Qolynda - qara dombyrasy, bórkining tóbesinde ýkisi bar (maghan solay elesteushi edi) bala Dәuletkereydi bayaghyda әrәdik jalt-júlt kórip qalyp jýretinmin. Aptalar úshyp, ailar kóship, jyldar jyljyp; sol bala Dәuletkerey aitys ónerining әigili sanlaghyna ainaldy. Aynaldy da,... beyne bir otstavkagha ketken jap-jas generalday, jyr dodasynan boyyn birden aulaq saldy. Endi mine, oigha qalam, qolyma týsken qoljazbasyna qaray otyryp. Ol qoljazba - jazba aqynnyng jan-dýniyesining órnekteri. Meni suyrypsalma aqyn → jazba aqyn týrindegi osy ruhany tosyn transformasiyanyng mәnisi erekshe tolghandyrady. Múnyng gәbi nede eken deymin de bayaghy.

Teginde, óz týsinigimde: qazaqtyng aitysker aqyndary - kóshpeliliktin, jazba aqyndary otyryqshylyqtyng simvoldary. Óitkeni, tabighattyng tól balasy bolyp tabylatyn kóshpelining myiy - qyrtysy kýrdeli jaratylys, sanasy - oigha bay epikalyq parasat bolyp keledi. Kóshpelige tәn sonday erekshe qasiyet - aitysker aqyndardyng kósh-keruendey tizilgen kórkem sózdi kez kelgen jerde, kez kelgen sәtte suyryp salyp aita jónelmegining basty kepili. Jan-dýnie baylyghy men sezimtaldyghy hәm úshqyr oilau jaghynan alghanda, aitysker aqyndardyng eng әlsizining mynau deytindey jazba aqyndardan «bir elidey» bolsa da biyik túratyndyghy sondyqtan.

Qolynda - qara dombyrasy, bórkining tóbesinde ýkisi bar (maghan solay elesteushi edi) bala Dәuletkereydi bayaghyda әrәdik jalt-júlt kórip qalyp jýretinmin. Aptalar úshyp, ailar kóship, jyldar jyljyp; sol bala Dәuletkerey aitys ónerining әigili sanlaghyna ainaldy. Aynaldy da,... beyne bir otstavkagha ketken jap-jas generalday, jyr dodasynan boyyn birden aulaq saldy. Endi mine, oigha qalam, qolyma týsken qoljazbasyna qaray otyryp. Ol qoljazba - jazba aqynnyng jan-dýniyesining órnekteri. Meni suyrypsalma aqyn → jazba aqyn týrindegi osy ruhany tosyn transformasiyanyng mәnisi erekshe tolghandyrady. Múnyng gәbi nede eken deymin de bayaghy.

Teginde, óz týsinigimde: qazaqtyng aitysker aqyndary - kóshpeliliktin, jazba aqyndary otyryqshylyqtyng simvoldary. Óitkeni, tabighattyng tól balasy bolyp tabylatyn kóshpelining myiy - qyrtysy kýrdeli jaratylys, sanasy - oigha bay epikalyq parasat bolyp keledi. Kóshpelige tәn sonday erekshe qasiyet - aitysker aqyndardyng kósh-keruendey tizilgen kórkem sózdi kez kelgen jerde, kez kelgen sәtte suyryp salyp aita jónelmegining basty kepili. Jan-dýnie baylyghy men sezimtaldyghy hәm úshqyr oilau jaghynan alghanda, aitysker aqyndardyng eng әlsizining mynau deytindey jazba aqyndardan «bir elidey» bolsa da biyik túratyndyghy sondyqtan.

