Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3113 0 pikir 22 Tamyz, 2011 saghat 08:11

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..». Jegi. «Kәri kósem» (jalghasy)

1925-1926 jyldardyng arasyndaghy Álihan Bókeyhanovtyng býkil tirshiligi osy jer bólisimen onyng kesimin anyqtaytyn ghylymiy-zertteu júmysyna arnaldy. Leningrad pen Mәskeuding bedeldi ghylymy mekemelerining kepildigimen Aday uezine attanghan ekspedisiyanyng qúramyna kirdi. Bókeyhanovtyng Qazaqstangha kelui Goloshekinning tóbe shashyn tik túrghyzdy. Ásirese, Jer jónindegi halyq komissariatynyng qyzmetkerlerine erekshe kýdikpen qarap, olardyng qúramyn jii auystyrumen boldy. Alayda qansha órshelengenimen de әlem tanyghan Resey Ghylym akademiyasynyng ghúlamalarynyng bedeline tosqauyl qonggha Qujaqtyng qauqary jetpedi. Búghan 1926 jylghy 2 mausym kýngi RSFSR Ghylym akademiyasynyng Tóraghasy (Preziydenti) akademik A.E. Fersmannyng tómendegi haty aighaq. Onda bylay delingen:

«Asa qúrmetti Álihan Nurmuhamedúly!

SSSR Ghylym akademiyasynyng Prezidiumy, Odaqtyq jәne avtonomiyaly respublikalardy zertteu jónindegi erekshe komiytetining Sizdi osy komiytetting Qazaqstan ekspedisiyasy jónindegi túraqty eksperti bolugha shaqyrghan ótinishin qarady, osyghan oray Sizding Qazaqstannyng dәstýri men ómirin etene biletin túlgha ekendiginizdi este ústay otyryp, atalghan mәsele jóninde erekshe kómek kórsetken bolar ediniz degen niyetpen, Sizdi komiytetting qúramyna engizu turaly úsynysty óte qúptarlyq is dep tapty.

1925-1926 jyldardyng arasyndaghy Álihan Bókeyhanovtyng býkil tirshiligi osy jer bólisimen onyng kesimin anyqtaytyn ghylymiy-zertteu júmysyna arnaldy. Leningrad pen Mәskeuding bedeldi ghylymy mekemelerining kepildigimen Aday uezine attanghan ekspedisiyanyng qúramyna kirdi. Bókeyhanovtyng Qazaqstangha kelui Goloshekinning tóbe shashyn tik túrghyzdy. Ásirese, Jer jónindegi halyq komissariatynyng qyzmetkerlerine erekshe kýdikpen qarap, olardyng qúramyn jii auystyrumen boldy. Alayda qansha órshelengenimen de әlem tanyghan Resey Ghylym akademiyasynyng ghúlamalarynyng bedeline tosqauyl qonggha Qujaqtyng qauqary jetpedi. Búghan 1926 jylghy 2 mausym kýngi RSFSR Ghylym akademiyasynyng Tóraghasy (Preziydenti) akademik A.E. Fersmannyng tómendegi haty aighaq. Onda bylay delingen:

«Asa qúrmetti Álihan Nurmuhamedúly!

SSSR Ghylym akademiyasynyng Prezidiumy, Odaqtyq jәne avtonomiyaly respublikalardy zertteu jónindegi erekshe komiytetining Sizdi osy komiytetting Qazaqstan ekspedisiyasy jónindegi túraqty eksperti bolugha shaqyrghan ótinishin qarady, osyghan oray Sizding Qazaqstannyng dәstýri men ómirin etene biletin túlgha ekendiginizdi este ústay otyryp, atalghan mәsele jóninde erekshe kómek kórsetken bolar ediniz degen niyetpen, Sizdi komiytetting qúramyna engizu turaly úsynysty óte qúptarlyq is dep tapty.

Bayandalghan jaydy Sizding nazarynyzgha jetkize otyryp, Erekshe komiytet jogharyda kórsetilgen negizderge sýiene otyryp Sizden komiytet qúramyna kiruden bas tartpauynyzdy súraydy, kelisiminiz arqyly Siz Qazaq ASS Respublikasyn jan-jaqty zertteu isine iygilikti yqpal eter ediniz.

