Senbi, 23 Qarasha 2024
Kókjiyek 7188 18 pikir 4 Jeltoqsan, 2019 saghat 12:48

Yaassauy ilimi - qazaqtyng bas iydeologiyasy!

Adamnyng tili ózgerse basqa tilde shýldirleydi,

dili óshse últyn joghaltady,

dini ólse adamdyqtan biraq ketedi.

Monghol shapqynshylyghy, orys otarshyldyghy, jetpis jyldyq sovettik qyzyldar qyrghyny kezinde tәnin bersede, ruhyn bermegen, ózin bersede, imanyn bermegen qazaqtar, egemendik alghan songhy jyldarda internet aghysymen aghyp, beypil auyzdandy, ruhyn tonatyp, minezi ózgerdi. Qúddy jýgensiz atqa mingen adamday, belgisiz baghytqa ketip barady....

Babalarymyzdy sol alapat jyldardan aman alyp shyqqan, ólmes te óshpes kýsh ne, ony qaydan aldy? Kóp adamdar iydeologiya degende últtyng salt-dәstýrin kóz aldyna keltiredi. Salt-dәstýr últtyng dili, el basqarudaghy moralidyq zany. Anau bolmaydy, mynau bolmaydy saltqa qayshy dep otyramyz. Onsyz últ bolmaydy. Dese de, ol últtyq iydeologiya rólin atqara almaydy.

Ejelgi adamdar ózderin qorshaghan qúpiya әlemdi óz óresi jetken dengeyde týsinip, qabyldaugha tyrysty. Búl kóptegen senim men nanymdardyng payda boluyna sebep boldy. Ejelgi zamannan osy uaqytqa deyin jetken derekterge sýiene otyryp, kez-kelgen halyqtyng dini, nanym-senimderi men dýniyetanymy onyng tarihyna, ruhaniy-mәdeni, sayasy ómirine ýlken әser etetin faktor ekendigin bilemiz.

Dәstýrli nanymdardyng negizgi týrlerine: Animizm (tabiyghattaghy jandy-jansyzdyng ruhy bar dep qarau jәne oghan bas ii). Fetishizm («erekshe qasiyetti zat» senimi jәne olardyng magiyalyq quatyna negizdelgen. Pútqa tabynu, boytúmar taghynu). Totemizm, (ata-baba aruaghyna tabynu, shamanizm,  kókke jәne jerge tabynu), tәnirshildik payda boldy.

Bizding alghashqy nanymdarymyz totemizmge negizdeldi, әr taypanyng óz totemi boldy. Qazaqtardyng әli kýnge kók bórini pir tútuy, aqqudy atpauy - osy miftik januarlardyng kýshi men qamqorlyghyna degen senimi.

Kók aspandy, júldyzdardy, kýn núryn jan túraghy dep qarastyru - olardy qúdirettendiruge jol ashty. Damudyng belgili bir satysynda adam bolmys pen sananyn, tәn men ruhtyng ara jigin ajyratty jәne songhysyn jogharghy әlemmen baylanystyrdy. Álemdik dinderding bastau tegine Kókke tabynudyng (Tәnirge senu) ózekti qaghidalary olargha arqau bolghan. Kókke tabynu - uaqyt pen kenistikti iygeruge talpynghan, qorshaghan ortamen til tabysugha úmtylghan adam balasynyng alghashqy tanym týsinigi. Kóne týrkiler jerimen, Jibek joly arqyly qanshama dinder ótse de, týrkilerding negizgi senimi tәnirge, aruaqqa, tótemge tabynu boldy. Ol kezding әdebiyetinde basty taqyryp eldik, erlik, salt-dәstýr, joqtau edi.

Búl ýrdis payghambarymyz (Ilahy biylik 23 jyl) jәne onyng tórt halifatynyng (Ijma 622-651) 29 jyldan son, 661-750 jyldarda Ummiya biyligi ýstemdik etti, 751 jyly Qarlúqtar kezinde Tarazdaghy Atlaq shayqasynan keyin Abbasiyler biylikke keludi. Sodan bastap Túran eli islam dinin óz erikterimen qabylday bastady. VIII-IX ghgh Orta Aziyada arab tili men mәdeniyetining ýstemdigi aiqyn sezildi. Ál-Faraby taghy basqa kóptegen oqymystylar osy kezde shyqty.

