Tәuelsizdikting tútqasy

Aghylshyndar, «sәby tәrbiyesi, ol dýniyege kelerden bir ghasyr búryn bastalady» deydi yaghny ol tәrbiyening negizi, sol últtyng tili, dәstýri, minezi, óneri, mәdeniyeti... Ómirlerin teniz-múhitta ótkizetin yaghny ómir men ólimning arasyn birneshe santiymetr taqtay bólip túratyn jәne dýniyetanymy sheksiz múhitta qalyptasqan aghylshyndar minezi erekshe halyq. Ataqtty psiholog G.Lebon aghylshyndar turaly, «Amerika qúrlyghyna kelgen aghylshyndar, onda bir ghasyrda jana órkeniyet ornatty... Ýndistandy jaulap alghannan keyin sany ózderinen 60 ese kóp jergilikti halyqty aghylshyn tilinde sóiletti...». HHI ghasyrda aghylshyn tili halyqaralyq, ghylym men tehnikanyn, әlem halyqtarynyng 75% sóileytin tilge ainaldy. Osy halyqta, «tang Britaniyada atyp, sonda batady» degen otarlau kezinen qalghan tәrbiyelik manyzdy mәsele bar. Ol, 18-ge tolghan jigitter 20 jyl әskerde bolady. Jasy 40-qa tayanghanda әskerde basqa el-jerdi kórgen jigitter negizinen 18-25 jastaghy qyzdarmen otbasyn qúrady. Osynday otbasynda tәrbie alghan úl-qyzdyng bilimdi, talantty, últtyq dәstýrge berik bolatynyn ómir kórsetti. Batys elderinde qalyptasqan taghy bir dәstýr, ol er jetken jastar ata-anadan bólek shyghyp, óz kýshterimen bilimderin alyp, júmystaryn istep ayaqtanghasyn otbastaryn qúrady.

Al, bizde kerisinshe, zamanauy tәrbie tolyq qalyptaspaghan. Bizde: - balanyng tamaghy toq, jylamay ósse, sony tәrbie dep týsinedi. Osynday ortada ósken úl-qyzdyng baspaqtan aiyrmashylyghy shamaly?!;

- «ata-ana bar tapqan-tayanghanyn balanyng aldyna qong mindet» dep týsingen ortada ósken, úl-qyzdyng sanasy uaqytyly jetilip, ómirlik maqsat pen mindet qalyptaspaydy, jastardyng kópshiligi Otan aldyndaghy boryshtaryn óteuden qashady jәne otbasyn qúrugha batyldary barmaytyn masyl bolyp ósedi. Bizde otan qorghau mәselesin para sheshedi. Áskerge barghysy kelmegender men barghysy keletinder (sonynan qúqyq, qarjy polisiyasy t.b. qajet) mәseleni $300 berip sheshedi. Qazaqtar, japonnyn, «eger ata-ana bar tapqanyn balalarynyng aldyna qoyatyn bolsa, onda úl-qyzdary masyl, al nemereleri qayyrshy» bolady degendi bastan keshirude. Búl, Ana til men Atamekendi qorghap, eldi damyta almaytyn yaghny tәrbiyesi teris bolashaq úrpaqqa salghan kapitaldan elge eshqanday payda bolmaydy;

- Jibek jippen órilgen kokonnyng ishinde lichinkadan jetilip, odan shyghugha talpynyp jatqan kóbelekti kórgen ghalym, kokonnyng tesigin ýlkeytip onyng shyghuyna kómektesedi. Óz kýshimen shyqpaghan shalajansar kóbelek ómir sýruge jaramsyz bolyp, ólip qalady. Búl, kýresip, maqsattaryna jetkender ghana ómirge jәne sonynan úrpaq órbituge layyqty ekenin kórsetetin súryptau, barlyq tirshilikke, onyng ishinde aldymen adamgha da ortaq evolusiyanyng zany. Qazaqta ony, «Jetelegen tazy týlki almas» nemese masyldan túlgha shyqpaydy» deydi;