Qazaqstan ekspedisiyasynyng mәselesi turaly komiytetting tayau aradaghy mәjilisining ótetin kýni Sizge qosymsha habarlanatyn bolady.

Tóragha, akademiyk                                             A. E. Fersman.

Ghylymy hatshy                                        B. Linder».

 

Aty әlemge әigili akademikting osylay joghary baghalay otyryp, asqan kishipeyildik kórsetui, Álihan Bókeyhanovtyng Reseyding qoghamdyq-sayasy ómirinde ghana emes, ghylymy lauazymdylardyng ortasynda da bedelining zorlyghyn tanytady. IYә, Álekeng últtyng kósemi ekendigin dosyna da dúshpanyna da tanyta da, moyyndata bildi. Búl ekspedisiyanyng júmysy turaly egjey-tegjeyli qazbalap jatpaymyz. Al onyng nәtiyjesi turaly bir kezde Álihan Bókeyhanovpen birge Leninning qabyldauyna baryp, Qazaqstannyng qazirgi jer kólemin bekittirgen Álimhan Ermekovting tergeushilerge bergen jauabyna tolyq maghlúmat bere alady. Áriyne, súraq-jauaptyng jóni bir bólek. Oqighalar ilgerindi-keyindi bayandala beredi. Sondyqtanda shashyranqy jazylghan siyaqty kórinui әbden zandy. Qaytemiz, azamattyng azamattyq qasiyetin dәleldeu ýshin abaqtynyng aq qaghazyna jýginetin zaman tudy ghoy. Keyde týk tabylmaghannan kóri, osynyng ózi de shýkirshilik qoy degen oigha kelesin. Sonymen, Álihan Bókeyhanovtyng úsynysymen qúrylghan, professor Sergey Porfiriyevich Shvesov jetekshilik etken jer kesimi men bólu jobasy jónindegi mәsele bylay qortyndylandy.

Álimhan Ermekov: «...Sol kezdegi jer mәselesi turasyndaghy  mening kózqarasymdy osydan búrynghy jauaptarymda kórsetken bolatynmyn, biraqta men jerge qatysty mekemelerde qyzmet istegenim joq. Búl jónindegi Álihan Bókeyhanovtyng ústaghan baghyty men onyng tújyrymdary Qazaqstannyng jerge qatysty mekemelerining júmysyna sheshushi týrde yqpal jasady, sózdi úzartpas ýshin aita keteyin, aty shuly kezenge (shamamen 5 partkonferensiyagha) deyingi Jer jónindegi halyq komissariatynyng júmys baghdarlamasy tek soghan ghana negizdeldi. Ony dәleldeu ýshin myna derekterge jýginsek te jetkilikti, mәselen: KSSR Ortalyq atqaru komiytetining 1921 jylghy «On shaqyrymdyq jayylymdyq  jerdi, qonystandyrushylargha bólingen jer men ormandy aimaqtardy enbekshi qazaq eline qaytaryp beru turaly» dekretin; VSIK bekitken 1923 jylghy «Kóshpeli jәne jartylay kóshpeli qazaq elin jerge qonystandyru turaly» dekretti, Federalidyq komiytette resmy ókildikting bolghandyghyn; onyng júmysyna Shvesovtyng qatysuyn eske alsaq ta jetkilikti. Men Shvesovting ekspedisiyasynyng júmysymen etene tanys emes (Osy kezde men Tashkentting pedagogikalyq joghary oqu orynynda qyzmet isteytinmin) edim, biraqta, búl júmystyng baghyty men nәtiyjesi turaly kezdeysoq, alayda kýndelikti tirshilikting qamharaketimen jýrgen kezimde myna jaydy estip, kónilime týiip qaldym. Shvesov ekspedisiyanyng qortyndysyn jazyp bitirgennen keyin: «Endi ghana mening janym tynysh tapty, óitkeni mening júmysymnyng nәtiyjesin Bókeyhanov maqúldady, al men onyng pikirin bәrinen de joghary qoyamyn»- depti. Demek, Shvesovting ekspedisiyasy da sol baghytty (Bókeyhanovtyng -     T. J.) sózsiz qoldap shyqqany anyq», - dep kuәlik berdi.

