Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4591 24 pikir 21 Qarasha, 2019 saghat 16:27

Latyn jazbasy qazaq tilin damytugha yqpal ete almaydy

Latyn gharipine kóshu kerek. Oghan dau bar ma! Latinisa keler úrpaqtyng aghylshyn tilin mengeruin jenildetedi. Al aghylshyn tilining artynda ghylym túr. Orys tilinde taba almaghan ghylymy janalyqtardy aghylshyn qorynan tabasyn. Kompiuterlik tehnologiyalardy mengeru ýshin de ynghayly.

Sondyqtan latinisanyng qajet ekeninde sóz joq. Biraq, men latyn jazbasy qazaq tilin damytugha yqpal etedi degen uәjben kelise almaymyn. Ol bos sóz. Ári-beriden song arab gharipin paydalanghan Abay men Ahmetterdin, Shәkәrim men Maghjandardyng qazaqylyghy kimnen kem edi? Nemese kirillisamen kóz ashqan, sol gharippen ana tilin sóiletken Ábish pen Sherhandardyn, Múqaghaly men Farizalardyng qazaqshasy nashar boldy dep kim aita alady? Múhtar Áuezov pen Sәkender tipti ýsh gharipte birdey jazghan. Sodan ózerip pa bolmystary?

Tildi til dәrejesine kóteretin gharip emes, sóz. Sóz ghana onyng belgisi әri kórsetkishi. Sóz joq jerde til de joq. Sondyqtan qazaq bolam degen adamgha, ana tilin qadir tútam degen pendege ol tildi qaghaz betine qanday belgimen týsirgeni manyzdy emes. Tek sol til onyng oiy men sezimin jetkize alsa bolghany. Al oidy jetkizu ýshin til zaman talabyna say sózben tolysyp, bayyp otyruy qajet. Ómirding barlyq salasynda, әkimshilik basqaruda, óndiriste, ghylym men ónerde ekonomikanyng әr salasynda erkin paydalanugha bolatynday bayy tiyis.

Al bizding tilimiz bayyp damymaq týgili, barghan sayyn jútap barady. Eski sózder qoldanystan shyghyp jatyr, al jana sózder "shaptyrghysh" pen "qyltima" dengeyinen asa alar emes. Tilding shúbarlanyp bara jatqany da sondyqtan. Qazirgi túrmys-tirshilik talaptaryna say emes. Qanaghattandyrmaydy tútynushyny. Ony latinisa jóndep beredi dep oilau aqymaqtyq.

Iya, sanamyz ben boyymyzgha dendep enip ketken orys tilinen alshaqtatar uaqyt óte kele. Biraq tilding ózin bayytpas. Ony halyq ózi týgendep otyrady, oi-órisining shamasy kelgenshe. Kýndelikti, saghat, minut sayyn ýzdiksiz, toqtausyz tolyqtyrylyp otyrghany kerek. Til damuy - mәngilik prosess. Olay bolmaghan jaghdayda qazaq tili sol latyn tilining taghdyryn qaytalaydy, óli tilge ainalyp. Gharip bar, al til joq bolyp. Tipti gharip te qalmas. Latinisa qazaqtiki emes.

Múhtar Týmenbaydyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394