Áriyne, qazaqtyng qazaqstandyq qazirgi myqty jazba aqyndary da, belgili bir mólsherde - kóshpelilikting perzentteri. Olardyng ózi eki kategoriyagha bólinedi: bayyrghy orasan kóshpeli ómirding auyl-auylda saqtalghan keyingi júqana-júrnaqtarynyng ózin kórip óskender jәne bayyrghy kóshpeli ómirding tek sózin estip jetilgender. Alghashqylarynda jasyryn jatqan suyrypsalmalyq súlu talanttyng negizi bar, - kókiregine týsken oidyng núrly órnekterin kóp jaghdayda qaghaz betine demde әsem kóshirtip ýlgertetin. Ekinshilerine - oy úshyghyn ústap alyp, sonyng mәn-jayyn keninen, asyqpay tolghanugha beyimdilik tәn. Alayda, olardyng da jýrekterining týkpirinde suyrypsalmalyqtyng әz impulisy az da bolsa saqtalghan. Osy eki toptyng bir úqsastyghy sol, ol - ekeuining de óz jan syrlarynyng búqaragha jariya jetuine esh asyqpaytyndyghy, әr oidyng lebizin qyrnap-jonyp úzaq óndeytini, әr oidyng әuezin kónil qobyzynyng qúlaqkýiimen sәikestendire, barynsha qonyrlay týsuge tyrysatyndyghy. Onyng sebebi nede? Onyng bir sebebi: «aytylghan Sóz - atylghan oq», sondyqtan, «attyn» eken, ony dәldep «atuyn» kerek, óitkeni, bir oqty eki ret ata almaysyn. «Qayyra atylmaytyn» onday sózding ókinishi az bolmaydy. Ekinshi sebebi - suyrypsalma talanttyng jasampazdyq kórseter tyndarmandyq ayasynyng barynsha taryluy, kerisinshe, oqyrmandyq sferasynyng barynsha zorangy. Al, «ayttym - bitti, attym - tiydi» - naghyz suyrypsalma aqyndardyng prinsiypi. Ol prinsip - olardyng tilge bay kóshpelige tәn shapshang da dana oilay biletin sheshendik erekshe qabiletting óz boylarynda barlyghyna bek sengendikten qalyptasqan ýrdis. Yaghni, jazba aqyndardyng «toghyz tolghanyp-on oilanyp» baryp qana dýniyege әkeletin tuyndysyna say shygharmany has suyrypsalma aqyndar salghan jerden-aq sanqyldap aityp bere alady. Oghan noghayly zamanyndaghy Qaztughandargha barmay-aq, bergi Sýiinbaylargha kelmey-aq, býgingi Aytaqyn, Amanjol, Aybek, t.t. ýzdik aityskerlerdi mysalgha alsaq ta bolar. Áytse de, qazirgi zamanda suyrypsalmalyqtyng jasampazdyq ayasynyng óte tarlyghy - aksioma. Ony aitys kezinde sol jyr dodasy ótetin saraylardyng tyndarmandargha әrkez lyq toly boluy da joqqa shyghara almaydy. Aytysqa әr on myng qazaqtyng biri ghana barady, sózdi úghatyn, qasterley biletin.

Jalpy, Ruh pen Es jasampazdyghy túrghysynan kelgende, kóshpelining simvoly - ólen, otyryqshynyng simvoly - qara sóz; kóshpeli - kóne sezimnen quat alyp, janasha oilanady, otyryqshy - eski oidan quat alyp, janasha sezimge beriledi; kóshpelining qareketi - apriory «oy-sóz», otyryqshynyng qareketi - aposteriory «is-jýze», t.t. Sәikesinshe, «bir-birine antagonist» kóshpelilik men otyryqshylyq aqyndarynda da solay:  «sabasyna qaray - pispegi...».

Qosh, sonymen, qazaqtyng myqty jazba aqyndary kóp, myqty aitysker aqyndary az. Solardyng biri - Dәuletkerey. Oghan eshkimning talasy bola qoymas. Osy orayda «ótken ghasyr basyndaghy «týie mingenderining ózi tórt auyz ólenge sheber bolghan» («Týie mingen әr qazaq tórt auyz óleng biledi») suyrypsalma qazaqtyng keyingi kezde jazba aqyndyghynyng keninen óristeuining mәnisi nede?» - dep súraq qongdyng da esh qajeti joq. Ol qúbylys jogharyda aitqanymyzdan shyghady - qazaqtyng aqyl men kónildi júparlaytyn, ruhty asqaqtatatyn ejelgi kóshpeli ómir sýru salty birtin-birtin adyra qalyp, elding sanaly tirligin órkókirek saytangha tәn pragmatikalyq otyryqshylyq birjolata jaulap alyp qoydy. Sonyng kesirinen, ataly sózdi «qyraghy kózben oqyp qana» qoymay, kemel qúlaqpen de mengeruge jetik bolmys retindegi ortaqshyl jomart-mәrt-dana-anqyldaq kóshpelining dәureni kózden búlbúl úshty. Yaghni, kóshpelining ataly sózdi jaratu-taratu, oqu-toqu, qabyldap-qasiyetteu kenistigi - úlan-ghayyr edi. Bir formulasy: «kóz  jetpegen jerge Sóz jetedi». Al, otyryqshy ne nәrseni de «ózi menshiktegen» onasha tar ayada «kózben shúqshiya qabyldaugha» ghana qadettengen. Ólendi oqyp týisinuinde de bastysy - sol «kóz» faktory. «Qúlaqpen oqu» olarda - ekinshi planda. Qazaqtyng «jazba aqyndyghynyn» keng óris aluynyng basty sebebi de - sol, búqara qazaqtyng oqyrmandyqqa ghana beyimdelgen otyryqshylyqqa tútastay týbegeyli dusharlanuy. Yaghni, «Kazahskiy stih do sih por rasschitan na slushatelya» (O. Suleymenov. Az y Ya. Alma-Ata. «Jalyn»-1989. str. 11.) dәuiri ótti, oqyrmandyq zamany týbegeyli ornyqty.