Patsha zamanynda da Álihan Bókeyhanovpen birge ghylymy ekspedisiyagha shyghyp, 1903 jyly Sibir temir joly boyynyng ekonomikalyq, sharuashylyq mýmkindigin týbegeyli zerttegen S. P. Shvesov ekeuining pikirining bir arnada toghysuy zandy da bolatyn. Óitkeni olar kóshpeli jәne jartylay kóshpeli qazaq elining jay-japsaryn, túrmys-tirshiligin, ómir sýru tәsilin, sonday-aq otarlaugha týsken tebindegi tensizdik kýiin óte jaqsy biletin. Ezilgen últynyng azamattyghy ýshin kýresken qyr balasynyng sayasy kózqarasyn, memlekettik qayratkerligi men jan tazalyghyn, jeke basynyng qasiyeti men qabiletin professor S. P. Shvesov joghary baghalady әri onyng últynyng mún-múqtajy men mýddesin týsindi, syilay da bildi. Eshqanday úly derjavalyq, úly kenestik yqpalgha ermedi. Sayasy jәne ghylymy qyspaqqa da kónbedi. «Onyng pikirin bәrinen de joghary qoyamyn» - deuining ózinde de ýlken astar jatyr edi. Qazaq elining basyna dәl osynday qater tóngen kezde eshkimnen qaymyqpay tarihy shyndyqty, bir últtyng ekinshi últqa jasap otyrghan óktemdigin ghylymy túrghydan naqty tújyrymdap bergen Sergey Porfiriyevich Shvesov ispetti ziyalylargha qazaq últy qashanda qaryzdar jәne óz últyn qúrmet tútatyn әrbir azamat olardyng әruaghyna taghzym etip, tize býgui azamattyq paryzyna sanalmaq.

Jer mәselesi turaly kenes beru maqsatynda Álihan Bókeyhanov 1926 jyly Qyzylordagha Á.Álimbekov jazghan hatta kórsetilgen uaqyttan keshigip keledi. Ol turaly týrme tergeushilerine «Qalam» degen laqap aty bar Á.Baydildiyn:

«Ý partkonferensiyanyng qarsanynda Qojanov Qyzylorda da boldy. Sodan keyin konferensiyanyng qarsanynda Qyzylordagha Bókeyhanov ta keldi. Maghan Sәduaqasov Moskvadan kýtip al dep jedelhat joldaghan edi. Vokzalgha kelgen song Sәduaqasovtyng joq ekenin kórdim. Biraq sol poezdan týsken Álihan Bókeyhanov pen professor Shvesovty keziktirdim. «Sәduaqasov kelesi poezben keledi. Bizdi Baytúrsynovtyng ýiine aparyp sal», - dedi Bókeyhanov. Ol kezde Baytúrsynov pen Dulatov birge túratyn. Ý partkonferensiyanyng qarsanynda Bókeyhanov birneshe ret Núrmaqovtyng kensesine kirip shyqty dep estigemin. Núrmaqov Bókeyhanovpen birge qydyryp jýr, olardyng jymy bir degen sóz tarap jýrdi. Mening oiymsha, Ý partkonferensiyanyng tezisterin jasaugha alashordanyng kórnekti qayratkerleri, sonyng ishinde alashordashyl Bókeyhanov pen shaqyrylghan Shvesovtyng belsene qatysqany aqiqat... Men: Súltanbekov pen kishi Abdolla Bókeyhanov Moskvada úzaq uaqyt júmys istegen, olar Álihan Bókeyhanovpen birigip Ólkelik komiytetting qaulysyn búzatynday asa keng auqymdaghy júmys bitirdi, - dep estidim», - dep týsinikteme berdi.

Búl - Álihan Bókeyhanovtyng qazaq jerin songhy ret basuy edi.

