Baghynúr dep atalatyn kenshiler qalasynyng ortalyq emhanasynda jasy eluden endi ghana asqan Ong esimdi әiel tósek tartyp jatyr. Uaqyt netken jýrdek edi. Monghol eli astanasynyng irgesindegi osy bir jana qalagha onyng oqu bitirip kelip, týtin týtetkenine de mine, biyl baqanday jiyrma jeti jyl tolypty-au.  

Oidyng býkil ómiri osy qalamen sabaqtas. Ómirlik jarymen de osynda bas qosty. Úly men qyzy da jas qala Baghynúrmen birge ósip, jetilip baqyttaryn tapty. Joldamamen kelip, alghash sәulet bóliminde jobalaushy injener bolyp qyzmetke túrsa, býgingi kýni qala merining bildey bir orynbasary. Bilimi men biligining arqasynda zor qúrmetke bólendi, qysqasy, Ong óte baqytty әiel. Jar tandauda da qatelespegen. Kýieui naghyz asyl jan. Áyel bitkenning armandaytyn bir er azamaty bolsa, dәl osy Oydyng jarynday-aq shyghar.   

Syrttay qaraghanda, Oydyng shynynda da tórt qúbylasy týgel dersin. Biraq, qon qara qasynyng astyndaghy móldir qara kózinde terennen tartyp túnjyraghan belgisiz bir múng barday kórinedi de túrady. Minezining túiyqtyghyn, ainalasyna sonshalyqty ashylyp sóiley bermeytinin júrt onyng óte enbekqorlyghymen, júmysbastylyghymen baylanystyryp jatady. Qyzmette de, otbasynda da esh jamandyq ataulyny kórmegen, «túyaghy býtin túlpar, qanaty býtin súnqar» dersin. Býkil ómiri tek qana sәttilikten túratyn әielde nendey múng bolushy edi, baqyttan ghana basy ainalmasa. Aynalasyndaghylar Oydy osylay ghana qabyldaydy. Tek biri aqyn, biri suretshi jaqyn aralasatyn eki qúrbysy ghana «sening qos janarynda jan balasyna aitylmaghan tereng bir júmbaq syr bar» dep qoymaytyn. 

Keyde qolqalap súrasa da syr ashqan emes. «Kóripkel bolsandar, bal ashyp bilip almaysyndar ma? Kónilimde esh qúpiya syr joq» deytin. «Biz shygharmashylyq iyelerimiz, adamdy kózinen tanimyz» degen kezderinde de «Men jay injener emespin, sәuletshimin. Meni qalay óner adamy demeysinder? Ýnemi oilanyp jýretindikten syrt kózge solay kórinetin shygharmyn». 

Osylay dese de keyde zildey auyr oidyng túnghiyq terenine batyp ketetini bar. Rasynda, mening ishki syrymdy júrt jýzime qarap oqy bere me eken. Biraq, pәlen jyl boyy otasqan bayym eshtene demeydi ghoy. Auzyn ashsa, jýregi kórinetin kýieuining esh bóten oiy bolmaytynyn ol әrdayym sezedi. 

Songhy birer jylda túla boyyn mendegen dertting dauasyn izdep barmaghan jeri joq. Shet elding neshe týrli emhanalary men talay bilikti dәrigerlerine qaralghan. Shipa bolarlyqtay eshtene tabylmaytynyna kózi jetken, tikeley kelgen ajal ekendigin de ishi sezgen. Alghashynda, qatty ýreylengen. Talay úiqysyz týnderdi ótkizdi. Ómirmen tym erte mәngilikke qoshtasatynyna nalydy, qatty ókindi, kýieuin, balalaryn, et-jaqyndaryn, dos-jarandaryn qimay jylady-syqtady. Qazir bәrinen suynyp, týnilip ketkendey. Kýn ótken sayyn búl dýniyeden alystap bara jatqanday. Endi, oghan bәri bir sekildi. Uaqyt ozghan sayyn búl ómirdi jat kórip, ajaldyng kelip alyp ketuin ghana kýtetindey.  

Tósek tartyp jatqan eki aida ol ótken jarty ghasyrlyq ómirin jipke tizip kórmek boldy. Biraq, oy shirkin, ainalyp kelip sol bayaghy 1979 jyldy ghana shiyrlay beredi. Tek sol jyldy saghyna sarghayyp eske alsa ghana asqynyp ketken auruyn úmytyp, erekshe bir raqat sezimge bólenetindey kórinedi de túrady. Tipti, otyz ýsh jyldan keyin de dәl múnday sezimde bolamyn dep kim oilaghan. 

