Qalamger Kekilbaevtan - qayratker Kekilbaevqa deyin...
Ábish Kekilbaev ókili bolyp tabylatyn úrpaqtyng mandayyna tәniri kýrdeli de taghlymdy taghdyrdy ayamay búiyrtqany ayan. Olar bayyrghy qazaq dalasynda zorlyqpen, qiyanatpen jasandy týrde ornatylghan kenestik biylikting qatygez qoghamynda ómirge kelip, ata-ananyng ayaly alaqanynyng jandy jadyratar jyluyn da sezinuge múrshasy bolmady. Óitkeni әkeleri ekinshi dýniyejýzilik soghystyng alapat otyna súrausyz attandyrylyp, ol jaqtan qaytyp oralmay, jarlary jesirlikting zaryn keship, qanattary qatayyp ýlgermegen perzentteri ómir boyynda jetimdikting meyirimsizdigining japasyn shegip ósuine tura keldi. Sodan da bolar, osynau biregey úrpaq ókilderining eseng barysynda qabaqtarynan kirbing arylmaghan qayran analarynyng jýzin jadyratu, qoldan kelgeninshe ainalasyndaghy auyr, azapty ómirdi az da bolsa jenildetudi, demek jalpy qogham ómirining beybit beynede, jana mazmúnda damuyna aralasudy maqsat tútuy, ol ýshin, eng aldymen oqu-bilimge úmtylystary orasan bolyp, Almatygha attanulary tabighy kórinedi.
IYә, keshegi qaharly handar men kózsiz batyrlardyng bayraghyn qúlatpay, eldikti qayta qalpyna keltiru múratynda qily zamanda tarih sahnasyna kóterilgen Alash qayratkerlerining izbasary, úly Múhtar Áuezovtyng aldyn kórgen, osynau alyptar tobynyng qasterli múrasyn ústap qaludyng jauapkershiligin qabyldaghan qarymdy jastardyng bel ortasyndaghy jas qalamger Kekilbaev ózining de aldaghy ómir jolynda derbes memleket qúru isine tikeley qatysatyndyghyn o bastan sezgendey. Olay deytinimiz, Á.Kekilbaevtyng әdebiyet pen tarihty, әleumet pen mәdeniyetti týbegeyli zertteuge, bilim men ghylymnyng yqylym zamandardan bergi tereng qatparlaryn aqtarugha, aqyry býkil adamzat damuynyng ýrdisin tanyp biluge úmtylysy qalamger retinde qalyng oqyrmannyng sol kezendegi qajettiligin qapysyz sezine otyryp úsynghan әigili tarihy romandaryn jazu talabynan tym joghary ekendigi ayan.
Memlekettin, qoghamnyng qalyptasqan belgili bir zandylyqtar boyynsha óz jolymen damu ýderisine qayshy týrde kýshteumen ornatylghan kommunistik kenestik jýiening irgetasy shayqala bastaghan tústa, aqyry kelip 1986 jyly Jeltoqsanda shybyn-jandary shyrqyrap, lýpildegen jas jýrekterin jalanashtap ayazdy Alangha alyp shyqqan qaragóz ini-qaryndastarynyng kýnәsyz qany tógilgenin kórgen Ábekeng elen-alang shaqta el senip otyrghan últtyq ziyaly qauymnyng tanymal, bedeldi, kórnekti ókili bolghandyghynan da, osylaysha tarih tolqyndaryna san mәrte qúlash úrghan qaysar halqyn bastaghan Elbasymen tize qosyp, tәuelsiz Qazaqstan memleketin qúrudyng úly missiyasyn oryndaugha barymen de arymen de ayanbay kiristi. Qalamger Kekilbaevtyng qayratker Kekilbaevqa úlasuy osylaysha zaman talabymen, uaqyt aghysymen, qogham tynysymen oray keldi.
Úshan teniz bilim iyesi Kekilbaev kenes halyqtarynyng keshegisi men býginin týpkilikti bilui óz aldyna, býkil adamzat tarihynyng tamyrshysynday bolghandyqtan da, eki jarym ghasyrdan astam uaqyt derbes memleket iyesi bolu tәjiriybesinen ajyraghan tól halqynyng aldynda túrghan úly synaqty, tendessiz tózimdilik pen ghalamat jauapkershilikti býkil bolmysymen sezine otyryp, jas tәuelsiz elding endigi san aluan úlystardan qúralghan túrghyndarynyng nazaryna terendey jetkize biluge janyn saldy. Endeshe, býgingi kýn túrghysynan kelgende bizder Ábish Kekilbaevtyng osynau atan jýkting azabyn úzaq merzim boyynda arqalay jýrip, adaldyqpen, arymen hәm abyroymen atqaryp shygha alghandyghyna taghzym etemiz.
Kenestik imperiyanyng oilamaghan jerden kýlpara ydyray bastaghanyn qalamaghandar óz egemendikterin jariyalaghan respublikalardyng negizinen kópúltty túrghyndarynyng arasyna ot tastau jolymen iritki salyp, sony syltauratyp kýshpen ústaudy kózdegendikteri mәlim. Búl túrghyda aldymen otarlyq kezende, odan keyinderi sayasy zorlyq-zombylyq saldarynan jasandy týrde kópúlttygha ainalghan Qazaqstandaghy ahual ótkir pyshaqtyng jýzinde túrghanday edi. Syrttan aitaqtaushylargha ishten ýn qosushylardyng da qarasy mol bolghany belgili.