Dәuletkereyding qoljazbasyn oqy otyryp, onyng aitys ónerindegi ózinshe sardarlyghynyng hәm onyng sol aitys ónerin tastap shyghyp, jazba aqyndyqqa birjolata bet búruynyng mәnisi jayynda oilanghanda, mine, osynday úzaq tolghanysqa týsemin. Anyghyraq aitsam, «shematizmdik teoriyagha» kóshuge mәjbýrmin. Óitkeni, qazaqtaghy suyrypsalma aqyndyq → jazba aqyndyq transformasiyasynyng barsha mәn-mazmúnyn saralap-saraptap aitugha bet búrsaq, tarihy kóneden suyrylatyn tughan elimizding orasan jaraday syzdaghan asa dertti jýregin or tóske salyp ayausyz soqqylaghanday raqymsyz kýy keshetinimiz anyq. Sol kýiding bertingi kórinisining bir ýzigining ózi - «mayqy-mónke-búqar-shortanbay» zar. «Alla» degen sóz - jenil, Allagha auyz jol emes» (Abay) demekshi, «...shortanbay»-zar» deuding ózi de - aitugha ghana onay. Sebebi, qazaqtyng gendik jadynda búl bes Kýndik Jalghannyng adam balasy ótkerer myndaghan jyldyq barsha «jazuy» bar desek, esh qatelespeymiz. Eng bastysy, sol «jazudyn» mәngýrttengen óz myy qyrtysymyzda tiridey kómilgen - Ólen (júpar әn-jyr), Abaysha aitqanda, Patsha Sóz ekendigi. Bizding býkil foliklorlyq qazynamyz, halyqtyq әn-kýilerimiz, barshasy - suyrypsalma daryndylyqtyng dýr-jauharlary. Amal neshik, biz - ózimizding әlsiregen ruhymyz ben tegimizdin, bas qauashaghymyzda «qonyrsy týtindegen» janymyzdyng ejelden Patsha Sóz keypinde bolghandyghyn mýlde úmytqan halyqpyz; qazir «at kekilindey bir tútam» mólsherge týsken suyrypsalma aqyndyq talantymyzdyng ejelgi ata-babalar kezinde jalpygha tәn bolghan ruhany rysarlyq erekshe qabilet-qasiyetten  az-maz saqtalyp qalghan bir shoq úshqyn ghana ekendigin mýlde úqpaytyn halyqpyz.

Múnday kepke qalay týstik? Ol da - kýni-týni sarnap tauysa almaytyn bir sherli әngime. Ol әngimening eng basty aitar aqiqaty - Tabighat-Anadan bólektenip qana qoymay, ony ayausyz qorlap-zorlap, baryn tartyp ala otyryp, ony óz bas paydasyna ghana jaratudy oilaytyn bezbýirek pendeshilikke tәu etkizer otyryqshylyqqa bayyrghy kóshpelining týbegeyli dusharlanuy jayyndaghy pәlsapa.

Biz, solaysha, júpar patsha Oi bolyp tabylatyn ejelgi anqyma tabighatymyzdan aiyryldyq, kórkem sózding mәni men mazmúnyn hәm manyzyn úghynudan maqúrymdandyq, Ataly Sózge toqtaudy qoydyq, ruhaniyatty ózimizden emes, ózge elderden izdeuge kóshtik, solargha ólerdey eliktedik, tipti, óleng órnekterine deyin. Ata tilimiz shúbarlandy, Ata mekenimiz ózimizdiki boludan qaldy...

