Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

Qasym-Jomart Toqaevqa!  

Ashyq hat

Asa qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly!

Elbasy – Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev elimiz tәuelsizdik alghan kýnnen bastap ózi berik ústap kelgen Memleket tizginin Sizge  senip tapsyrdy. Elbasynyng súnghyla sayasatynyng arqasynda «Qazaqstan  halyqtary assambleyasy» qúrylyp, qazaqstan halqy, qazaq eli airanday úiyp otyr. Soghan qaramastan últ birligin el ydyratyp, el arasyna órt  salatyn soraqy әreketter el ishinde etek alyp barady.

Taqauda әleumettik jelilerde belgili akter Almat Saqatovtyng Nayman ruyn sayqymazaq etken әrtis әriptesterine ashynyp aitqan ashuly sózderi halyqqa keng tarap, Nayman ghana emes basqa rularynyng da kózi ashyq, kókiregi oyau  azamattarynyng ashu-yzasyn tudyrghanyn әleumettik jelilerden kórip otyrmyz.

Qazaqtyng irgeli rularynyng biri – Nayman júrtyn qaljyngha sýiep, kelemejdeu, kemsitu songhy on- onbes jyldan beri jýieli týrde jýrgizilip keledi. Múnyng artynda ózderining ishki esebin jýzege asyrudy kózdegen belgili  bir toptardyng sayasy mýddesi túruy әbden mýmkin. Rulardyng namysyna tiyip mazaqqa ainaldyru – últymyzdyng júlynyna týsken jegi qúrt, el ishin iritip- shiritetin, Tәuelsizdigimizding tamyryna balta shabatyn asa qauipti indet. Búl  indetten arylu - ózin qazaq sanaytyn әr azamatqa mindet.

Janar Ayjanova bastataqan toptyng basqa emes teledidardan Nayman ruy  turaly auzyna kelgendi aitqan soraqy sózderin birneshe ret óz qúlaghymmen de estidim. Ru namysyna tiyip, arazdyq qozdyru – baryp túrghan nadandyq! Olardy jónge saludy jauapty oryndardan talap etemin!

Ádette últ arazdyghyn qozdyrghandardy sottap jatamyz. Al, rular  arasynda óshpendilik órshitip, el birligin telearna, әleumettik jeliler arqyly ala tayday býldirip jýrgenderge bey-jay qarap otyrmyz. Múny  qalay týsinuge bolady? Zang oryndary qayda qarap otyr? Tәuelsizdik alyp, Memleket bolyp, Orda tikkendegi jetken jerimiz osy ma? Myna týrimizben  jas úrpaqty qalay tәrbiyeleymiz? Ertengi elge, jerge ie bolady dep ýmit  kýtip otyrghan jastardyng sanasyn óz qolymyzben ózimiz ulap otyrmyz. «Kórgen kórgenin, kóseu týrtkenin qylady» deydi qazaq. Ýidegi ýlkenderden  estigen rushyldyq derti besikten beli endi shyqqan mektep oqushylaryn da  sharpyp, student – jastar arasyna deyin jayylyp ketti. Búl súmdyqqa jol beruge bolmaydy! Aruaghynan ainalayyn, qazaqtyng әr atasy ardaqty, әr  ruy qasiyetti, kiyeli. Rulargha til tiygizip, kelemejdeuge mýlde bolmaydy. Kiyesi  úrady. Sen anausyn, sen mynausyng dep әr ru, әr jýz birin-biri kózge shúqyp, kótke týrte berse ne bolghanymyz? Últpyz, últtyq  iydeyalogiya kerek dep  jar salamyz. Myna syiqymyzben últtyng ruhyn, Tәuelsizdikting tuyn biyikte qalay ústap túra alamyz? Qalay Mәngilik el bola alamyz? Almat Saqatov  inimizding ashugha basyp, ashynyp aitqan sózderi әr qazaqqa oy saluy kerek. Ol jetiskeninen ot alyp, qopagha týsip, júrttyng janyna batatyn auyr sózge baryp otyrghan joq, jýikesine әbden tiygendikten aityp otyr. Sondyqtan «Ár qazaq mening jalghyzym!» degen Sabyr Aday aqynnyng ataly sózi әr qazaqtyng jýregine jol salsa dep oilaymyn.

Qazaq degen úly halyqty qúraghan tamyrlas, taghdyrlas, tuystas rulardyn  namysyn taptap, aruaghyn attap, esirip jýrgen keybireuler el bolashaghyn  oilasa, qay ghasyrda, qay zamanda otyrghanyn bilip, tez arada esterin jinaulary kerek. Qanday da bir rudyng shamyna tiyip, el arasyna shy jýgirtudyng ayaghy jaqsylyqqa aparmaydy. Beypil auyzdargha berik qúlyp  salatyn qatang zang kerek! Sýttey úiyp otyrghan elimizge irtki salyp, berekesin qashyratyn múnday ziyandy әreketter qashanda qaterli. Osy jaghdaygha basa  nazar audaryp, shúghyl shara qabyldauynyzdy súraymyn.

Nesipbek Aytúly,

Memlekettik syilyqtyng laureaty.

Abai.kz