Adamnyng adamdyghy, yaghny úlylyghy qaytys bolghan adamgha degen qúrmeti arqyly kórinis tabady. Basqasha aitar bolsam, adamdyghymyz qaytys bolghan adamgha kórsetken qúrmetimizdey ghana. Qaytys bolghan adam tirilerden qúrmet kórudi medet etpeydi. Oghan bәribir (bolsa kerek). Qúrmetteudi tiriler kerek etedi. Óitkeni ólgen kezimizde qorghansyz denemizding tiriler tarapynan qúrmetpen jer qoynauyna beriluin nemese ózge de qalaularymyz arqyly aqtyq sapargha shygharyp salynuyn qalaymyz.

Sondyqtan da bir-birimizding janazamyzgha baru manyzdy. Tipti mindet. Eger qaytys bolghan adam qogham qayratkeri, eline enbegi singen bolsa onyng janazasyn qúrmetteu barshanyng mindeti.

Kýni keshe Serikbolsyn Ábdildinning resmi, zayyrly janazasy boldy. Tәuelsiz Qazaqstannyng eng manyzdy túlghalarynyng biri edi. Sondyqtan da onyng ólimi, bir әriptesim aitqanday «elimizdegi sayasy ómirding bir kezenining bitip, jana bir kezenining bastau aluynyn» simvoly edi.

Alayda Ábdildinge jәne halyqqa jasalynghan nәrse, maghan qatty batty. Osynshama jyl qyzmet etken halqymen qoshtasatyn esi dúrys jer búiyrmady. Ghalymdar ýii berilmedi. Jambyl atyndaghy filarmoniyada ótedi degendi estigenimde «meyli, tym bolmasa ýlken zaly bar, halyq bolyp sol jerde qoshtasarmyz» dep oilaghan bolatynmyn. Alayda janylyppyn. Biylik ózining jyldar boyghy opponentine aqtyq «surpriyz» jasapty: Halyq Ábdildiynimen filarmoniyanyng ekinshi qabatyndaghy kishkene ghana foyesinde «qoshtasty». Tang azanmen aghylyp barghan halyq syimay qaldy. Kim sóilep jatyr, ne sóilep jatyr estilmedi, kórilmedi. Halyq Ábdildinning aziz denesining qarsy aldynda jeke bir qoshtasu rәsimin jasay almady. Jasatpady. Rahmet aita almady. Aytqyzbady óitkeni. Halyqtyng qogham qayratkerine jeke-jeke rahmet aityp, taghzym jasau sәti zayyrly janaza dәstýrining manyzdy bir momenti. Osylaysha qaytys bolghan qogham qayratkerine qúrmet kórsetilgen bolyp esepteledi. Al býgingi jaghday?! Óte ayausyz. Óte qatygez.

Búl qalay boldy? Kýni boyy óz ózime qoyghan súraghym osy boldy. Nelikten Ábdildinning sýiegi filarmoniyanyng sahnasyna qoyylmady. Nelikten biz, yaghny halyq osynau manyzdy túlghamen jóni dúrys qoshtasa almadyq? Nelikten adamdardy tar foyede toghytyp qoydy? Biylik ókilderi nelikten qatyspady? Qala әkimi qayda? Tughan jeri Shyghys Qazaqstannan nelikten delegasiya kelmedi? Jazushylar Odaghy syndy qoghamdyq instituttar ókilderi nelikten kelmedi? Estetikalyq túrghydan da, etikalyq túrghydan da osynau kórim jaghdaygha qalaysha tap boldyq?