Endi, oilap otyrsa, ómirining kóp uaqyty qarbalas qyzmetpen, beymaza kýibing tirlikpen qas-qaghym sәtte zu etip ótip ketken tәrizdi.

Ong bir otbasynyng jan degende jalghyz qyzy. Áke-sheshesi búdan da ózge úl da, qyz da sýimedi. Temir jol salasynda ýlken qyzmettegi әkesi ýy betin kórui siyrek. Anasy jalghyz qyzynyng qamymen ýy sharuasymen ghana ainalysqan jan edi. Oi bala kezinen molshylyq kórip, ishkeni aldynda, ishpegeni artynda, ýlde men býldege oranyp degendey erkelep ósse de tәrbiyeli, aqyldy qyz bop boy jetti. 

Orta mektep bitiretin jyly Oydyng әkesi ózge qyzmetke auysty da olar tuyp-ósken Darhan qalasymen qoshtasyp, elding qiyr shyghysyndaghy Choyr atty qalashyqqa qonys audardy. 

Búl kósh alghashqyda Oygha onay tiymedi. On jyl boyy tay-qúlynday tebisip birge ósken qúrby-qúrdastarynan alysqa ketip, mýldem beytanys ortagha tap bolmaq. Orta mektepting songhy synybynyng ekinshi toqsany bastalghanda jana jerge taban tirep otyr. «Endigi synyptastary qanday balalar bolady, olarmen tanys-bilis bop ýiireniskenshe qay zaman» dep jana mektepting tabaldyryghyn attaghansha, uayymdaghan edi. 

Synyp jetekshisine erip, keng kabiynetke kirgen. Sabaqta otyrghan barlyq oqushynyng kózi bir ózine qadalghanda, eki beti du etkendey bolghany dәl qazirgidey oigha anyq. Múghalim núsqaghan partagha kelip jayghasqanda, tolqyndalghan qap-qara shashty, jarasymdy kiyingen, symbatty aq qúba balagha kózi týsti. Ekeui bir sәt kóz týiistirip, bir-birine synay qarasyp qalypty.

- Qadamyng qútty bolsyn! – dep, jymighan balanyng tartymdy jýzi birtýrli jyly úshyrap kóringendey boldy. 

- Rahmet! – dedi de, jayghasty.  

Partalasy tәrbiyeli, oqu ýlgerimi de aitarlyqtay, ózi aqyn degendey tәuir bala bolyp shyqty. Esimi tosyndau estilgendey boldy da jadynda saqtay almady. Qaytalap súraudan úyaldy. Ýziliste ol úldarmen birge shyghyp ketti. Oydy synyptas qyzdary ortagha alyp, tanysyp-bilisip jatyr. Bәri de biyazy minezdi aq jarqyn qúrbylar bolyp shyqqany kónilge ýmit úyalatty. Olarmen tez til tabysyp kete alaryna Ondyng kózi jetkendey boldy.

Tanerteng sabaqqa barugha ýiinen shyqqan. Mektepke deyin әjeptәuir alys. Búl qalashyqta qoghamdyq kólik atauly bolmaydy eken. Tas tóselgen jolmen tartyp kele jatyr edi, artynan bireu jaqyndap kelip qatarlasa ketti. Jalt qarasa, keshegi partalasy. 

- Qayyrly tan, On! 

- Qayyrly tan...keshirshi, atyndy úmytyp qaldym. 

- Oqasy joq. Alghash tanysqan júrttyng bәri sóitedi. Atym Meyrambek!  

- Oy, qanday qiyn esim? Mayarumbiyk. Dúrys pa? 

- Joq, Meyrambek. Tiling kelmese jay ghana Bek dey ber.

- Jaraydy, solay jenil eken. Búl sonda qanday esim, ózi? 

- Qazaqsha ghoy. Men qazaqpyn. 

- A, solay ma? Úqsamaysyng ghoy. Olar kók kóz bolushy edi ghoy. Onyng ýstine sen mongholsha tap-taza sóileysin. Darhanda qazaq kórshilerimiz boldy. Olar mongholsha mýldem bólek әuenmen sóileytin. Sen olargha úqsamaysyn.