Sol joly, yaghni, 1926 jyly Qazaqstandaghy jer normasyn belgileu men artyq jerdi anyqtau maqsatynda KSRO Ghylym akademiyasynyng akademiygi IY.Rudenko jetekshilik etken ghylymy ekspedisiyanyng qúramynda Qazaqstangha kelgen Á.Bókeyhanovty Aqtóbede chekister qamaqqa alyp, ony Mәskeuge aidauylmen qaytaryp jiberedi. Endi «túzdyqtardyng kózin joymasa» jer reformasy jýzege aspaytynyn bolishevikter anyq sezdi. Ol ketken song ornyna:

«1926 jyly Shvesov Qyzylordagha keldi, onymen әngime kezinde Qaratileuov: «Siz qartayghan adamsyz, búl sizding songhy ghylymy ekspedisiyanyz bolar. Sondyqtan da sizding esiminiz ezilgen qazaq elining esinde mәngi saqtaluy ýshin búl júmysty sizben biz aldyn-ala keliskendey, qazaq jerin búdan әri otarlay almaytynday etip ayaqtaghanynyz jón, - degen maghynada sóz qozghady. Búl әngime SUZ-da (jer basqarmasynda) Qaratileuovting kensesinde ótti. Janaghy sóz men jәne Jamanmúrynov qatysyp otyrghanda aityldy. Qaratileuov Álihan Bókeyhanovtyng pikirine jii silteme jasap, onyng jer jónindegi eng bilgir maman ekenin, jalpy erekshe talantty adam ekenin jii aityp otyrdy. Mening iske qatysty bir auyz sózime qarsy Qaratileuov: «Sen ne Bókeyhanovtan artyq bilesing be? Boqmúryn, onymen qoymay әngimege qystyrylasyn...», - degeni esimde.

Mening oiymsha, Qazaq jer komiytetining jerge ornalastyru jónindegi barlyq núsqaularyn Álihan Bókeyhanov berip otyrdy ghoy deymin. Birde men Qaratileuov pen sol kezdegi (1925 j.) Jer jónindegi halyq komissary Álibekovting ózara әngimesinde, Álibekovting ózi: mening kózqarasymdy Álihan Bókeyhanov qostamady, - dep aityp qalghanyn estidim. Qanday mәsele jóninde aitylghanyn bilmeymin. Qoryta aitsam, Jer jónindegi halyq komissarynyng qyzmetkerleri Moskvagha barghan sayyn Álihan Bókeyhanovpen kezdesip, kenes alyp túratyn», - dep jazdy K.Álimbaev.

Bókeyhanov pen Shvesovtyng ghylymy negizge sýienip jasaghan jerdi mejeleu jobasy qazaq jerin qara shekpenderge mәngilik menshikke beruden saqtap qaldy. Patsha men bolishevikterding jazalau jәne tynshylyq mekemelerining әdis-tәsilderin barynsha jetik mengergen Álihan Bókeyhanovtyng aralasuynyng jәne aqyl-kenesining nәtiyjesinde: patshalyq Resey túsynda - 1914 jyly, al kenes ókimeti túsynda - 1927 jyly atqarylugha tiyisti „tyng kóteru nauqany", yaghni, Reseyden alghashynda 360 myng qarashekpendi Qazaqstangha әkep, „kollektivtendiru" degen jeleumen jer bólip beru turaly jasyryn jospar jýzege aspay qaldy.

Professor Sergey Porfiyrevich Shvesov anyqtaghan jerdi mejeleu normasy Ý partkonferensiyada talqylanyp, bekitildi. Búl qazaq jerin telimnen aman alyp qaldy jәne sol jyly Qazaqstangha 360 myng qonys audarushynyng keluine tosqauyl qoydy. Mine, Álihan Bókeyhanovtyng sonau Moskvada jýrip qazaq pen qazaq jerining qamyn oilaghan qam-qaraketining biri osynday bolatyn. Ghylym akademiyasynyng tapsyrysymen Atyrau ónirinde jýrgizilgen ghylymy ekspedisiyanyng (qúramynda Á.Bókeyhanov ta bar) qorytyndysy 1927 jyly Leningradta «Qazaqtar. Antropologiyalyq zertteuler» degen atpen jeke kitap bolyp basylyp shyqty. Ol jinaqqa Á.Bókeyhanovtyng «Aday uezining qazaqtary» atty maqalasy endi. Sóitip Á.Bókeyhanov ózining pikirin ghylymy túrghydan kópshilikke jariya etti.

