Senbi, 23 Qarasha 2024
3924 0 pikir 11 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:07

Trampqa impichment jariyalau baptary eki aiyptan túrady

AQSh Kongressining Ókilder palatasyndaghy Demokratiyalyq partiya fraksiyasynyng basshylyghy eki aiyp boyynsha (biylikti asyra paydalanu jәne ózine qatysty tergeuge kedergi keltiru) preziydent Donalid Trampqa impichment jariyalaugha kýsh salatynyn mәlimdedi.

Búl jóninde seysenbi kýni Ókilder palatasynyng spiykeri Nensy Pelosy mәlimdedi.

Onyng sózinshe, qújat osy aptada Ókilder palatasynyng zang shygharu komiytetinde dauys beruge shygharylady. Eger impichment jariyalau turaly baptar maqúldansa, jalpy otyrysqa shygharylady. Búl Jana jylgha deyin ótui mýmkin.

Demokrattar Tramp ózining mýddesi ýshin, aldaghy saylauda basty qarsylasy boluy mýmkin Djo Baydenge qarsylyq kórsetip, Ukrainagha qysym jasau arqyly biylikti asyra paydalandy dep esepteydi.

Oghan dәlel retinde biyl jaz aiynda Ukrainagha jiberilui tiyis әskery kómekti toqtatyp tastaghanyn aitady.

Ekinshi aiyp - Tramp әkimshiligining Kongresske kuәlik beruden bas tartuy. Demokrattar Tramp olargha tyiym salyp otyr dep sanaydy.

Preziydentting ózi jәne ony qoldaytyn respublikashyldar eshqanday zang búzylmady degen senimde.

Ókilder palatasy Trampqa impichment jariyalaghan kýnning ózinde songhy sheshimdi senat qabyldaydy. Al senatta respublikashyldar ókilderi basym. Sondyqtan sarapshylar preziydentke impichment jariyalanuy ekitalay deydi.

AQSh tarihynda birde-bir preziydent impichment jariyalau arqyly qyzmetinen ketpegen. Tek 1974 jyly Richard Niksonnyng ózi ony qyzmetinen ketiru turaly mәselele kóterilgennen keyin ostavkagha ketken.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5483