Múhtar Sherim. Bekbolat Tileuhannyng múnysy nesi?
«Bekbolat Tileuhannyng múnysy nesi? Áyteuir atyn shygharu ýshin baybalam sala beredi eken... Endigi aitpaghany osy edi...» - dep ókpeleuiniz mýmkin...
Renjimeniz, Bekbolat inime beker ókpeleysiz... Qazaq jazushylary, «men» degen aqyndary, ghalymdary, ziyalylary aita almay jýrgen salmaghy samauyr qaynatatyn sózderdi aldynyzgha jayyp salsa, onyng nesi jaman?
«Bekbolat Tileuhannyng múnysy nesi? Endi bizdi sóz etkeni - maydalanuy emes pe eken?» - dep KTK (kónildi tapqyrlar kluby) jastary ókpeleui mýmkin...
«Bekbolat Tileuhannyng múnysy nesi? Áyteuir atyn shygharu ýshin baybalam sala beredi eken... Endigi aitpaghany osy edi...» - dep ókpeleuiniz mýmkin...
Renjimeniz, Bekbolat inime beker ókpeleysiz... Qazaq jazushylary, «men» degen aqyndary, ghalymdary, ziyalylary aita almay jýrgen salmaghy samauyr qaynatatyn sózderdi aldynyzgha jayyp salsa, onyng nesi jaman?
«Bekbolat Tileuhannyng múnysy nesi? Endi bizdi sóz etkeni - maydalanuy emes pe eken?» - dep KTK (kónildi tapqyrlar kluby) jastary ókpeleui mýmkin...
Mәsele mynada: halyq qalaulysy, otty sózderimen eldi eleng etkizip jýrgen, qazaghym dese janyn da beruden tayynbaytyn birtuar azamat Bekbolat Tileuhan KTK oiynshylaryn tamashlap otyrady. Sahnagha shyqqan jastar Shymkentti jamanday bastaydy. Ekinshisi de Shymkentti әjualaydy. Ýshinshisi de Shymkentti týireydi. Tórtinshisi tisteydi, besinshisi bilgenin isteydi. «O sheshennin,» « Shymkentskiyler», «tehastar» dep әjualaydy. Búghan shydamaghan Bekbolat sóz kezegi kelgende: «Sender nege Shymkentti jamandaysyndar? Ne boldy senderge? Atannyng qúny qalmaqta, odan qalsa orysta qalyp edi ghoy. Shymkent, Shymkent dep ne boldy? Shәkәrim: «qazaqtyng Qaratauda bolghany anyq»,- degen. Sol Qaratau Shymkent jaqta. «Elim-aydaghy» qazaqtyng kóshi sol Qaratauda terbelgen. Býkil qasterling jerlengen Týrkistan Shymkentte. Býkil jәdigerin, qoja-moldang taban tiregen jer - sol Shymkent. «Mekke men Mәdiyneni sýimegenning Múhammedti sýidim» degeni ótirik demekshi, Shәuildirdi qúrmettemey, Shәmshini sýidim degenine senbeymin. Qazaqty únatpaghan Sozaqty únatpaydy. Sozaq únamasa, Sýgir men Tólegendi qadirlegening ótirik. Shymkentti kelemejdeymin dep býkil qazaqtyng tarihyn kýstanalap jatqandaryndy bilesinder me? Áriyne, qay qala bolsyn, jamany men jaqsysy qatar jýredi. Týsingen jangha aqymaqtyq, ózin-ózi masqaralau degen osy» - dep salady. Qanday ghibratty sózder! Jershildikting jalauyn jelbiretip jýrgenderding basyna sal-ep, sal-ep qalatynday auyr sózder... Búdan artyq ne kerek búl qazaqqa? Nege ókpeleysin, Bekbolatqa, ei, qazaq?
«Abay-aqparat»