X-ghasyrda orta aziyada parsy tili men mәdeniyetining ýstemdigi bayqaldy, ataqty Zafarnama sol kezde jazyldy. H-ghasyrdyng songhy jartysynan bastap Qarahanitter dәuiri bastaldy, Satúq Boghra han óz tegin, óz tamyryn izdedi, ózderin ejelgi Túrandyqtardyng úrpaghymyz dep jar saldy. Osylay ýsh jýz jylgha jalghasqan óz elindegi mәdeni, tildik ýnsizdik ghasyryn búzdy. Islam dinin el iydeologiyasy etip, týrik tekti músymanbyz dep zanynda jazdy. Osydan song XI-ghasyrda týrik tili men mәdeniyeti óz teritoriyasynda saltanat qúrdy.

***

Úztazy Arystan babtyng songhy demindegi ósiyetimen Yaassauy Búharagha baryp, qoja Jýsip Hamadany haziretining qyzymetinde bolyp, mýrshidtik kemel mәrtebege jetedi. Jýsip Hamadaniyding ekinshi halpesi qoja Hasan Andaky 1157-jyly ramazan aiynyng 26-júldyzynda dýnie salghan song qoja Ahmet Yassauy atamyz pir bolyp Búhara halqyna daghuat jasap jýrgende, Ilahy ayanmen Týrkistangha baruy lәzim bolady. Pirlikti qoja Abdulhalyq Ghyjduany haziretine berip, barsha shәkirtterining oghan qol beruin ósiyet etti. (Mәulana Ály ibn Huseyin. «Rashahat any әl-Hayat».-Astana,2017. 456 bet). Tughan ónirining dini basqa otarshyl halyqtardyng qol astynda qalatynyn bilip, halqyn qútqarugha keledi.

Týrkistan halqynda ejelgi oghyzdardan saqtalghan 24 totemdik simvol boldy, olar kók bóri, býrkit, iytelgi, qyran, súnqar, tazy, qarshygha, ýki, qarylghash, an, ai, kýn, júldyz, túmar, ot dep jalghasa beretin. Ejelgi dýniyetanymda bizding ata-babamyz qasqyrdan taraydy, ne qasqyr emizedi, әiteu, it túqymdas etip kórsetedi. (Qytay jazbalarynda «soltýstik patshalyqytar jәne it eli» degen ýlken anyz bar). Mine, búl Yaassauiyden búrynghy býkil týrik halyqtaryna ortaq shejire. Býgini adamtanu ghylymynda bizding ata-tegimiz qasqyrdan taraydy dep aitugha bola ma, Darvinizmning adam maymyldan jaraldy degenindey kýlkili nәrse emes pe.  (Yassauy fenomeni. S.Kerimbay, M. Tólegen, Á.Nәbi, A. Tasbolat.-Almaty: «Orhon» Baspa ýii,2017.456 bet).

Payghambarymyzdan búryn qúryp-bituge shaq qalghan Arab týbegi Qúranmen susyndap, qyryq qúrau bolghan arabtardyng basy birigip, mәngilik Ilahy ilimning núryna shomyldy. Qúran týspese, Payghambarymyz sol jerde tumasa Mekke men Mәdinagha milliondaghan adam barar ma edi. Uott Montgomery «Islamnyng orta ghasyrlyq Europagha yqpaly» atty enbeginde: Payghambar misuagi әlemge tis jauatyn shetkany syilady. Sýnnet kóilegi pijmagha ainaldy, ghúsyl tazalyqty, dәret tósekke ayaqty juyp jatudy ýiretti, júmagha dayyndalyp saqal múrt, shash tyrnaqty alu jeke gigiyena men mәdeniyetti ýiretti. Búrynghy tósekke de jýn shekpenderimen qúlay beretin jaman әdetterinen aiyrylyp tórt mezgilge qaray kiyim kiyetin boldy, bitten qútyldy, tamaqty farfor ydyspen ishetin boldy, keptirilgen balyq jeytin Europalyqtar jenil sorpa, qon tamaq, tәtti tagham jeudi әdetke ainaldyrdy,  Arab sifyry, kompas, qaghaz jasaytyn dirmender Europagha keldi, solay jappay sauattandy.  Zaytýn,  injir, banan, jýzim, qúrma, shie jemisteri keldi,  egindi ýnemdep sugharu ýshin shaghyn aryqtyr qazdy, Gittar alghash Ispaniyada Kodrova halifatynda payda boldy. Sәulet óneri damydy, medisinagha jana serpin berdi, solay Ibn Sina atymen ataldy.