Osynday qasiretti bir úqsa, aldymen suyrypsalma súnghyla aqyndar úqpaq. Olar ony úghyp qana qoymaydy, «aqyryp tendik súraghan» dulyghaly bergi jyrau babalarymyzday, beyruhaniyat pandemiyasyna Ayday daua qarsylaydy. Sondaghy olardyng naq ta haq senimi - tirlik-túrmysymyz ghylymy tehnikalyq damu baghytyn ghana basty ústanym eter otyryqshylyq sipatynda bolsa da, pendeni perishtege ainaldyrarlyq alapat izgi quatqa ie ruhany parasattylyq damu negizindegi kóshpeli ómirdin últtyq Ruhymyz ben Aqylymyzda bek saqtaluynyng ómir sýrude auaday qajettiligi hәm paryz ekendigi jónindegi kemel tanym. Osynday tanym-senimning núrly dәnin auyl anqyghan auditoriyalargha ghana shasha beru de - aqyldynyng isi emes. Óitkeni, ol kórermen-tyndarman top - kóshpelige tәn anqyldaq qasiyeti onsyzda barshylyq qauym. Ruhany parasattylyq damudyng dәnin shashsan, әbden otyryqshylana assimilyasiyalanyp-urbanizasiyalanyp, tegin úmytugha tezdete bet alghan dәnemesiz búqara-qazaqqa shash, tótesinen, tóbesinen.

Osy qarapayym aqiqatty suyrypsalma aqyndardyng kóbisi jas kezinde angharmay, qoshemetting buymen taghy biraz jyl jәne «әndetip» ótkizip alatyndyghy bolmasa, jalpy alghanda, aitys ónerining sheberleri aqyrynda әlgi aqiqatpen («V epohu foliklora kazah byl Slushatelem, za polveka novoy istoriy on stal Chitatelem». Oljas) bәribir aiqara qauyshyp, aitylmaghan sózi joq baghzy kóshpeli dana ata-babalarymyzdyng asa bay foliklorlyq múrasy jauharlaryn moderndik tehnologiyamen qayyra óndep-janghyrtu jolynda otyryqshy oqyrmandardyng sanasy men talabyna say keler jazba aqyndyqtyng iyir-iyir soqpaghyna eriksiz týsuge mәjbýr bolady dep oilaymyn. Tipti, «shapan kiyip, at minip sharshaghandarynyn» ózderi de sol soqpaqtyng tóniregin «ersili-qarsyly shimaylap» jýretinine senimim kәmil.

Bir sózben aitqanda, naghyz aitysker aqynnyng jýre kele betke ústar qúbylasy, bayyzdap barar  jeri - otyryqshylyq oqyrmandaryna beyimdelgen jazba aqyndyq. Alayda, suyrypsalmalyq pen jazbalyqty qatar alyp jýretin aqyndar da bar. Mysaly, Rinat Zaitov bauyrymyz - sonday qúbylystyng ókili. Al, Dәuletkereyding jóni ózge aityskerlerden mýlde bólek. Birinshiden, onyng qazirgi jas mólsheri aitysker aqynnyng naghyz kemeldener shaghyna dóp keledi. Soghan qaramastan, ol aitys arenasyn birden tastap shyghyp, jazba aqyndyqtyng jolyna týbegeyli bet búrdy. Búl - eki. Ýshinshiden, ol túqymynan-tumysynan aqyndyq qasiyetke iye: aqyn Kәp (Qúmarúly) aghanyng  úly, sóz sayysynyng ejelgi saltyn uyz saqtaghan aqyn Egeuhan (Múqamәdiqyzy) tәtening aidarlysy. Tórtinshiden, bizding keshegi kolhoz-sovhoz malshylary ústanghan kommunistik kóshpeliligimizben salghastyrghanda, Dәuletkerey - shyn maghynasynda kóshpelining perzenti, ayauly Bayan-Ólgiyde kýni býginge deyin yrghaghynan janylmaghan naghyz kóshpeli ómirding kózin de kórip, sózin de estip búla ósken Dәuletkerey Esenghaly Raushanov aghasynyng «kóshpelining eng songhy aqyny - men bolamyn» degen  «menmendigine» shamdanyp  qalatyny da sondyqtan:

Esen agha, esensiz be, әueli?

Bútaq jayghan toranghylday mәueli.

Tauda tuyp tarpang ósken targhylday

aqyndyqtan

men de - ózinshe dәmeli.

Dýrbelenge ilestirip dýrmek kýn,

«barlyghynan kesh qalypsyz qúrmettin».

«At taghalap, atan qomdap er jetken

eng songhy aqyn - siz...» ekenin bilmeppin.

Al, men bolsam, teriskeyinde Altaydyn

marqa qozy dauysymen marqaydym.

Tan-kýzette shúrqyrata jylqy aidap,

jalqy múnyn tyndap óstim jarty Aydyn...

