Qazaq kórermenderine «Mening atym Qoja» filimindegi Qojanyng anasy Milat, «Taqiyaly perishtedegi» komendant Jamal, «Úldyng ora­luyn­daghy» Rәbigha, «Toghys­qan taghdyrlar» teleserialyndaghy Núrbiybi әje siyaqty basqa da kópte­gen rólimen tanys Qazaqstannyng Halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, «Qúrmet belgisi», «Parasat» ordenderining iyegeri Biyken Rimovanyng qyzmeti, negizinen, últtyq sahna ónerining qara shany­raghy - M.Áuezov atyndaghy Memlekettik akademiyalyq drama teatrymen bay­la­nysty boldy. Ómirining sonyna deyin sahna tórinen týs­pe­gen aituly óner she­­be­ri aktrisalyqpen ghana shektelip qalmay, «En­likgýlim», «Ónerdegi ónegeli ómirler» atty kitap­tar jazyp, dramaturgiya sala­sy­na da qalam tartty. Ol jaz­ghan «Abay-Áygerim», «Qos múnlyq» piesalary eli­­mizding kórnekti teatrlary reper­tuarynan berik oryn aldy.

Qazaq kórermenderine «Mening atym Qoja» filimindegi Qojanyng anasy Milat, «Taqiyaly perishtedegi» komendant Jamal, «Úldyng ora­luyn­daghy» Rәbigha, «Toghys­qan taghdyrlar» teleserialyndaghy Núrbiybi әje siyaqty basqa da kópte­gen rólimen tanys Qazaqstannyng Halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, «Qúrmet belgisi», «Parasat» ordenderining iyegeri Biyken Rimovanyng qyzmeti, negizinen, últtyq sahna ónerining qara shany­raghy - M.Áuezov atyndaghy Memlekettik akademiyalyq drama teatrymen bay­la­nysty boldy. Ómirining sonyna deyin sahna tórinen týs­pe­gen aituly óner she­­be­ri aktrisalyqpen ghana shektelip qalmay, «En­likgýlim», «Ónerdegi ónegeli ómirler» atty kitap­tar jazyp, dramaturgiya sala­sy­na da qalam tartty. Ol jaz­ghan «Abay-Áygerim», «Qos múnlyq» piesalary eli­­mizding kórnekti teatrlary reper­tuarynan berik oryn aldy.

...Ózine ghana tәn mayda qonyr ýni, jer qoz­ghalsa da qozghala qoymaytyn sabyrly da salmaqty minezi Biyken apaydy óz­ge­ler­den әrdayym daralap túratyn. Jastayynan qiyndyqty kóp kórgen aktrisanyng ómirge kóz­qarasy, adamdarmen, ainalasymen qa­rym-qatynasy bólekshe-túghyn. Jeti ja­synda әkesi qaytys bolyp, aragha on jyl salyp ana­synan aiyrylghan jasóspirim qyz­dy ómir erte eseytedi. Alghashqy róli En­likten bas­tap ol qazaq teatrynyng ta­riy­hynda qal­ghan kóptegen jarqyn bey­neni somdaydy. Shah­met Húsayynovtay dra­maturg jazu­shy­gha adal jar bolyp, ónegeli úrpaq ór­bi­tedi. Ómirlik serigimen tabysqan bir sәtin surettey otyryp, aktrisa ol jayly óz es­te­liginde: «...Sol kýni men Sha­qan­nyng sú­rauy­men Enlikting qosh­tasu әnin aittym. Ata-anamdy saghynyp aittym. Tagh­dyrymdy bir ózine tap­syr­gha­nym­dy ait­tym. Or­nym­nan túryp, ketuge yn­ghaylana bergenimde man­dayymnan sipap, kózime tura qarap túryp: «Biykenjan, sen ketpe, qal biz­di­kinde!», - dedi. Jәne boyjetkenge ai­ty­la­tyn sózderdey emes, sonshalyqty bir meyir­bandylyqpen, taza senimmen aitty. Biykenjan dep meni tek qana anam aitushy edi. Áke-sheshem ólgeli bir adam mening man­dayymnan sipap, Biy­ken­jan dep kórmegen-di. Jylap jatyp, Sha­qannyng ýiindegi ka­biy­­netinde úiyqtap qalghan ekem. Tang ata oyana ketsem, Shaqang qarsy al­dym­da, kres­lo­­da maghan qarap otyr. «Tang at­qan­sha otyr­­­dyng ba?» dedim. «IYә, tang at­qan­sha otyr­­dym!» dedi kýlimdep. «Nege?» deppin úyal­ghanymnan. «Kýntay, men sening úiqyndy kýzetip otyrdym ghoy», - dedi. Sol sәttegi «Kýntay» degen jyly sózinen, jýzindegi kýn­dey kýlimdep túrghan meyir­bandylyqtan ainalyp qana ketsem bolmas pa?! Mine, sol kýnnen bastap, Shaqang ekeumiz ómir jo­lyn da, óner jolyn da bir keshtik...» - dep jazghany bar. Al aktriy­sa­nyng úly, tilshi-gha­lym Kóbey Qúsayynov anasynyng adamy ar­tyqshylyqtaryn tilge tiyek ete otyryp: «Qiyndyqty kóp kór­ge­ninen bolar, ba­lany kóp erkelete ber­mey­tin. Perzentterine de­gen tereng mahabbaty jýregining tórinde saq­tauly ekenin meyirimdi janarynan-aq se­zetinbiz», - deydi. Ol kisi­ning ýy sharuasyn, jol­dasy men bala-sha­ghasynyng kýtimin, ózi­ning teatr men kinodaghy jú­mysyn bir-bi­ri­men sheber ýilestirip, bәrine ýlgeretin qa­siyeti manayyn­da­ghylardy eriksiz tәnti etetin. Biyken apaydyng is­mer­ligi de keremet bolatyn. Qol qusyryp otyrghandy únat­pay­tyn ol ózine kóilek tigip, bolmasa ba­la­laryna kiyim toqyp, әp-sәt­te ýlken sharua bitirip tastaytyn. Dom­byra tartyp, әn de ai­tatyn, otyrystarda әrip­testerine pa­ro­diya jasap, manayyn kýl­kige kómip tas­tay­tyn da kezderi bar-tyn.