Adamdy tәrbiyeleytin Payghambarlar tizbegi toqtaghan son, ústazdyq qyzmetti әuliye-ghúlamalargha berildi. Qoja Ahmet Yaassauiyge Allanyng núry týsken ýlken әuliye.

Qoja Ahmet Yaassauy týrki halyqtarynyng dýniyetanymynyng kókjiyegin keneytti, kóne týrkilik dýniyetanymdy islam qaghidalyrymen bayytty, jana órkeniyet qalyptastyrdy. Dәl solay mәngilik ilim kóne týrkilik mәdeniyetke de óz sәulesin shashty. Qoghamdy janartty, Yaassauy týrkining ejelgi ómir sýru zandylyqtarynyng sharighatqa qayshy emes jaqtaryn sol boyynsha qaldyrdy, qayshylaryn naziralyq jolmen aqyryn janghyrtyp, sintez jasay bildi.

Yaassauy qazaq últynyng últtyq iydeologiyasyn jasady

Jyr-dastandardaghy totemdik úghymdardy ilahy ilimge say etip naziralyq jolmen janghyrtty. Tәnirdi-Allagha. Kókbórini- Adam atagha. Perini- perishtege. Kiyesi bar adamdy- Áuliyege. Qút qonghan dualy auyz adamdy- Pirge auystyrdy t.b, solay qazaqty keleshek tolysqan últ retinde dayyndady, ru basyna qojalardy qoyyp, dәstýrli diny sana qalptastyrdy, din ghibadat qana emes, әuelde úyat bolady dep әdep-aqlaq, iba-izet, ar-namys, bilim-ónege, adamgershilik, meyirimdilikti ýiretti. Ýlkendi silap, kishini ayalaytyn kórkem minezdi últqa ainaldyrdy. AN­FAL sý­resining 29-ayatynda: «Ey, mý­min­der! Alladan qor­qyndar, Oghan qúl­shy­lyq jasandar, taqua bo­lyndar, sonda Alla sen­der­ge erek­she qabi­let be­rip, jaqsy men jamandy, aqiyqat pen jalghandy ayyratyn qýsh be­re­di. Ký­nәlaryndy ke­shi­re­di, sen­der­di jarylqaydy. Alla qamqor­shy, asqan jomart». Mine osylay Qúranda kóp jerde madaqtalatyn shyn taqualyqty halyq janyna әdemi sinirdi.

«Bir shәugim shay bólispegen enshimiz» dep tanymaytyn bir beyuana Altaydan Atyraugha deyingi alyp aumaqty kók tiyinsiz aralaytyn boldy. Elinde jetimi, jesiri, qayyrshysy joq últqa ainaldyrdy. El imanyn paryz, ujip, sýnnet, mýstәhap, mәndýp, nәpil amaldarymen qorghady. Adamdardyng ómir sýru salty sýnnetke layyq boldy, solay tariqatty ústanghan ozyq últ dengeyine kóterdi. Qatynnyng piri kýieui dep, ot basynda otaghasy «han» boldy, kýieui qaytys bolghan әielding piri kem boldy dep «kem-pir» termiyni qalyptasty. Auyl aqsaqaldary sottyng rólin atqardy, biyler joghary sot boldy. Solay qogham tәrtibi kýshti týzeldi. Yaassauy islam ilimin qazaqtyng maqal-mәteline orap elge úsyndy, ólen-jyrdyng bәri imandylyqqa shaqyratyn TÚNYQ jyrgha ainaldy, qazaqtyng ruhany súranysyna tamasha azyq bere bildi. Sansyz shәkirt oqytty, sonyng arasynan әulie maqamyna shyqqandar halyqty keremetimen tura jolgha saldy. Býginde kez kelgen qazaq «atam molda bolghan»,- dep maqtanyshpen aitady, sebebi barlyq qazaq dindi myqty ústanghan, «Ia-siiyn» sýresin bilmeytin qazaq kemde kem boldy, ol kezde. Sonyng kýshimen bizdi jaulaghan mongholdar,t.b  ózderi bizge jaulanyp, sinip ketti. Orystyng aghy men qyzyly bolyp ýsh jyz jyl qazaqty otarlap, oiyna kelgendi istegende de bizdi joghalta almady, qytaydyng qayys noqtasy qansha qataysada qazaq joghalmaydy. Qazaqtyng ómir sýrui basqalar ýshin qylmys bolghan sol zamanda Yaassauy ilimining ruhymyzgha sinuinen aman qaldyq Állhamdýlla. Alayda tәuelsizdik alghan 29 jyldan beri qazaqtar ózin taba almay adasty, san mәdeniyet pen san tarihtyng ishinen ózin izdep jýr.

