda ne aita alasyz? Sizdi qamaugha alugha ne sebep boldy?

M. V: - Tekseruler barysynda «Alatau» kedendik rәsimdeu ortalyghynan eshqanday óreskel zang búzushylyqtar tabylmady. Al meni qamaugha alugha ne sebep boldy desek, búl oqigha 2010 jyldyng jazynda bastalghan. Sol kezde maghan qarjy polisiyasynyng qyzmetkeri Aydar Qúrmanghaliyev kelip, birtýrli úsynys jasaghan. Ol menen ózining adamdarynyng kýzetuimen Qytaydan keletin jýk kólikterin esh kedergisiz ótkizudi talap etti. Biraq búl kontrabanda bolghandyqtan, men múnday qadamgha bara almaytynymyzdy týsindirgem. Sonda ol maghan: «Jaraydy, sonda da dos bolayyq, sen maghan aqsha sayyn ótem retinde aqsha tólep túr» dedi. Men onyng búl úsynysyn da qabyldamadym.

Mening osy úsynystardan bas tartuym óz kezeginde, qarjy polisiyasynyng Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentine qarsy eki qylmystyq isting qozghauyna sebep boldy. Biraq prokurorlyq tekseruler barysynda búl ister toqtatylghan edi. Endi mine, taghy shyqty. Nege osylay bolghanyn bilmeymin.

«Ayqyn»: - Múnyng barlyghyna Artyqbaevtyng viyse-ministr qyzmetine auysuyna baylanysty aqparat sebep boluy mýmkin be? Óitkeni ol 2011 jyldyng 11-shi sәuirinen bastap keden jýiesinen ketip, Ishki ister ministrligining rezervine auysqan edi ghoy. Sosyn kýtpegen jerden, sәuirding 28-i kýni qarjy polisiyasynyng ýsh jýz qyzmetkerinen jasaqtalghan top tekserumen sau ete qaldy. Múnyng jay kezdeysoqtyq ekenine senu qiyn. Artyqbaevty bireuler qasaqana ayaqtan shaluy mýmkin be?

M. V: - Ábden mýmkin.

«Ayqyn»: - Taghy bir súraq, Mihaiyl. Sizding isiniz boyynsha on alty adam tergelude. Siz olardyng barlyghyn tanisyz ba?

M.V: - Olardyng ishinen men tek ózimning búrynghy tikeley bastyghym Artyqbaevty, sosyn «Qorghas» keden beketining bastyghy Aydarovty ghana bilemin. Qalghan adamdardyng esimderi maghan mýldem tanys emes. Men olardy tanymaydy ekenmin.

«Ayqyn»: - Sizdi qarjy polisiyasy qyzmetkerlerining kýzetuine ne sebep? Múny qalay týsindiresiz?

M. V: - Men múny týsindire almaymyn, ózim de týsinbeymin. Mening súraytynym tek bizge qatysty tergeuding әdil boluy. Tergeuding úryp-soghu men azaptausyz, qoldanystaghy zandardyng ayasynda jýrgiziluin súraymyz.

Aty anyzgha ainalghan adam

Qazir qamaugha alynghan keden qyzmetkerleri osy tergeude eshkimge jaltaqtamay, tik pozisiya ústanyp otyrghan Bas prokuraturagha alghysyn bildirude. Biraq tergeu әli de ayaqtalghan joq.