- Tәrbiye, últ pen memleketting bolashaghyn aiqyndaydy. Ol turaly, Shyghys danalyghy «úrpaqqa qanday tәrbie bergennen, ol últtyng jýz úrpaqtan keyin qanday bolatynyn kóruge bolady» deydi. Jýz úrpaq, ol 25 ghasyr. Búl jerde dúrys yaghny últtyng ghasyrlyq tәjiriybesine negizdelgen jýieli tәrbiyening últty saqtap, onyng bolashaghyn anyqtaudaghy rólining ana tildey manyzdy ekenin kóremiz;

- Eldegi aralas mektepter kezinde otarlaushylar ózderine qajetti audarmashy, tilmash t.b. dayyndau jәne búratana halyqtardy orystandyru ýshin ashylghandyqtan, ol últqa qyzmet etpey, mәngýrtterdi dayyndaydy yaghny últtyng mәngýrtenip, marginaldanuyna qyzmet etedi. Sondyqtan, búl mektepterdi jabu, ol otarsyzdanumen qatar, intellektualidyq últ qalyptastyrudyng naqty qadamy. Ol turaly Kótesh aqyn,

«Ana tilin almaghan aram úldy

Auzy týkti kәpirden kem demeniz...

Ana tilin syilaghan adal úldy,

Hat oqyghan ghalymnan kem demeniz... degen eken;

- Bilim de tәrbiyeing ajyramas bóligi. Avtordyng zertteuleri bizding bilim jýiesinde Batys elderinde keninen qoldanatyn ýshtik- bilu, týsinu jәne danalyqtyn, balalardyng tek bilu qabiletin ghana damytatyn bólimi ghana ótiletindikten, bilim birjaqty bolyp qaluda. Sonymen qatar, bizding bilim jýiesi balalardyng intellektualidyq damu erekshelikterin eskermegendikten, onyng tiyimdiligi tómen. Endi oghan bala-baqshadan bastap ýsh tildi ýiretu degen anahronizmdi engizude. Búl, mýmkin bolashaqta kemtar úrpaq tәrbiyeleudegi qogham damuyn ondaghan jyldargha tejeytin diktatorlar engizgen «janalyq» bolyp qalatyn bolar?! Jalpy, avtordyng qorytyndysy boyynsha jogharydaghy kórsetilgen bilimdegi kemshilikter baqytsyz úrpaq tәrbiyeleuding negizi boluda;

- Fransuz dәrigeri Said Múhamedtin, «Almatynyng bir klinikasynda ekiqabat kelinshekterding kezekke jarty saghat talasqandaryna qynjyldym. Olardyng ózderin týzetu kesh. Al, jatyrlaryndaghy bolashaq sәbiylerining psihikasyn búzyp, tipti olardy ashyq dýniyeni kórmey jatyp baqytsyz etip jatqandaryn týsinbeytinderi qynjyltty. Osynday ata-analar barda soghystyng keregi joq» degen edi. Bizdegi jaghday janaghyday bolsa, basqa halyqtar jatyrdaghy bolashaq sәbiyge muzyka, parkterge baryp qústardyng әnin... tyndatyp tәrbiyeleytinin internet zamanynda bәri biledi. Sebebi, ananyng qorshaghan ortamen baylanysy jәne kónil kýii 3-4 aidan bastap jatyrdaghy bolashaq sәbiyge týgeldey beriledi. Adamnyng ómiri ekige bólinedi: jatyrdaghy jәne odan shyqqandaghy. Sәby intellektisining 10-15 payyzy jәne psihikasy jatyrda qalyptasady. Biz, osy tәrbie mәselesinde, qoghamda bolsyn qay zamanda ómir sýrip jatqanymyzdy týsip, onyng auyzdyghyn qolgha alghanda ghana, zamandy biyleytin jaghdaygha jetemiz;