49 jasynda jesir qalghan anasynyng «Qiyn­shylyq kezdesse, múnayma, bәrin shy­damdylyqpen kóter. Birinshi - den­sau­lyq, ekinshi - enbekting arqasynda bәrin je­­nip shyghasyn» degen aqyly Kóbey Shah­met­úlynyng jadynda mәngige qalyp qoydy. «1975 jyly inim Hasan qaytys boldy. Búl jayt ta anama auyr tiydi. Biraq anam osy­nyng bәrin qajyrly enbegi arqyly jendi», - deydi ol.

Ómirden óter-ótkenshe sahnadan qol ýz­begen aktrisa eng songhy oinaghany - «Es­taydyng Qorlanyndaghy» Qorlan róli. Ol kisining әri dosy, әri әriptesi Habiba Ele­be­ko­va sol spektakli qoyylatyn kezde: «Tý­ni­men auyryp úiyqtay almadym. Teatrgha ha­barlasayyn, mening ornyma ekinshi ke­zek­te­gi basqa akter oinasyn», - depti. Biraq tu­mysynan jigerli, ójet minezdi Biyken apay: «Múnyng jaramaydy, jýr, teatrgha ba­rayyq. Mening de ayaghym auyrady, entigip qa­lamyn. Biraq shydayyq. Ekeumiz jaq­sy­lap oinayyq, ólsek, sahnada óleyik. Ár­tis­ke sol - naghyz ólim», - dep qúrbysyn sah­nagha shyghugha kóndirgen eken.

Biyken Rimova Bolat Atabaevtyng kóp­te­gen spektaklinde basty rólderdi oinady, «Abay desem...» piesasyn rejissermen bi­rigip jazyp shyqty. Osynday júmystar barysynda da, bylayghy ómirde de tyghyz ara­lasqan Bolat Atabaev ol kisi turaly: «Sahnadaghy jýris-túrysynan, kiyim kiyi­si­nen, sóz saptauynan, dauys yrghaghynan, qiy­myl-әreketterinen qazaqylyghy erekshe kó­rinip túratyn», - deydi. Sonday-aq: «Key adam­darmen o dýniyede de kezdesking keledi. Biyken apay - men ýshin sonday adam. Sa­ghy­namyn. Týsimde kóremin...» - degen shy­nayy sezimin de jasyrmaydy...

Áriptester aitqan syr

Habiba ELEBEKOVA, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi:

«Ol mening «Bi-agham», Biykeshim edi»

...Ekeumiz sonday dos, syrlas edik. Ol boy­jetip, enbek isteytin halge jetkenshe qan­shama ótkelden ótti. Jalghyz anasy osy Al­maty emhanasynda qaytys bolghanda «ózim judym, ózim aparyp jer­ledim» dep jy­laghany qabyrghamdy qayys­tyrghan. Múnday qasiretti kez kelgen ótkere ber­mey­di. Ekeumiz el aralap jýrgende ylghy birge bolamyz. Týsken jerimiz taza bol­ma­sa, men kishkene jiyir­kenshekteu minezimmen jan-jaghyma qarap, «oypyrmay» dep ren­jip qalsam, ol ýn-týn joq shyghyp ketetin de, tazalaytyn adamdy tauyp alyp, ju­ghy­zyp: «Haba, ýiiniz taza, kiriniz», - dep kýlip tú­ratyn. Ol mening «Bi-agham», Biykeshim edi.

Qasym JÁKIBAEV, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

«Basqa bolsa, shyqqan shyghyngha renjir edi...»

...Shaqannyng birde maghan aitqany bar. Jazu­shy­lar Indoneziyagha baryp kelgende ol apaygha: «Biyken, balalargha birdeneler alyp keldim, biraq biraz aqsha ketti. Son­dyqtan saghan eshtene ala almadym, ren­ji­me», - depti.

- Ne boldy sonsha? Shýkir, balalargha al­sang je­tedi de.

- Osylay deytinindi bil­gen­min... IYn­do­ne­ziyada altyn vanna bar eken, qymbat bol­sa da, bar­ghan­dardyng ishinen jalghyz ózim soghan týstim. Óitkeni endi qaytyp kele al­maspyn degen edim.

- Shynymen, senen basqa eshkim týsken joq pa?

- Týsken joq.

Sonda Biyken apay:

- Áy, jigitsing ghoy! Áytpese men saghan joldas bolamyn ba? - degen eken.

Mine, kendik! Basqa bolsa, shyqqan shyghyngha renjir edi-au!

(Estelikter «Biyken Rimova» atty kitaptan yqshamdalyp alyndy)

Avtor: Roza RAQYMQYZY

http://alashainasy.kz/culture/27044/