Múnyng ózi últ kósemine odaqtyq bedel әkeldi. Sony da kóp kórgendey bolghan kenes qyzmetkeri Sarymoldaev Ólkelik partiya komiytetining baqylau komissiyasyna:

«Birde Diyveev ekeumiz kóshede kele jatyp Álihan Bókeyhanovpen bir kýimede otyrghan Núrmaqov pen Sәduaqasovty kórip qaldyq. Ony syilaytyndary sonday, tipti Núrmaqov Bókeyhanovtyng tizesine otyryp alypty. Osy bir kóriniste túrghan eshtene joq bolsa da, maghan sonday jekkórinishti әser etti...», - dep «әshkerelep» maghlúmat berdi.

Osynday «jekkórinishti kórinisten» sayasy astar izdegen qazaq qayratkerining kórsetindisining astarynda óz әriptesteri, azamat Smaghúl Sәduaqasov pen Nyghymet Núrmaqovtyn, Súltanbek Qojanovtyng talqygha týsken taghdyry bar edi.

„Alashorda" ýkimeti men „Alash" partiyasy qayratkerlerining ýstinen qylmysty is qozghau ýshin tergeu oryndary úzaq әri tynghylyqty dayyndaldy. Endi odaqtas respublikalardyng barlyq ókilderi ashyqtan-ashyq qoldap otyrghan Á.Bókeyhanovty qalayda auyzdyqtau qajettigi tudy. Óitkeni kenes ókimetining „kommunistik-kolonizatorlyq" últ sayasaty men „artyq jerge qonystandyru" nauqanyn jýrgizu Á.Bókeyhanov túrghanda ýlken kedergige úshyraytyny sózsiz edi. Sondyqtan da Mәskeuding de, Qazaqstannyng da tergeushileri onyng sonynan qatang baqylau qoydy. «Andyghan jau almay qoymas» degen. Aqyry bir ilik tapty.

1927 jyly shilde aiynyng 15 kýni alash qayratkeri Eldes Omarov ol kisini Resey men Qostanay oblysynyng shekarasyndaghy RSFSR-gha qarasty Bozan hutoryna demalyp qaytudy úsynady. Sayasy qyspaqtyng qúrsauy býrip bara jatqanyn sezgen Álihan tughan ólkesin songhy ret kórip qaytugha kelisim beredi. Búl kezde tynshylar da onyng artyna myqtap týsken edi. Qazaqstannyng bas chekiysi Kashiriyn:

«Sayasy shiyelenis tudyruy mýmkin kórnekti, yqpaldy, ekonomikalyq jәne sayasy sauaty kýshti burjuaziyashyl-últshyl elementterding yaghni, elding túzdyqtarynyng kózin jong turaly sheshimine» baylanysty jәne «múnday auqymdy sayasy operasiyagha dayyndyq «kókjótelmen kýreskendey shúghyl» («lihoradochnym tempom») jýrgizilui kerek» dep sheshkendikten», «búl nauqannyng barlyq auyrtpalyghyn ózining moynyna ala otyryp», «túzdyqtardyng kózin jongdy» Á.Bókeyhanovtan bastaydy.

Demalystan qaytqan Á.Bókeyhanovqa:

«Alashordanyn» astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymynyng júmysyn úiymdastyru ýshin jәne jappay ekspropirasiya qarsanynda kenes ókimetine qarsy qaruly kóterilis dayyndau maqsatynda Qazaqstanmen shekaralas aimaqqa bardy", - degendi jeleu etip, tergeu júmysyn alansyz jýrgizu ýshin ony qyzmetinen bosatudy talap etip, resmy oryndardan rúqsat aldy.