QR Túnghysh Preziydenti – Elbasy N.Nazarbaev Ábish Kekilbaevtyng intellektualdyq quatyn osynau eng shetin, eng nәzik, eng qaterli salagha baghyttauyna kóregendikpen mýmkindik tughyzdy. Osylaysha ata-babasynyng bayyrghy mekeninde tәuelsiz memleketine ie boludyng shattyghyn sezingen qazaq últy men boylary ýirenip qalghan búrynghy jýiening tym tez joghaluyn kýtpegendikten, jolayryqta túryp qalghanday bolghan kóptegen ózge últtardy endigi jana dәuirge birge qadam basu maqsatynda ózara týsinistikke, birlik pen yntymaqqa, senimge shaqyryp qana qomay, beybaghdar kýidegi kónilderin sendire biluding joyqyn mindetin, biyik paryzyn jasampazdyqpen ótey bilgen qayratkerding quatty ýni biyik minberlerden, baspasóz betterinen, qauymnyng tikeley ortasynan da qajetti tilde әrbir sanaly túrghynnyng jýregine jete aldy. Óitkeni memlekettik biylikting joghary lauazymdy ókili Á.Kekilbaev eng bir syndarly sәtterde sóilegen sózderining ózinde halyqaralyq resmy qújattardy kóldeneng tarta otyryp, tarihy faktilerdi jayyp salghanda, qarsylyq bildiru jayy ózinen-ózi ghayyp bolatyn. Oiymyzdyng bir ghana dәleli retinde deputat Á.Kekilbaevtyng 1992 jylghy 28 mamyrda Respublika Joghary Kenesi sessiyasynda «Azamattyq kelisim» deputattar tobynyng kýni býginge deyin kýrdeli kýiinde qalyp otyrghan memlekettik tilding mәrtebesine qatysty qayshylyqty mәlimdemesine osynau kýretamyrly saladaghy әlemdik tәjiriybeni, tipti sifrlaryna deyin dәiektep algha tarta otyryp, joyqyn toytarys bergendegi: «onsyz da halyqtyng shydamy tausylyp, jýikesi tozyp otyr. Biraq, sol jaghdaydy paydalanyp, onsyz da qiyn tirshilikting buyrqanghan kólinde qalt-qalt etip әzer túrghan ornyqtylyq qayyghyn әrli-berli shayqap kórudin, kemdi kýn tynysh ómir sýrgizip túrghan bir-birimizge degen senim men tózim ahualynyng onsyz da nәzik shilterin ýsti-ýstine tyrnalap baghudyng qajeti qansha edi? Bәrinen de múnday mәlimdemeni azamattyq kelisimge keluge jasalghan jaghday dep baghalaudyng esh qiysyn kelmeytinin aitsanyzshy», - degen tegeurindi tújyrymyn eske alsaq ta bolady.
Rasynda, ótpeli kezenning aumaly-tókpeli búlynghyr kýnderinde sóz qadirin týsine biletin qalyng júrtymyz eng qiyn sәtterding ózinde ziyaly auyzdan shyqqan qúnarly oilargha, qapysyz uәjge toqtay bilgendigining ózine tәuba deymiz. Al múnyng barlyghynyng aitylghan qúrghaq sóz, berilgen uәde kýiinde qalmaytyndyghynyng birden-bir kepili – resmy zang jýzinde bekitilui bolghandyqtan, Ábish Kekilbaevtyng Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Kenesining Tóraghasy bolyp saylanuy da aiqyn dәleldeydi. Jas memleketti jan-jaqty nyghaytu jolyndaghy qisapsyz kýrdeli isterding zandyq mazmúnda sheshimin tabuynda, anyghynda múnshalyq auqymdy mýlde jana zannamalyq túghyrdy dayyndaugha qabileti jeterlik parlamentarizm institutyn qalyptastyruda da Ábekenning alyp túlghasynyng túruy sondyqtan. Halqymyzdyng eldigin saqtap damytu shejiresindegi dәstýrli ereksheligi - biyler institutynyng endigi jana dәuirge say nysandaghy rәmizi abyz Ábish osynau salmaqty sabaqtastyqty jalghastyru missiyasyn atqarghan tarihy túlgha dep baghalauymyz әdildik.
Keyde ghasyrdan da úzaq kýnderdey kórinetin qysqa merzim ishinde elimizding irgesi bekip, qazirgi adamzat qoghamdastyghynyng qabyrghaly mýshesine ainalyp, uaqyt ótken sayyn ensesi biyiktey týsuining shejiresinde, joydasyz teperish kórgen qasiyetti qazaq tili men ruhaniyatynyng qayta janghyruy, últaralyq kelisim men tatulyqty saqtau, әleumettik túraqtylyq, iydeologiyalyq tútastyq, zannamalyq salanyng gumanistik sipatyn arttyru, ýkimetting halyqpen qatynasyn rettey biluine әrdayym jasampaz yqpal etu jolyndaghy maydanda Ministrding orynbasary, Deputat, Tóragha, Memlekettik hatshy, Preziydent kenesshisi, Senator Ábish Kekilbaevtyng qoltanbasy últ, memleket tarihynyng jomart syiynday úrpaqtardan úrpaqtargha jetip mәngilik aishyqty túrmaq.
Múhtar Kәribay
Abai.kz