Mine, osynday anqyldaghan taghdyr iyesi naghyz kemeline kelgen shaghynda kóshpelige tәn suyrypsalmalyq ónerden óz erkimen bas tartyp, jazba aqyndyqtyng iyir-iyir soqpaghy arqyly, qalyng qazaqtyng әlginde ózimiz aitqan dertti jýregi men Ruhyn hәm júpar patsha Sóz tiridey kómilgen últtyq Esin qasiyetti kóshpeli ómirding belgili bir mólsherde ózi kórip-bilip, tanyp-sengen shapaghatty sharapatymen qoldan kelgenshe barynsha júparlap qalugha saparlata shyghady. Eshqanday asyra aitqandyq emes, dalalyq aqyn Dәuletkereyding óz tabighatyna mýlde jat otyryqshylyq tirlikting shyrmauynda shiyrshaq ata shamyrqanghan keyingi jazba aqyndyghyn men osy túrghyda týsinemin. Áriyne, bauyrymyzdyng búl oraydaghy qoljazba dýniyelerining bәrin birdey saf altyn deuge kelmes. Degenmen, ol da - týsinikti, jazba aqyndyqtyng da ózindik kriyteriyleri men parametrleri bolady. Yaghni, «Chitateli nujdaetsya y v zriytelinom risunke, y v tonicheskom podtekste. On trebuet uglublennosty y kompaktnosty stiha» (O. Suleymenov. Az y Ya. str. 11.) Sol negizde «Sýtti inir» atty shaghyn ólender jinaghyn ghana shygharyp ýlgergen bauyrymyzdyng «aytyskerlik aspanynan» týse-mýse, jazba aqyndyq әlemining «minotavrlyq labirintin» de birden mengerip ketui onay sharua emes. Alayda, Dәuletkereyding atalmysh qoljazbasy erteng kitap bolyp shygha qalghan jaghdayda, óleng týsiner oqyrmannyng ondaghy jyrlardyng basym kópshiliginen bayyrghy ata-babalarymyzdyng qymyz ben qymyran, jusandy dala men júldyzdy aspan, arshaly tau men ózen-kól, dana sóz ben kýmbir kýi,  jauyngerlik hәm jomarttyq salt-dәstýr anqyghan aibarly kóshpeli ómirining jangha shipaly samalyn emirene jútqanday erekshe poetikalyq samala sezimge bóleneri - haq.

Kóshpeli órkeniyetting bel balasy bolghandyqtan, Dәuletkerey - tilge sheshen de sheber. Búl da - onyng ózge aqyndardan bir ereksheligi. Bizge belgisiz arhaizmderding (bәlkim, dialektilerdin) әr shumaqtyng ón-boyynan júmbaq jalaulap, ólenning aibaty men arynyn asyra týsetindigi de sondyqtan.

Jalpy alghanda, atalmysh qoljazbadan dýniyening tórt búryshyn túlparlarynyng tórt túyaghy bek mórlegen; әlemdik barsha otyryqshy órkeniyetterding ruhany negizin kiyizýili arbasynyng izimen aiqyn salyp bergen; dostaryn búltqa tengergen, dúshpandaryn qara jerge eniretken; lәzzәt pen múng ataulyny kemel parasatymen kәmil ótkergen jauynger de jasampaz baghzy babalarymyzdyng kóshpeli ómirining perilik qasiyetin avtordyng egile kókseuinin, perishtelik kórkemdigin ólerdey saghynuynyn  bebeulegen hәm buyrqanghan qúpiya saryny aiqyn shalynady jýrekke. Jәne, sol erekshe saryngha Altaydyng ar jaq-ber jaghyn tútas alyp jatqan tughan el - tughan jerge degen inkәrligining qosh әuezi men býgingi kapitalistik qoghamgha degen qamyryqty oilarynyng manartauday zor manyzy da qosyla-jalghasa shalqidy.

Qalay desek te, Dәuletkereyding birli-jarym әlsizdeu ólenderinen basqalarynyng bәrinen de ejelgi kóshpelige tәn eshkimge bas iymes ruh asqaqtyghynyng úiqas pen buyn zandylyqtaryna mýlde baghynbaytyn beyne bir kýrkiregen kýndey, jarqyraghan alapat nayzaghayday ghalamat erkin quaty anyq angharylady. Olardyng әr jolyna ýniluden, әr sózine shýniluden sanaly týrde bas tartuymyz da sodan - artyq-kem aityp qalamyz ba degen saqtyqtan. Bizding endigi tilek - osy qoljazbanyng tezirek tasqa basylyp shyqpaghy.

«Abay-aqparat»