Yaassauy ilimi qazaq mәdeniyetinde, dýniyetanymynda, mentaliytetinde, әdebiyetinde (ólen-jyrlarynda), maqal-mәtelderinde, salt-dәstýrinde kýni býginge deyin aiqyn kórinip túr. Yaassauy ilimi bolmasa qazaqty kóz aldygha elesteu mýlde mýkin emes. Yaassauiyding qazaq jyraular poeziyasyn qalptasyruda sinirgen enbegi óz aldyna. Jyraular pirlerining «Hәl» ilimin mengerip, dualy auyzgha ainalyp, el-júrtqa, handargha jyrmen kenes berdi. Jyr tyndaghanda arqasy qozbaytyn, ruhtanbaytyn qazaq joq, qazaqtyng boyyndaghy Alla jaqsy kóretin kóp qasiyet bar, aqkónil, adal, arly, namysty, úyatty, batyr t.t.  osy jyrdyng ruhyna singeni bolmaq, Alyp dalada diyalekt joq, últtyng ózegin shiritpey ústaghan bir kýsh osynda jasyrynghan. Sondyqtan da jyraulardyng enbegi ólsheusiz. Kýni býginge deyin halyqtyng tili hәm kózi bolyp kele jatqan aitys sonyng zandy jalghasy. Qazaqty attan týsirip, qazy men qymyzdan alystatyp, jyryn órtegen orystar, bizdi bizden jaqsy bilgen. Yaassauy ilimi qazaq últynyng bas iydeologiyasy bolghany aidan anyq. Abylay han bastaghan qazaqtyng han-súltan, iygi jaqsylary alys aumaqta ómir sýrsede, songhy deminde ózin «Yaassauiyding janyna aparyp jerle»,- dep ósiyet etuin tereng oilansaq biraz dýniyening basy ashylary haq. Biz qansha Yaassauiyden alystasaq sonsha qazaq últymyzdan alystaymyz. Áriyne, jalghan, bilimsiz, nadan sopylyq basqa, (buddiys, hristian sopylary tauda ómir sýrdi, tәrki dýnie boldy, ýilenbeydi). Qúranda esh jerde sopy termiyni kezdespeydi, tek Ashabul suffa turaly aitylady. Biz dinsiz ghalymdardyng kózimen taqua men sopyny shatastyrdyq. Yaassauy atamyz naghyz taqua, 63 jasynan song jer astynda ghúmyr keshui Payghambarymyzgha degen әdbinen jәne Ilahy ayan (anyghyn Alla biledi). Qazaq iydeologiyasy Qoja Ahmet Yaassauiyden bastau alady. Qoja Ahmet Yassauiyding ilimining bastau kózi  sýiikti Payghambarymyzgha baryp tireledi. Al ata tegi payghambarymyzdyng nemere aghasy Ábu Tәlipke baryp tireledi.

HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda tarih sahanasyna «jadiyt» úghymy shyqty. «Jadiyt» arab tilinde «jana» degen maghyna beredi. Bilim men ruhaniyat salasyndaghy iydeyalyq ústanymdy ústanghan jәditshildik baghyttaghy músylman halyqtary, sonyng ishinde qazaq halqynyng arasynda keninen tanymal boldy. Oqu-aghartu salasyndaghy Ismayyl Gasprinskiyding jaditshil ústanymynyng qaynar bastaulary týrki әlemining kórnekti ústazdary Ábdinasyr Ál-Kursaviy(1776-1812) men Shahabuddin Bagauiddiynúly Ál-Marjaniydin(1818-1889) dýnie tanymdyq kózqarastary men ústanymdary boldy. Jәditshildik qozghalysy músylman halyqtaryn damu men órleu jolyna, zamanyna layyq ghylym-bilimning jetistikterin paydalana otyryp, órkeniyetti elder qataryna qosyludy maqsat etti. (B.Q Beysenov. Qazaq oishyldary din turaly: oqu-qúraly-Almaty, 2012.-192b 161bet).

Abay jәditshildik joldy ústanghan ziyaly. Ol óz últynyng tamyryn dәl basyp, barlyq keselin aityp, odan aryludyng da jolyn kórsetken. Maghjan atamyz «qazaqqa aqyldan da, aqynnan da Abaydan asatyn eshkim joq, odan keyin qolgha qalam aludyng ózi úyat»,- dep tolqyghan eken. Abaydyng Abaylyghy onyng «Patsha Qúday syiyndym, tura basta Ózine» dep bir Alladan medet súraydy, bar isin Soghan tapsyra qolyna qalam aluynda jatyr. Ol Qúrandy tikeley oqyp nәr alghan, Yaassauy ilimin qazaq jyraulary negizinde tereng mengergen, shyghys shayrlary Firdousi, Nizami, Hafiyz, Jami, Saghdi, Nauai, Sәihaliylerdi týp núsqada oqyp boyyna sinirgen. Órkeniyetter aghysyn orys kózimen oqydy osynyng bәrin Abay óz hәlibinin(jýreginin) sýzgisinen ótkizip sintezdep, tughan eline ólmes shygharma etip úsyndy. Qazaqtyng bas aqyny, qazaq kósem sózshisi «Birindi qazaq biring dos, kórmeseng isting bәri bos»dep eldi birlikke shaqyryp, ýlken bolashaqqa bastady, «Qúday bir Qúran shyn, Qúdaydyng Ózi de ras, Sózi de ras» dep ózindi jaratqan Allany tanugha ýndedi. «Jýrekting kózi ashylsa, Haqtyng týsse sәulesi, ishtegi kiri qashyrsa, adamnyng hikmet keudesi»dep adam ainalamyna bir sәt aqyl kózimen emes, jýrek kózimen qaray alsang Qúdiret iyesin tanisyn. Sonda Jaratushynyng núry týsedi, bar kýnadan pәktenedi, sol kezde adam naghyz adamgha ainalady dep ózining «tolyq adam» bolu iydeyasyn ortagha salady. Abay «qolymdy mezgilinen kesh sermedim» dep ókindi, aghasy Qúdayberdi auyru tóseginde jatyp inisi Abaygha amanattaghan balasy Shәkәrimdi óz tәrbiyesine alyp, ózi shyqpaghan biyikke jetkizdi. Shәkәrim qajy qazaq órkeniyetinde óz aldyna bir әlem.

HH-ghasyrdyng basynda últtyq ruh Alash kósemi Álihan Bókeyhanyng boyynan jәne onyng janyndaghy tau túlghalardan kórindi. Alash ziyalylary jәditshildik joldy myqty ústandy. Olar «Ár qazaq qyzynyng bas jasauyna Abaydyng ólender jinaghyn beretin bolsyn»,- dep ýndeu jasap, Abay ólenderin baspadan shygharyp elge taratqan eken. Demek, búdan Alash arystary últ aqylmany Abay Qúnabayúlyn ózderine ruhany ústaz tútqanyn angharamyz. Alash ziyalylary «Ayqap», «Saryarqa», «Abay» jurnaldary men «Qazaq», «Qazaqstan» gәzetterin shygharyp últ, din mәselesin kóterip orystandyru men missonerlik sayasattyng jymysqy әreketin әshkerelep halqyna kóz qúlaq boldy. Alashtyqtardyng moldasy Ghúmar Qarash aghartushylyq baghytta kóp kitaptar jazdy. Jәditshildik  Alash kósemderining qazaq memleketin qúru iydeyasyna tyng serpin berdi. Ámanda, elimiz aman júrtymyz tynysh bolsyn! Qazaq mәngilik últ!

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391