- Japondar semiya budjetining 42-45%-yn balalarynyng jәne ózderining oquyna yaghny qogham týgeldey adam kapitalyn damytu, onyng ómirin úzartyp, enbek ónimdiligin arttyru... júmsasa, bizde qarjyny emtihan men diplomdar satyp alugha júmsaydy. Nәtiyjesinde, bilimsiz diplom alghan jastar júmysqa ornalasa almaydy. Mysaly, bizdegi jogharghy bilimi barlardyng júmysqa ornalasuy onday bilimi joqtardan 2 ese az, al Batys elderinde 3 ese kóp;

- Bizde keybir ru-taypalar qor qúryp, oghan jinalghan qarjyny rulastaryna diplom alyp beru, júmysqa ornalastyru jәne lauazymyn kóteruge júmsaydy. Al, aldynghy qatarly elder ýshin, ol el bolashaghy jastardy búzatyn jol. Mysaly, finder balalarynyng oqu, júmysqa ornalasu t.b. mәselelerine aralaspaudy últtyq iydeya dengeyine qoyghan. Sebebi, olardyng úghymynda bolashaq túlghanyng jeke isine aralasu, ol jastardy jigersiz, juas, masyl qylyp, últtyng bolashaghyna ziyanyn tiygizedi. Olar balagha qarmaq berse, biz balyq beremiz;

- Evreylerding dәstýrinde balanyng dýniyege keluin negizinen kóktemge josparlaydy. Sebebi, sol kezde dýniyege kelgen sәby birden dalada seruendep, taza auamen demalyp, auyrmay ósse, kýz ne qysta tughan bala taza auagha shyghudy birneshe ay kýtip, damuy toqtap «jartylay túnshyghyp» jatady;

- Bizde, basqa halyqtardaghyday jastardy bolashaq otbasyn qúryp, úrpaq tәrbiyeleuge jýieli dayyndyqtan ótetin orta otbasynda da, mektep pen qoghamda da qalyptaspaghan. Mysaly, 1980 jyly student kezde Leypsigtegi gigiyena muzeyinde bolghanymyzda, sondaghy 7-8 synyp oqushylarymen birge jatyrdaghy sәbiyding 9 ay damu jolyn mulyajdan jәne filimin kórsetti. Biz alghash ret kórgen osy qúbylys olardyng oqushylaryna tansyq emes, adam anatomiyasynyng tanymdyq sabaghy;

- Bizdegi tәrbiyening bir ereksheligi, ol barlyghyn tiigha, mysaly «qyzgha 40 jerden tiym» t.b. negizdelgen. Búnday әdis jana ósip kele jatqan organizmdi túnshyqtyru, ashylatyn týisikterdi («chakra») biteu, ayaghynda suisid t.b. qayghyly jaghdaylarmen ayaqtalady. 2012-2013jj BÚÚ mamandarynyng zertteuleri 12-18 jastaghy qyz balalar arasyndaghy suisidten Qazaqstan әlemde 1-shi orynda dese, 2018j solardyng zertteulerinde otbasylyq zorlyq, abort, suisiyd, ajyrasudan әlemde aldynghy tórttikke kiredi ekenbiz. Búnday jaghday songhy on jyl boyghy azamat soghysynda halqynyng bir bóligi ashtyq pen oqtan ólip, qalghan 7 milliony bosqyn bolghan Siriyada da joq.

Búl ne qylghan súmdyq?! Búnyng bir sebebi, Semey atom jәne Resey әskery poligondarynyng zardaby. Semey aimaghyndaghy suisidting dengeyi eldegi ortasha statistikalyq kórsetkishten 15-16 ese, Resey poligondary aimaghynda 10-12 ese joghary. Bayqonyrdan 1963 jyldan beri radioaktivti geptilimen úshyp jatqan raketalardyng zardaby da sonday;

- 2016 jyly Qazaqstan Aliyansy bastaghan qoghamdyq úiymdar eldegi 6 oblystyng territoriyasyna 10 mln ga jerde ornalasqan Resey әskery poligondary, - ol anneksiyanyng bir týri, ony jabu kerek dep BÚÚ bastaghan barlyq halyqaralyq úiymdargha jazghanmenen, ony Ýkimet pen Parlament qoldamady yaghny olar últ bolashaghyna nemqúrayly qarauda;

