Senbi, 23 Qarasha 2024
Bir saual 5612 6 pikir 24 Jeltoqsan, 2019 saghat 15:16

Semeydi damytu ýshin «mәrtebe» beriluin kýtu mindet pe?

Ótkende Mәjilis deputaty, «Aq jol» fraksiyasynyng jetekshisi Azat Peruashev Semeyge «erekshe manyzy bar qala» statusyn súrap, Ýkimetbasy Asqar Mamin myrzanyng atyna ýshbu hat jazdy. Peruashevtyng búl úsynysy aqparat qúraldarynda jariyalandy. Júrt ony әjeptәuir talqy qylyp, kópshiligi qoldap jatty.

«Ker zamanda qazaqtyng ruhyn kótergen, qazaqtyng dauysyn jetkizip, iyisin tanytqan, Abay  ruhynyng ordasy - Semey qalasyna da tiyisti mәrtebesin beru oryndy dep sanaymyz. Bizding oiymyzsha, Semey qalasy - erekshe memlekettik manyzy bar qala. Sondyqtan, oghan erekshe mәrtebe beru jóninde Memleket Basshysyna úsynys engizu mýmkindigin qarastyruynyzdy súraymyz», degen edi úsynys hatta.

Azat Peruashev bastaghan deputattar tobynyng búl úsynysyn biz de hosh qabyldap, qúp kórdik. Preziydent pәrmen berip, keler jyly elaralyq auqymmen atap ótetin Úly Abaydyng 175 jyldyghy qarsanynda, Alashtyng astanasy bolghan Semeyge – respublikalyq, onda da «erekshe manyzdy qala» deytin dәudey mәrtebe súraluy kerek-aq edi. Súraldy da. Súraghan – Azat Peruashev pen «Aq jol» deputattary. Basqalarynyng bas sharuasy basqada boldy ma, әiteuir, Semeydegi júrttyng jara-qotyr jaghdayyna tikeley qatysty búl mәselede ózgelerining ýnin estimedik...

Jә, әngimemiz ol emes. Semeyge arnayy mәrtebe kerek pe? Bolsa, ol qanday mәrtebe boluy kerek?

Semeydegi ishki enbek migrasiyasy...

Semeyde qazir 320 mynnan astam halyq túrady. Sol 320 mynnyng 72 payyzdan kóbi qazaqtar deydi resmy statistika. 70 payyz qazaqtildi qala deydi jәne. Bizshe bolsa, Semeydegi qazaqtar men qazaqtildiler sany búdan edәuir kóp. Shamamen 80-85 payyzdyng tónireginde bolsa kerek-ti. Maqúl, resmy sandarmen sóileyik...

1997 jyly Qazaqstan Preziydentining Jarlyghymen Semey oblysynyng territoriyasy qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysynyng qúramyna qosyldy. Endi myna derekti qaranyz... Tәuelsizdik alghan 1991 jyly Semeyde halyq sany 345 myngha juyq bolsa, 1999 jyly 269 myn, 2005 jyly 273 myn, 2010 jyly 301 myn, 2015 jyly 313 myn, qazir 320 myng adam eken.

1991 jylmen salystyryp sóilesek, 28 jyldyng ishinde Semeyde adam sany 25 myngha kemigen. Búghan әser etetin ólim-jitim faktory bar ekeni, ras. Desek te, Semeydegi halyq sanynyng kemuine sebep bolatyn negizgi faktorlardyng biri – ishki enbek migrasiyasy ekeni jasyryn emes. El-halyqtyng kýiben-tirshiligining jaghdayy, júmyssyzdyq pen qalanyn, qala halqynyng ekonomikalyq túrmysy – ishki migrasiyagha yqpal etpey qoymaytyny qisyndy.

Álginde, qalanyng qazirgi týr-sipatyn, «Semey oblysynyng ortalyghy búzylghan qalany Óskemenge qosqannan keyin tarihy mekenning siqy búzylghan. Jastar arasynda júmyssyzdyq kóp. Joldary shúryq-tesik. Ayaq bassang lombard, bukmekkerlik kense, shaghyn nesie beretin úiymdar...», dep sipattapty «Euraziya» arnasy. Búl da janaghy biz aityp otyrghan mәselening naq ózi. Kóp sózdi kóbigi shyqqansha sapyra bermey, birli-jarym mysal aitayyq...

;feature=emb_title

Jabylyp qalghan júmys oryndary hәm jalaqy dauy

2019 jyl. 130 jyldyq tarihy bar Semey teri óndeu kombinaty bankrot boldy. Jabyldy. 200 adam júmyssyz qaldy.

2019 jyl. «Semey su» kәsiporyny satylymgha shygharyldy. 1996 jyly ashylghan kәsiporyngha býginge deyin 100 million dollar investisiya salynghan. Kәsiporynda 2200 adam júmys jasaghan. 2005 jyly kәsiporyn júmysy toqtaghan. Onyng basshylyghy salyqtan jaltarghan ýshin aiyptalyp, 7 jylgha sottalghan. Al keyin búl zauyt qaryzyn qaytara almaghany ýshin bankting menshigine berilgen.

2018 jyl. Semeydegi «Teplokommunenergo» MKK 1300 júmysshygha jalaqa bere almay, qaryz bolghany aqparatta jariya boldy. Qaryzdyng jalpy somasy 149,8 million tenge bolghan, sol kezde.

