QR Preziydenti janyndaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetining alanynda Quanyshbek Ysqaqov  QR Preziydentining Qazaqstan halqyna Joldauyn jýzege asyru shenberindegi Qyzylorda  oblysynyng basty jetistikteri, sonday-aq 2019 jyldyng 10 aiynyng qorytyndysy boyynsha ónirding әleumettik-ekonomikalyq damuy turaly bayandady.

"Osy jyldyng 10 aiynyng qorytyndysymen birqatar baghyttarda ong nәtiyjege qol jetkizdik. Tútastay alghanda, jalpy memleket sayasatyn  jýieli iske asyru nәtiyjesinde songhy jyldyng ózinde óndeushi ónerkәsipte óndiru kólemi 5,4% úlghaydy, júmyspen qamtylghandar sany 71% derlik, al, shiykizattyq emes eksport kólemi - 49%  astam ósti", dep atap ótti Quanyshbek Ysqaqov.

Ónir ekonomikasyn әrtaraptandyrudyng negizi industriyalandyru salasy. Aghymdaghy jyldyng 10 aiynyng qorytyndysy boyynsha ónerkәsipting shiykizattyq emes sektoryndaghy óndiris ósimi 4,4%  qúraghan. Býgingi tanda memlekettik baghdarlama ayasynda iske asyrylghan 24 jobanyng 18-i josparly quattyng 90% dan 100% jetken. Jyl sonyna deyin Industriyalandyrudyng ekinshi besjyldyghy ayasynda taghy da 3 jobany iske asyru josparlanuda, búl 200 astam jana júmys ornyn ashugha mýmkindik beredi.

Industriyalandyru baghdarlamasy ayasynda "Aral túz" AQ 2 ispandyq sehty iske qosty.  Býgingi tanda búl kәsiporyn óz ónimining 79%  eksportqa (Ukraina, Ázirbayjan, Gruziya, Qyrghyzstan, sonday-aq Resey Federasiyasynyng 82 qalasyna) jiberetin tabysty kәsiporynnyng biri. Shetelde ónim qajettiligining artuyna baylanysty biyl  túz óndiru kólemin 25%, yaghny jylyna 400-den 500 myng tonnagha deyin jetkizgen, al 2022 jyly óndiru kólemin taghy 75%  jylyna 700 000 tonnagha deyin arttyru josparlanuda.

Syr ónirinde auyl sharuashylyq salasyna asa mәn berilude. Agroónerkәsip ónimderin eksporttaugha qatysty júmystar kýsheytilude.  2016 jyly baqsha  daqyldarynyng eksporty jandandy,  2017 jyly  kókónister men maldy (Birikken Arab Ámirligi, Iran, Mongholiya jәne Ózbekstan) eksporttau júmystary bastaldy, 2018 jyly Qytaygha alghash ret maqsary mayy jiberildi. al, biyl osy elge jýn eksporttau jolgha qoyyldy. 10 aidyng ózinde auyl sharuashylyghynyng jalpy ónimining kólemi 3,5 payyzgha artqan.

2015 jyly agroónerkәsip keshenining negizgi kapitalyna shamamen  9 mln. AQSh dollary tartylsa, 2018 jyly atalmysh 15 mln. AQSh dollarynan asyp týsken.

Kýrish - syr ónirining brendi. Biyl kýrishshiler әr gektarynan 60,3 sentnerden ónim jinap, 530,5 myng tonna kýrish salysy qambagha qúiylyp, osylaysha  jana rekordqa qol jetkizdi (әr gektardan 108 sentnerden alghan ónim alghan kýrishshiler de bar).

Ýstimizdegi jyly 7,3 myng tonna mayly daqyldar, 66,4 myng tonna kartop, 115,3 myng tonna kókónis, 187,4 myng tonna baqsha jinaldy. Sharualar biyl 50 ga soya egip, jaqsy nәtiyjege jetkizdi, sondyqtan 2020 jyly onyng kólemin 500 ga úlghaytu josparlanuda. Mal sharuashylyghynda mal basynyng eng jogharghy dengeyi 1991 jylmen salystyrghanda mýiizdi iri qara 45,2% (223,1 mynnan 324 myngha deyin), jylqy 91,4% (71,3 mynnan 136,4 myngha deyin), týiening basy 76% (26 mynnan 45,7 myngha deyin) artty. Aghymdaghy jyldyng 10 aiynda 25,7 myng tonna et, 63,6 myng tonna sýt, 6,4 mln. dana júmyrtqa óndirilip, et óndiru 3,4% sýt óndiru 1,7% júmyrtqa óndiru 7,7 % ósti.

2018-2020 jyldar Qyzylorda oblysynda jappay kәsipkerlikti damytu jyly dep jariyalandy. Jýieli sharalardyng nәtiyjesinde oblysta júmys istep túrghan kәsipkerlik subektilerining sany songhy jyldarda  9% ósti.

Songhy 3,5 jylda oblys aumaghynda 2 mln. sharshy metrden astam túrghyn ýy paydalanugha berildi. Biyldyng  ózinde oblysta 48 kóppәterli túrghyn ýy salynuda.  Búl 2000 - nan astam pәter. Sol jaghalaudaghy jana qalada 320 oryndyq balabaqsha, oblystyq jastar resurstyq ortalyghynyng ghimaraty, "Ruhany janghyru"ortalyghy, "Bolashaq" uniyversiytetining kampusy salyndy.