- Búl jerdegi mәselening kýrdeliligi, - ol jogharydaghy ekologiyalyq apat aimaqtarynda eki basty balanyn, debilizmning t.b. jii payda boluymen qatar, ruhany túrghydan «bodannan qúl tuady, qúldan jetesiz úl tuatyn» postkommunistik kezendegi búratana qoghamnyng sanasynan arylugha resmy Núrsúltannyng qúlqy joq nemese qúl-qútan bolghan solardyng ózderi, últ pen qoghamnyng damuyna kedergi keltirude;

- Qazaqstandyqtar balalaryn qalay tәrbiyeleytini turaly YuNIYSEF-ting Últtyq Adam qúqyghyn qorghau ortalyghymen birge jýrgizgen balalardyng qúqyqtaryn qorghaudyng jaghdayy turaly zertteulerding qorytyndysyn keltireyik:

A. Balalargha kýsh kórsetu tәrbie kezindegi qajettilik, әleumettik norma dep sanaydy;

Á. Zertteu qorytyndysy ýlkenderding 75% otbasynda balanyng tәrtibin baqylau ýshin úrghandy qoldasa, 67 payyzy balalardy tәrbiyeleuding zorlyq әdisin qoldanatyny anyqtaldy;

B. Balany zorlap, kýshpen tәrbiyeleu әdisining tiyimdiligi joqtyghymen qatar, ol balanyng densaulyghy men psihikasyna ziyan keltiredi. Sondyqtan túrghyndarmen bala tәrbiyesi turaly aghartu júmystaryn jýrgizu arqyly kóp jyldar qalyptasqan norma, modeli jәne sharttardy ózgertu qajet;

V. Bir jasqa deyingi balalardyng 1/3 qatal tәrbiyening bir týrin, 2-4 jastaghylardyng 50%, 5-9-daghylardyng 58% úshyrauda;

G. Eresekterding 67% psihologiyalyq jәne kýshpen jazalaudy qoldanghanyn aitady;

D. Balalardyng 62%-den 79% deyini otbasynda ata-ana nemese tәrbiyeshiden zәbir kóredi. Balalyq kezde psihologiyalyq, ne kýsh qoldanylghan úrpaq, eseygesin sol әdisterdi óz balalaryna qoldanugha beyim yaghny balany zorlap tәrbiyeleu úrpaqtan-úrpaqqa berilude;

E. 2018 jyldan oblystarda engen kommunikativti nauqannyng maqsaty bala tәrbiyesinde qalyptasqan әleumettik teris normalardy ózgertip, pozitivti ata-ana taqyrybyn damytu. Ekspertterding ústanymy boyynsha tәrtip degen, ol jazalau emes. Naghyz tәrtip kýshke sýienbeydi. Ol týsinisu, ózara syilastyq, shydamdylyq jәne ekijaqty tiyimdi qarym-qatynasqa negizdeledi. Balany úryp tәrbiyeleu, - ol tuyndaghan mәseleler men qayshylyqtardy sheshuding tiyimdi joly emes, kerisinshe teris ýlgi beredi;

J. YuNIYSEF pen Últtyq adam qúqyghyn qorghau Ortalyghy jýrgizgen saualnama 75%-ke juyq eresekter tәrtip saqtau maqsatynda balalargha kýsh qoldanudy qoldaytyny anyqtady;

- Tәrbiyemizdegi jogharyda keltirilgen kemshilikterding oryn aluyna ana tilimizdegi «Qatyn» (hanym, prinsessa) degen sózden bastap qazaqtyng 18 myng sózining maghynasy búzylghany da tikeley әser etude. Ana til –ol últtyng kody, oilau jәne dýniyetanymdyq jýiesi. Osy jýiening búzyluy últtyq sananyng qalyptasuyn tejep, últtyq tәrbiye, morali, ruh, namys, minez, óner... jalpy mәdeniyet, ne órkeniyetting damuyna kedergi boluda. Búl mәselelerdi jýieli sheshu ýshin:

A. Halqymyzdaghy aruaqtar, ata-ana men ýlkendi syilau, imandylyq, inabattylyq, bauyrmaldyq t.b. otbasy, oqu oryndary jәne qoghamda jan-jaqty uaghyzdau;

Á. Qazaqtyng últtyq sanasy men bolmysy batyrlar jyrlary men epostary, kýy men aitysynda, býrkitshiligi men asaudy qúryqtau t.b. bolghandyqtan, osy salalar tәrbiyening ózegine ainalu kerek. Onsyz berilgen tәrbie jahandanu, kosmopolitizm, diny ekstremizm t.b. últtyq sanany ulaytyn qoyyrtpaq. Mysaly, 1943 jyly Úly Otan soghysynyng jauapty kezinde elding ruhan kóterip jaudy jenu ýshin batyrlar jyrlaryn mektepter men JOO baghdarlamalaryna kirgizip, aitysty jandandyrdy. Sebebi, ghasyrlar boyy sanada qalyptasyp, últty órlik, erlik, namysshyldyq, arshyldyq, asqaq ruhqa tәrbiyeleytin asyl qazynadan aiyrylghan el ana tili men jerinen jәne qasiyetinen aiyrylyp tobyrgha ainalady. Sonymen qatar, otarlaushylar men kommunister últsyzdandyru sayasatyn iske asyru ýshin engizgen jasandy danyshpandardyng ornyna qazaq iydeyasyn qalyptastyryp Qazaq handyghynyng iydeologiyalyq negizin salghan XVgh. Asan qayghy, Qaztughandardan bastap... «Zar zaman» aqyndary, Kenesary, Syzdyq súltan t.b. ruhtaryn jandandyru tәuelsiz memleketting negizgi iydeologiyasyna ainalu kerek;

B. Qyryqtan astam eldegi әr qazaqtyng ýiinen últymyzdyng iyisi anqyp túru kerek. Ár qazaq jalghyzym! Qazaq «týbi bir týrkinin» úrpaghy! «Qazaqta memleket pen shegara bolghan joq», «Qytaydaghy qazaqtyng mәselesi, ol sol elding ishki mәselesi» degender, ol esalan, el ishinde últan bolyp jýruge jaramaytyn qúldardyng sózi;

V. Otbasy, oqu oryndary, qoghamda «qazaqtyng moralidyq dengeyi orystyng mújyghynan tómen...» (Polyaktyng klassiygi A.Yanushkevich kerisinshe, «qazaqtyng ortasha tabynyng moralidyq dengeyi polyaktardan joghary» deydi), «qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq...» (әr elden kelgen qazaq jigitterining shetelde kezdeskende ózara birneshe jekpe-jekten bas tartuy barlyq qazaq bir-birin birtughan jalghyzy sanaytynyn kórsetedi), «tiri qazaqtyng sózden amany joq, ólgen qazaqtyng jamany joq...», «qazaq enbek etuden góri el kezip jýrgendi jaqsy kóredi...» t.b. qanghybas kezbelerdin, kәmónester qazaqty azdyru iydeologiyasyna ainaldyrghan sózderin qaytalau, ol últqa qarsy júmys jasap jatqanyn týsinbeytinder men osynday nadandargha des bergen tobyrlar qoghamynyng tirligi. Qasiyetti kitaptarda, «halyq degen Qúdaydyng bir aty» deydi. Adam, ol әulie bol ma, danyshpan bola ma, - ol pende, Qúdaydyng qúly! Onyng Últty yaghny Qúdaydy jamandaugha eshqanday qúqyghy joq. Al, búl jerde ony jamandatyp qoyghan babuindar (bolishevikter) jәne ony, osy kezge deyin Qúrannyng sýresindey qaytalatyp otyrghandar, ol Qazaqtyng el emes, ez bolghanyn armandaytyn jaularynyng tirligi. Osy qara sózderding qazaqsha maghynasyn týsinbegender, orys mektepterine baryp tyndaghanda, «dýniyede qazaqtan asqan jeksúryn halyq joq eken» dep oilaydy. Abaydyng ómirden týnilip, qartayghan kezde jazghan qara sózderinen osy zamangha say tereng filosofiyalyq oi, últtyq sanany oyatatyn psihologiyalyq tújyrymdar men qoghamdy ruhany janghyrtatyn tyng baghytqa jauap izdeu, ol sopylyq oidy yaghny qúmda su izdep saghymdy qughan jolaushynyng tirligine úqsaydy. Abay klassikalyq ýlgidegi filosof bolmasa da, ony zamandastary Shopengauer, Nisshelerden de joghary qoyatyn әpendiler tabyluda. Abaydyng tabighat jәne mahabbat lirikalary, jasóspirimderge arnalghan «bes nәrseden asyq bol...» t.b. ólenderi ony klassik aqyn etken qúndy dýniyeler. Al, onyng 45-50 óleni men 45 qara sóz (barlyghynyng kólemi bir tomday), 146 tom klassikalyq tuyndy jazghan Getemen qalay salystyrugha bolady?! Kezinde Europanyng synshy-mamandary Geteni Shiller, Geynelermen salystyp, odan eshtene shyqpaytynyn týsingen. Al, 15-60 jyl Abay tuyndylaryn zerttep, abaytanushy-ghalym atanyp jýrgender kimder? Olar, ómirde jәne ghylymda joldary bolmay jýrgender?! Eger týisik bolmasa Abaydy nemese jalpy poeziyany týsinu jalpy mýmkin bolmas...