Biz taqyrypty jalghastyra bereyik. Osy shuly isting basty figuranty bolyp otyrghan Qúrmanbek Artyqbaev kim ózi? Áriptesteri ony qazaqstannyng «Jeglovy», myqty tergeushi, batyl basshy, aty anyzgha ainalghan adam deydi eken. Ózgelerdi artynan sýiregen myqty ofiyser, tis qaqqan tergeushi. Onyng jiyrma jyldan astam qyzmetinde ózi basqarghan da qatysqan da barlyq operasiyalaryn tizip shyghu ýshin kól-kósir uaqyt kerek. Tek keybirine toqtalsaq, ol kezinde býkil odaqty shulatqan atyshuly killer, «Monghol» degen laqap atpen tanylghan baskeser Amanghaliyevti qúryqtaghan. Almatydaghy pәterine tyghylghan separatisterdi de ústaghan osy Artyqbaevtyng komandasy. Qúrmanbek Artyqbaev 2001 jyldyng mamyr aiynda «TúranÁlem» bankining inkassatorlaryna jasalghan qaraqshylyq shabuyldy da tergep, osy iske nýkte qoyghan. TMD aumaghyndaghy besinshi «myqty», ataqty úry Jora Tashkentskiyge de qúryq salghan sabazyng osy Qúrmanbek edi. Qolyna kisen salyp qanay qoymay, isti sotqa deyin jetkizgen. Jora Tashkentskiy siyaqty serkening syrtynda qanday dókeyler túrghanyna da qaramady.

Sóite túra, Artyqbaevty ózgelerden erek etetin túsy - ol óz adamdaryn eshqashan da qajetsiz jerde ottyng ótine qoymady. Kózsiz tәuekelge barmaytyn, kóregen basshy. Ol jýrgizgen barlyq poliyseylik operasiyalar arnayy jasaq tarapynan esh adam shyghynyna әkelmegen.

Múny bireu keremet baghy bar adam der, biraq Artyqbaevtyng әriptesteri әli kýnge Qúrmanbekti - erekshe talant iyesi, qylmysqa qarsy kýresting has sheberi dep baghalaydy. Kerek deseniz, ony bizdin, qazaqstandyq Sherlok Holms deushiler de bar. Áriyne, múnday adam Ishki ister ministrligining viyse-ministri bolsa, qylmys әlemining kóptegen «avtoriytetteri» men olarmen auyz jalasqan sheneunikterding kýii mýshkilge ainalar edi. Búl onsyz da týsinikti... Mýmkin, onyng qamaugha alynuy men tergeu abaqtysyna jabyluynyng syry osynda shyghar???

Qarjy poliyseylerine de janymyz ashidy

Ózimiz kórip otyrghanday, is jýzinde jaghday tym kýrdeli. Eng aldymen kózge týsetini, sol atyshuly tekseru jýrgizilgen kezde Qúrmanbek Artyqbaev endigi keden jýiesinen ketken, kedenshiler qatarynda joq adam esebinde bolatyn. Ol 2011 jyldyng 11-shi sәuirinde barlyq isterin tapsyryp, Ishki ister ministrligining rezervine auysqan, osylaysha Ishki ister ministrligining viyse-ministri lauazymyna bekitiluin kýtip jýrgen.

Áriyne, sol sebepti de, Artyqbaevtyng qanday qyzmetke taghayyndalatyny turaly aqparat taratylghannan keyin birer kýn ótpey jatyp qarjy polisiyasynyng tekseru jýrgizui qoghamda súraq tughyzbauy mýmkin emes. Búl jerde, әsirese, qarjy polisiyasynyng osy operasiyasynyng tym keng auqymda jýrgizilgeni tang qaldyrady.

Sol sәtten bastap Artyqbaevty jaulary men qarsylastary әdeyi arandatty degen sózder guley bastady, óitkeni Artyqbaevtyng jana lauazymy olar ýshin tura kenirdekke tirelgen ótkir pyshaqtyng jýzindey kórindi. Qazirding ózinde kópshilik Artyqbaevty «tapsyrystyn» qúrbany dep sanaytyndar jetip artylady.

Biraq, endi qarap otyrsaq, osy bir tym sәtsiz shyqqan tekseruding arqasynda qarjy poliyseylerining ózin bireuler arandatyp ketken siyaqty. Osylaysha, dәl qazir qarjy poliyseylerin tym kelensiz túsynan kórsetu taghy bireuler ýshin tiyimdi bolghan siyaqty. (Olardyng kim ekenin bilsek qoy? Búl kim ýshin tiyimdi boldy eken?)