Aymaqta sumen qamtamasyz etu jәne gazben jabdyqtau mәseleleri qatar sheshilude. Búl da halyqtyng ómir sýru dengeyi men sapasyn arttyrudyng manyzdy faktorlary. Býgingi kýni oblys halqynyng 97% ortalyqtandyrylghan sugha qol jetkizip otyr, al, halyqtyng 63% tabighy gazdy tútynugha mýmkindik aldy. 2018 jyly 3 audan ortalyghyna - Josaly, Terenózek jәne Jalaghashqa kógildir otyndy jetkizip, biylghy jyly kentishilik gaz jelisining qúrylysy bastaldy. Osylaysha, 2020 jyly osy kentterding túrghyndary kógildir otyndy tútynu mýmkindigine ie bolady.

Ýkimetpen birlesip Bayqonyr qalasyn jәne oghan irgeles Tóretam jәne Aqay eldi mekenderin damytugha respublikalyq budjetten qarjylandyrudy úlghaytu boyynsha sharalar qarastyryluda. Biylghy jyly, Bayqonyr qalasyndaghy Qazaqstan Respublikasynyng azamattary ýshin bes 50 pәterli ýiding qúrylysy ayaqtaldy. Sonymen qatar, taghy 5 kóppәterli ýiding qúrylysyn bastau turaly sheshim qabyldandy.

"Bayqonyr" arnayy ekonomikalyq aimaq  qúrylady. Býgingi kýni  Bayqonyr qalasynda tabighy gazdy tútynu tariyfi Qyzylorda oblysy boyynsha birynghay tarifpen tenestirilip, 20,7 tg/m3 qúrap otyr. Ayta ketu kerek, "Bayqonyr" qalasynda  qazaqstandyq gazgha qosylghangha deyingi tarif qúny 850 tg/m3 qúraytyn.

Oblystyng bilim beru salasynda 2015 jyly 3-6 jastaghy  deyingi balalardy mektepke deyingi tәrbiyemen qamtu 100 payyzgha jetkizildi, apattyq jaghdaydaghy mektepter jәne ýsh auysymdyq mektepter mәselesi de tolyq sheshildi. Endi jeke mektepterdi damytu, jataqhanalar mәselelerin investorlardyng kómegimen sheshilmek. Jemqorlyq tәuekelderin tómendetu maqsatynda bilim beru salasyndaghy barlyq memlekettik qyzmetter kezen-kezenimen elektrondyq formatqa kóshude. Al, 1 qarashadan bastap oblystyng barlyq mektepteri  birynghay sayttargha qosyldy.

Medisinalyq kómekting sapasyn jaqsartu ýshin (alghashqy medisinalyq-sanitarlyq kómek) dәrigerlik uchaskelerdi irilendiru boyynsha auqymdy júmystar jýrgizilude. Songhy 3 jylda qosymsha 61 dәrigerlik ambulatoriya ashyldy. Aghymdaghy jyly qabyldanghan sharalardyng nәtiyjesinde qan ainalymy jýiesi aurularynan bolatyn ólim - jitim kórsetkishi – 11,3 %, jaraqat, ulanu jәne jazatayym oqighalardan – 0,6%, qaterli isikterden -21,4% tómendedi, al onkologiyalyq aurulardy bastapqy kezende anyqtau kórsetkishi 15% ósti.

Qazirgi tanda oblysta 574 mektepke deyingi tәrbie mekemeleri júmys jasauda. Onyng ishinde memlekettik balabaqsha sany - 161 bolsa, jeke balabaqsha sany - 413. Qazir densaulyq saqtau, bilim beru, mәdeniyet, sport, qoghamdyq tәrtip, túrghyn ýy kommunaldyq sharuashylyghy jәne taghy basqa salalarda 116 joba bar. Olardyng 40 boyynsha investorlarmen jobalardy jýzege asyru turaly kelisim shartqa qol qoyylghan.

«Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng «Jahandyq әlemdegi zamanauy qazaqstandyq mәdeniyet» jobasy ayasynda oblystyq filarmoniyanyng kameralyq orkestri týrki tildes elderding qatysuymen Bosniya-Gersegovina memleketinde ótken klassikalyq kameralyq orkestrler festivalinde, «Aqmeshit» foliklorlyq ansambli sәuir aiynda Gharyshkerler kýnine oray Mәskeuding Kremli sarayynda óner kórsetse, Ózbekstan Respublikasynda Qyzylorda oblysynyng óner kýnderi joghary dengeyde úiymdastyryldy. Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2019 jylghy 24 qazandaghy №800 qaulysymen Nartay Bekejanov atyndaghy qazaq muzykalyq drama teatryna «Akademiyalyq» mәrtebesi berildi. Sonday-aq, ejelgi jәne ortaghasyrlyq Syghanaq, Jankent, Sortóbe, Shirik-Rabat, Jent, Bәbish-mola, Qyshqala qalashyqtaryna arheologiyalyq qazba júmystary jalghasuda. Biyl Syghanaq qalashaghyndaghy qazba júmystary kezinde «ejelgi qorymnan» HIII-HIÝ ghasyrlardaghy altyn búiymdar (syrgha, alqa, qapsyrmalar, monshaqtar, keramikalyq qaptamalar) tabylyp, ghylymy zertteuge jiberildi.

Biyl oblys sportynyng әlemindegi eng basty jarqyn janalyghy «Qaysar» futbol komandasynyn Qazaqstan Kubogy oiyndarynda jenimpaz atanuy. 20 jyldan keyin «Qaysar» ekinshi ret finalgha joldama alyp, jeniske jetti. Komandanyng aldaghy mindeti – Evropa Ligasynda layyqty oinau. Atqarylghan júmystar nәtiyjesinde oblys sportshylary Álem jәne Aziya chempionattarynda 168 (66-altyn, 53- kýmis, 49- qola) medaligha qol jetkizdi.

Abai.kz