Múnyng eng basty sebebi polyarizasiya. Yaghny qoghamnyng kýndelikti ómirining eki poluske bólinui. Múnyng ortasynyng bolmauy. «Ya anausyn, ya bolmasa mynausyn» týsinigi. Basqasha aitar bolsaq «Ya mendiksin, ya bolmasa jauymsyn!». Yaghny adamdardyng eki polus arqyly qoghamdyq ómirdi josparlauy. Búl polyarlyq týsinik sonau tәuelsizdik jyldarynyng basynda payda boldy (dep oilaymyn). Oghan alghashqy 2-3 jylda konstitusiyanyng ózgerip, parlamenttik respublikadan bas tartylyp, bir ghana adamnyng eki ezuine qaraytyn jýieni qalyptastyrghan kezenning tarihy kuә. Sol kezennen bastap bizdegi sayasat qoghamdy ekige bólumen ainalysty: Qazaqtar-orystar; Qazaq tildi qazaqtar-orys tildi qazaqtar; Dәstýrli dindarlar-salafitter jәne taghy basqa. Mysaly Qazaqtargha baghyttalghan ritorika men Orystargha baghyttalghan ritorika eki bólek edi: Qazaqstan Respublikasy Til Turaly Zany dep atalatyn zanynyng orys tilindegi aty: Zakon o Yazykah. Yaghny Qazaqtargha «til» jayynda aitsaq, orystargha «tilder» jayynda aitudamyz (Skrinshottargha qaranyz).

Tipti bir-birin sipattaytyn jana-jana terminder men úghymdar qalyptasty búl ýderiste. Mysaly arapqúldar, núrbottar, orysqúldar, mәngýrtter, kózqamandar, mambetter, kelimsekter jtb.

Búl polyarlyq týsinik boyymyzgha sonshalyqty sindi, ólgen adamnyng sýiegine qúrmet kórsete almaytyn jaghdaygha jettik. Ol adam tirisinde eren enbekter jasaghan bolsa da...

Búl polyarlyq týsinik boyymyzgha sonshalyqty singen, elimizdegi sayasy diskurstardyng derligi polyarizasiya jaqtaushysy. Tipti elimizdegi sayasy formasiyalar jana bir sayasy aliternativalardy óte az úsynyp otyr. Kóbinese osynau polyarizasiyany odan әri terendetuge úmtyluda.
Mysaly jana bir sayasy partiya qúryp jatqan sayasatker, jurnaliske bergen súhbatynda partiyasynyng bolashaqta «Núr Otandy jenetinin» algha tartqan bolatyndy. Bir partiyanyng qúrylu maqsaty Núr Otandy jenu bolsa ol jerde partiya joq degen sóz. Bolsa bolsa kek bar. Negizin kekten qalaghan partiya qoghamdaghy polyarizasiyany odan әri terendete týsuge jaraydy. Nemese «Toqavty moyyndamaymyz» degen toptar. Búl toptar ózderin demokrat retinde kórsetedi. Alayda «Toqaevty moyyndaytyndardy» kórmeydi. Búl jaghday da qoghamdaghy polyarizasiyagha kórik basady. Al zamanauy demokratiya týsinigi kópshil emes, barshashyl boludy mindetteydi.

Nәtiyjede elimizde jana qúrylyp kele jatqan sayasy toptar da eldegi sayasy biylikting polyarizasiyashyl dәstýrin qaytalauda. Yaghny elimizde biylik auysar bolsa da týsinik auyspaydy degen sóz. Bәrimiz Núrsúltan bolugha mindettimiz be? Nemese súraghymyzdy bylaysha súrayyq: Qalaysha bәrimiz Núrsúltangha ainaldyq? Barshany qúshaqtaytyn bir sayasat óndire alamyz ba? Opponentterimiz qaytys bolghanda oghan joghary dәrejede qúrmet kórsetu batyldyghymyz bar ma? Álde qaytqan adamnyng sýiegi de qarsylas dep esepteytinderding jasaghanyn jasaymyz ba? Adamdyqqa, yaghny úlylyqqa qashan jәne qalay ie bolamyz?

Jatqan jeriniz jaryq bolsyn Serikbolsyn Ábdildiyn! Sizden prinsipshildikti, adamnyng ótken tarihyna degen adaldyghyn miras etip aldym. Rahmet sizge!