Senbi, 23 Qarasha 2024
2824 2 pikir 5 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:56

«Aq jol» monopoliyany azaytyp, bәsekelestikti qorghaugha shaqyrdy

«Aq jol» ekonomikada monopoliyany azaytyp, bәsekelestikti qorghaugha shaqyrdy. Búl turaly býgin fraksiya deputaty Meruert Qazbekova QR Premier-ministrine joldaghan saualynda aitty.

«Qazaqstandaghy bәsekelestikti qoldau - memlekettik sayasattyng basym baghyttarynyng biri. Býgingi tanda elimizde gaz, kómir, elektr energiyasy men múnay ónimderin óndiru jәne satu, úyaly baylanys, túrghyn ýi, banktik qyzmetter siyaqty negizgi tauar naryghyndaghy jeke kompaniyalardyng shoghyrlanuy men monopoliyalanuy artuda», - delingen saualda.

Sonymen birge, M.Kazbekova atap ótkendey, negizgi oiynshylar kóbine naryqtyq emes әdistermen, sonyng ishinde sheksiz memlekettik qarjylandyru jәne bәsekelesterdi әkimshilik jolmen basyp shygharu arqyly jasandy týrde ýstemdikke qol jetkizgen ýstem toptar bolyp tabylady.

«Múnday kompaniyalardyng qyzmeti ishki naryqpen ýndesepeydi jәne shekteuli, óitkeni syrtqy naryqta basqa erejeler júmys isteydi. Ónimdilikting tómendigi, qyzmetkerlerding kóbeygeni jәne negizsiz jalaqy olardy bәsekege qabiletsiz etedi. Tipti múnday memlekettik kәsiporyndardy jekeshelendiru de mәseleni sheshpeydi, sebebi, olar naryqty bәsekelesterden tazartady jәne tómen uәjdeme alady», - dedi deputat.

Saualda monopoliyagha qarsy organ sarapshylarmen birlesip ótkizgen bәsekelestikting jay-kýiin taldau nәtiyjeleri kórsetilgen. Oghan sәikes kómir naryghyndaghy 4 negizgi qatysushynyng naryqtaghy ýlesi 89%, elektr energiyasyn óndiru - 67%, múnay ónimderin satu - 73%, tauarlyq gaz - 95%.

Úyaly baylanys naryghynda 5-ten 2-ge deyin jәne banktik qyzmet kórsetulerden 20-dan 10-gha deyin azaydy. Osy naryqtaghy bәsekelestikting ornyna dәrihanalar naryghynda baghany retteu engizildi. Kelesi qatarda basqa salalar túr.

«Negizgi shiykizat naryghynyng qazirgi jaghdayy bәsekelestikti shekteydi jәne monopolisterge ekonomikalyq belsendilik pen tútynu mýmkindikterin tómendetip, qoghamnyng esebinen artyq payda alugha mýmkindik beredi. Shaghyn jәne orta biznesting artta qaluy, reyderlik ýrdisi jәne tabysty kәsiporyndardyng bir sәtte kýireuge maqsat qoiy tikeley osymen baylanysty. Ekonomikanyng monopoliyalanuy ekonomikanyng ghana emes, jalpy qoghamnyng odan әri damuyna qauip tóndiredi.

Sondyqtan, memleket monopolisterding tәbeti men tarifterin shekteu boyynsha qabyldaghan sharalar qoghamnan qoldau alyp qana qoymay, sonymen qatar múnday sharalardyng kenenine ýmit artady », - dep basa aitty deputat.

Alayda, qúzyrly organdar monopoliyagha qarsy retteuge nazar audara otyryp, bәsekening naqty qoldauy men damuyn nazardan tys qaldyrady. Bәsekelestik ortany maqsatty týrde damytpay, balama qatysushylardy yntalandyru jәne preferensiyalarsyz, naryqqa qayta kirip, negizgi oiynshylardyng qysymyna úshyramay ekonomikany monopoliyasyzdandyru mýmkin emes.

Osyghan baylanysty «Aq jol» fraksiyasy Ýkimetke bәsekelestikti qorghau jәne damytu boyynsha sharalar keshenin әzirleudi úsynady. Múnda bәsekelestik dengeyi tómen naryqtargha jana qatysushylardy tartu ýshin preferensiyalar beru qajet. Shekten tys talaptar shamadan tys shoghyrlanugha jәne naryqqa qatysushylar sanynyng qolaysyz azayyna әkep soqqan salalardaghy memlekettik retteudi qayta qarau men memlekettik kәsiporyndardy jekeshelendiruding barysyn baqylaudy úsynady.

«Aq jol» parlamenttik fraksiyasy ózining saylaualdy baghdarlamasyn jýzege asyrudy jәne otandyq biznesting mýddelerin qorghaudy jalghastyruda.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404