Abay atamyzdan halqyna arnalghan, «Qayran elim, qazaghym qalyng júrtym, Ústarasyz auzyna týsti-au múrtyn. Ózdiginnen týzeler dey almaymyn...» dep dәrmensizdikten tughan qayghyly sher. Men de 40 jyl izdep elding ruhyn kóteretin basqalay eshtene kezdestirmedim.

Qazaq ýshin býgingi kýngi Gamletting aldynda túrghan mәselesi, ol eldi Qytay ekspansiyasynan qorghau?! Búl da Úly Otan soghysy kezindegidey elge qauip tóngen jaghday. Óz elining 3 mln azamatyn konslagerlerge qamap jatqan aiuandardan ne kýtuge bolady?!

Tәuelsiz Qazaqstannyng tútastyghyn saqtap qalu ýshin barlyq qazaq, týrkiler tayly túyaghy qalmay bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp eldi qorghaugha shyghatyn uaqyt keldi. Keshiksen, bir tanda búl Qytaydyng jerine ainalatyny aqiqat! Óz azamattarynyng ishki organdaryn saudagha salyp, konslagerler úiymdastyrghan býgingi qytay biyligi Qazaqstandy da GULAG-qa ainaldyrmamaytynyna kim kepil?! Endigi úiqy men marghaulyq ólimmen ten!

Elding ruhyn kóteru ýshin ata-baba múrasy epos-dastandar, aitys, kýilerdi, jastardyng namysyn oyatyp, olargha ruh beretin Qaztughan, Dosmambet, Shalkiyiz, Qojabergen («Elim-ay»), Aqtamberdi , Mahambet, Múrat Mónkeúly, Á.Kerderi, Myrjaqyp, Súltanmahmút, Qasym, Júban... jyrlaryn barlyq otbasy, oqu oryndary, әleumettik jeliler, telearna, gazet-jornal t.b. BAQ arqyly keninen taratu kerek! Sonda búl elden kelimsekter, qyrghyzdan ketkendey quylady!  Eldi qorghau әr qazaq, qazaqstandyqtyng Otan, Qúday jәne bolashaq úrpaq aldyndaghy boryshy! Búl elding tynyshtyghyn búzu degen mәsele emes. Kerisinshe el tútastyghyn, tynyshtyghyn saqtap, bolashaghymyzdyng jarqyn boluy ýshin atqarylatyn ister! Alladan, Qazaqstandy bәle-jaladan saqtay gór dep tileyik!

Janúzaq Ákim Mendeshúly

Abai.kz