Memlekettik tótenshe sayasy basqarmanyng qysymymen:

«Ortalyq baspada jappay júmys orynynyng qysqartyluyna baylanysty qazaq bólimining әdeby qyzmetkeri azamat Á.Bókeyhanov 1927 jyldyng 1 qazanynan bastap istep otyrghan qyzmetinen bosatyldy».

Anketalyq anyqtama: Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhanov - 1866 jyly nauryzda (týrme anketasynda solay kórsetilgen, al Á.Bókeyhanovtyng ómiri men shygharmashylyq jolyn tiyanaqty zerttegen S.Aqqúlúly 1870 jyl dep dәleldeydi) Semey oblysy Qarqaraly uezining Toqyrauyn bolysynyng №7 auylynda tughan. Jeti jasynda músylman medresesinde oqyp, arabsha til syndyryp, sharighat zanyn mengergen. Qarqaralydaghy ýsh klasty orys bastauysh mektebin bitirip, ýsh jyldyq er balalargha arnalghan kәsiptik uchiliysheni (etikshi) tәmәmdaydy. Knyazi general-gubernator Kalpakovskiyding «tóreligimen» (Ol Qarqaralygha kelgende uchiliyshe shәkirtterine: «Omby men Qarqaralynyng arasy 760 shaqyrym. Sonda arbanyng dóngelegi Qarqaralygha neshe ainalyp keledi?», - dep súraq qoyypty. Esepti Álihan lezde shygharghanyna riza bolghan knyazi Álihandy Omby tehnikalyq uchiliyshesine auystyrady). 1889 jyly 8 jeltoqsanda «Dala uәlayaty» gazetinde «Ángime», jeltoqsannyng ayaghynda «Baspahanagha hat» atty alghashqy maqalasy jariyalanady. 1890 jyly Á.Bókeyhanov Sankt-Peterburgtegi Orman sharuashylyghy institutyna joldama alady. Al 1893 jyly studentterding sayasy qozghalysyna qatysyp, jandarmeriyanyng baqylauyna ilinedi.

Sol jyldan bastap ghúmyrynyng sonyna deyin, yaghni, 1937 jyldyng shilde-tamyz aiyna deyin Álihan Bókeyhanov on jyl boyy Mәskeude myrzaqamaqta ústalady. Selebe (Chelyabi) uezining Bozan hutorynan Á.Bókeyhanovty Mәskeuge shygharyp salghan Eldes Omarov ta Qyzylordagha barysymen shúghyl týrde tútqyngha alynady. Sóitip, „Alashorda» qayratkerlerining qaruly kóterilis úiymdastyru arqyly kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrghan kontrrevolusiyalyq astyrtyn qúpiya úiymyn әshkereleu isinin" tergeui osylay bastalyp ketedi.

E.Omarovtyng ústaluyna baylanysty aldyn-ala jauapqa shaqyrghan týrme tergeushilerine Á.Bókeyhanov:

«E, taghy da jer mәselesi turaly zang shygharghaly jatyr ekensinder ghoy. Búdan búryn da eki ret Halyq komissariaty jer men jerge qonystandyru turaly sheshim shygharardyng aldynda meni abaqtygha qamap edi. Biraq ta az últtardyng ókilderinin, onyng ishinde Ukraina men Gruziya ókilderining talap etuimen Butyrkadan birden Kremliding tórine shygharyp edi. Jer men qonystandyru turaly Halyq komissarlar kenesining qaulysy - orystandyru turaly qauly ekenin dәleldep bergenimnen keyin, sheshim qabyldanbay qalyp edi. Óitkeni búl qaulyny dayyndaghandar - mening patsha zamanynda-aq aitysyp ýirengen Nikolay patshanyng orysshyl «qarajýzdi» ghalymdary edi. Shvesov siyaqty әdil ghúlamalardyng tújyrymy búl iske tartylmapty. Ol joly Butyrkadan shygharsa da Mәskeuden ketuge rúqsat etpep edi. Áy, búl joly qayta shyghara qoymassyndar, ótkeni qabaqtaryng qabaryp ketipti», - degen mazmúnda jauap berdi.

jalghasy bar

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5449