Endi qarjy poliyseylerine de janymyz ashidy. Óitkeni qarjy polisiyasynyng tergeushileri de qolynan bәri keletin qúday emes, olar tek qolynda bar materialdaryna ghana sýienip júmys isteydi. Al Voytovichti soqqygha jyqqanyna qaraghanda, songhy kezderi rúqsat etilmegen әdister arqyly (jetiskennen emes, әriyne) júmys isteuge kóshkenine qaraghanda, olardyng qolyndaghy materialdar tym jetkiliksiz siyaqty.

Endi osy bir isting týpki mәni jayynda sóz qozghaghymyz keledi. Eng týsiniksizdigi, qarjy poliyseylerining kedennen ýstimizdegi jyldyng 28-shi sәuirinde әshkerelegen zang búzushylyqtary (eger zang búzushylyqtar shynymen de bolsa) keden qúrylymynan 2011 jyldyng 11-shi sәuirinde ketip qalghan adamgha qanshalyqty qatysty boluy mýmkin? Tekseru bastalghangha deyin on jeti kýn búryn qyzmetinen ketken adamda nesi bar? Búl degenimiz, ashanadaghy túzy jetispegen sorpa ýshin bir jyl búryn júmystan shyghyp ketken aspazdy kinәlaumen ten. IYә, tura solay.

Taghy bir mәsele - «úiymdasqan qylmystyq top» degen sóz tirkesine qatysty. Artyqbaev ta, Voytovich ta qazir Almaty oblystyq kedendik baqylau departamentine qatysty is boyynsha tergelip jatqan on alty adamnyng ishinen «Qorghas» keden beketining bastyghy Aydarovtan basqa eshkimdi tanymaydy. Sonda, eger birin-biri tanymasa, bilmese, búl qanday úiymdasqan qylmystyq top boluy mýmkin?

Endi mine, qarjy poliyseylerining qolynda bolghan songhy «kózir» de joyyldy. Artyqbaevtyng esep-shotynan jarty million dollar tabyldy. Sonymen birge, qala syrtyndaghy eki-ýsh ýii, jana sheteldik avtokóligi bar eken. Búl әngime múnsha «baylyq» memlekettik qyzmetkerge qaydan keldi degen súraqqa baylanysty. Biraq bizdegi kóptegen bastyqtar ýshin jarty millionynyz - sonshalyqty mol aqsha da emes. Ony bizder jaqsy bilemiz ghoy.

Múnyng jauaby tym jenil. Artyqbaev kedenge qyzmetke kelmes búryn ózining Almatynyng joghary bóligindegi ýiining sýriluine baylanysty jaqsy ótemaqy alghan bolatyn. Qúrylysshylar sol kezde onyng esep-shotyna eki transhpen aldymen segiz jýz myng dollar, sosyn taghy bir million eki jýz myng dollar audarghan eken. Jalpy somasy - eki million.

Biraq búghan da tang qalugha bolmaydy. 2006 jyly qalada baspana baghasynyng qanday bolghanyn esinizge alyp kóriniz. Sol jyly esimde, qalalyq jol polisiyasy basqarmasynyng manynda ornalasqan, ýiden góri qoragha kóbirek úqsaytyn kýrkesi men jer telimi ýshin bir kempirge bir million tórt jýz myng dollar tólengen.

Al Artyqbaevtyng ýii kýrke emes shyghar. Áriyne, ózining eki millionyna Artyqbaev qala syrtynan eki-ýsh emes, tipti on auyldyq ýy satyp ala alady. Búl degenimiz - onyng esep-shotyndaghy aqsha mýldem qylmystyq jolmen kelgen aqsha emes. Búl aqsha oghan keden qyzmetine kelmey túrghanynda-aq kelgen. Múnyng da búltartpas aighaqtary bar.

Shyny kerek, súraqtar kóptep jinalsa da, biz tek eki súraqty qoyghymyz keledi.

Birinshisi. Eger ýsh ay boyy tergeu abaqtysynda jatqan Artyqbaevqa qarsy eshqanday aiyp taghylmasa, onda nege ony endigi bostandyqqa shygharmaydy?

Endi ekinshi, eng basty súraghymyz. Qazaqstannyng qarjy polisiyasy men kedendi ayaqtan shalghan kim sonda?