2018 jyl. «Semey et kombinaty» JShS óz enbekkerlerine 31,8 million tenge qaryz bolghan. Búl 388 adamnyng jalaqysy. Keyin qúzyrly organdar araqasqannan keyin, qaryz somasy 14 milliongha deyin azayghan.

2018 jyl. «Qazelektromontaj-S» AQ 115 júmysshygha jalaqy tóley almaghan. Qaryz somasy 62 million tengeni qúraghan.

2018 jyl. «Jana-Semey shpal zauyty» JShS bankke bereshek bolyp, saldarynan 57 júmysshy jalaqysyz qalghan. Qaryz somasy 24,8 million tenge bolghan. Keyin qúzyrly organdar aralasyp, mәsele sheshilgen. Ayta bersen, mysal kóp...

Irili-úsaqty kәsiporyndar – qala túrmysyna qan jýgirtudin, ony damytudyn, eldi júmyspen qamtudyng negizgi qúraly ekeni týsinikti. Jogharyda, biz Semeyde 2018-2019 jyldar aralyghynda qarjylyq qiyndyqqa úshyrap, júmysshylargha jalaqa tóley almay qalghan birli-jarym kәsiporyndy mysal etip aittyq.

Semeydi damytu ýshin oghan status beriluin kýtu mindet pe?

Mәsele statusta ma? Ras, Semeydi damytu ýshin mindetti týrde oghan arnayy status beriluin kýtu kerek pe? Nemese alda-jalda arnayy status berilmeytin bolsa, Semeydi damusyz qalmaq pa?  Bizshe bolsa joq. Semeyge arnayy status beru mәselesi qazaq qoghamynda alghash ret talqylanyp otyrghan joq. Semeydi qaytadan oblys etip qúru, qalanyng atauyn auystyru mәseleleri BAQ-ta búghan deyin de jazyldy. Dúrys-aq!

Maqúl, Semeyge respublikalyq status berilsin delik. Alayda, ondaghy kәsiporyndargha, el qazynasyna salyq tóleytin óndiris oryndaryna jergilikti jәne respublikalyq budjetten qoldau bolmasa, shaghyn jәne orta biznes ókilderine, jeke kәsipkerlerge, sharuashylyqtaghy júrtqa jaghday jasalmasa, jana júmys oryndary ashylmasa, júrt bayaghyday kýnkóris qamymen basqa qalalargha ketetin bolsa, endeshe janaghy  – respublikalyq statustan payda ne?

Búl mәselening ekinshi jaghy. Respublikalyq status berip qoi – kónil júbatar, kýshti-aq, júmys. Alayda, Semeydi damytu – status beru isimen shektelmeytini taghy ras. Status beru – eldegi onsyz da kóp sheneunikting sanyn jәne kóbeytuge ynghayly ekeni taghy bólek mәsele. Ásilinde, qalagha «erekshe kónil» bólu – sheneunikterding sanyn kóbeytip, olardyng ailyghyn ósiru ýshin jasalmauy kerek-ti. Áueli halyqtyng túrmysyn týzeu ýshin naqty júmystar qolgha alynuy kerek. Qalany damytu, jana júmys oryndaryn ashu, joldardy jóndeu t.b. birqatar kezek kýttirmes sharalar qolgha alynuy, ol ýshin Ýkimetke arnayy «Semey qalasyn damytu baghdarlamasy» úsynyluy kerek-aq. Yaghny naqty is-jospar kerek.

Is-jospar demekshi, biyl Semeyge arnayy barghan Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev jyl sonyna deyin «Semeyding damu baghdarlamasy - 2025» josparyn týzudi tapsyrghan edi. Endeshe, sol arqyly subvensiyany kóterudi talap qylu kerek.

Ýkimetten kózboyaushylyq pen formaldy burokratiya emes, naqty ister talap etilmey, ónirde ózgeris boluy ekitalay. Naqty is. Ol – mektepterge, densaulyq saqtau mekemelerine tiyisti qarajat bólip, qaladaghy avto jәne jayau jýrginshiler joldary men túrghyn ýilerdi qayta jóndeuden ótkizu, zaman talabyna say túrghyn ýiler salu, qalany jylumen jәne arzan elektr quattarymen qamtamasyz etu, sport jәne mәdeniyet saraylaryn salu t.b. sharalardy jýzege asyru degen sóz.

Bastamashyl top Semeyge status súraghanda keler jylghy Úly Abaydyng 175 jyldyghyna oraylastyrghan eken. Ras, Semey – Abay, Shәkәrim, Múhtarlardy tughan qala. Alashtyng astanasy bolghan – Alash qalasy.

Sandargha kóz sýzsek, Semeyding jyldyq budjeti 30 milliard tengening tónireginde eken. Al keler jyly Abaydyng 175 jyldyghyn respublikalyq masshtabta atap ótuge baylanysty, búl soma az-maz úlghayypty. 49 milliard tengeni qúraghan. Bizshe bolsa, Semeydi damytu ýshin búl bir jyl jetkiziksiz. Týiin sóz. Semeyding túrmysyn týzu isi – oghan arnayy status beriluin kýtip qalmauy kerek! Endeshe, Semeyge status súrau isi – sheneunikterdi kóbeytu emes, qalagha bólinetin qarjynyng somasyn kóbeytuden bastalghany jón-aq!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394