- Men ózime ghana úqsaymyn.

Ekeui qosylyp kýlip alghany bar. Osylaysha, ýilerining bir baghytta boluy da Ongdy Meyrambekpen jaqyndata týskendey bolghan. Azghana uaqyt ishinde ol ekeui egiz qozyday jarasyp dostasyp ketken. Meyrambekting ýii Oidikinen birshama aryraq. Ol jerde qatarlas «a» synybynda oqityn Chimeg degen monghol qyz ben Serhan degen qazaq bala ekeuimen kórshiles túrady eken. Olarmen de jaqyn tanysqan Oidyng quanyshynda shek bolmady. Sabaqtan song tórteui qatarlasyp mektepten birge shyghady, tanerteng birge barady. Ángimeleri de jarasyp, ózara jaqsy til tabysady. Alghashqy qar jaughan kýni tórteui jas balasha quanyp, qarmen atysyp, jana týsken úlpamen bir-birining betin juyp ta  oinaghandary bar.

Óstip jýrip toqsannyng qalay ayaqtalghanyn da bilmey qalypty. Býkil synyp bolyp kele jatqan jana jyl meyramyn qarsy alu keshine qatysty. By keshining jýrgizushisi partalasy Meyrambek. Án-bi, muzyka aspaptarynda óner kórsetetin oryndaushy oqushylardy tanystyrghanda, kezekti by әuenderin oinatarda da kýitabaqtaghy ansambli men estrada júldyzdary turaly qysqasha mәlimet berip, erekshe tartymdy sózderimen dýiim júrtty eleng etkizedi, sózining sonyn tórt jol ólenmen órnektep ayaqtaydy. Barlyq oqushy mәz-meyram bolyp du qol shapalaqtaydy, qoghaday japyrylyp biyleydi. 

Partalasynyng sheshendigi men alghyrlyghyna Ong da qatty tәnti boldy. Toppen birge biylep jýrip әlsin-әlsin kóz tastap qoyady. Birde muzykanyng múghalimimen әldeneni sóilesip túrghanyn, endi birde jastar komiytetining hatshysymen birdemeni aqyldasyp jatqanyn kóredi. Býgingi keshde ony beyne bir núrly әlemge ainalghan pereshtedey elestetti.  

Kezekti ret bir oqushy әn salghannan keyin kesh jýrgizushi valisting «aq tans» týrin jariyalay kele «búl joly boyjetkenderge qolayly mýmkindik beriledi, ózderinning eng jaqsy kóretin bozbalalaryndy biyge shaqyrularyna bolady» degendi qosyp qoydy. 

Osy sәtti qalt jibermeyin dep sheshken Oy jýrgizushige qaray bet alghan. Qyrsyqqanda dәl jaqynday bergeni sol edi, Ayaz Atanyng qasyndaghy «Aqsha-Qar» - segiznshi synypta oqityn súnghaq boyly boyjetken Meyrambekti ilip әkete qalghany. Sol jerde túrghan jastar komiytetining hatshysy jigit Ongdy ózin biyge shaqyrdy dep oilasa kerek, qolyn sozdy da valiske ýiirip әketti. By arasynda «Maghan kórsetken qúrmeting ýshin qaladan jana kelgen súlu qaryndasym saghan rahmet!» dep qoyady әlgi, hatshy jigit. Partalasyn kózdep baryp, kezdeysoq úrynghanyn ol qaydan bilsin. 

Qyzyq bolghanda, keyin ózinen baqanday alty-jeti jas ýlken әlgi hatshy jigit jatyp kep qyryndap, azar da bezer bolyp zorgha qútylghany bar.

Hatshymen biyley jýrip Meyrambek jaqqa qaraumen boldy. «Aqsha-Qar» eki qolyn onyng iyghynan asyra jazdap, tipti, moynyn orap alarday qúshaqtap alghan bayau ghana terbelip, ýzdiksiz birdemeler aityp jatyr. Meyrambek әdettegi baysaldy qalpynan ainymaghan kýii aqyryn ghana bas iyzep qoyady. Meyrambekting ishki oiyn bilip bolmaysyn. Barlyq dostarymen birdey qarym-qatynas jasaydy. Eshkimdi bir-birinen artyq-kem sanamaytyn sekildi kórinedi. Minezi ashyq-jarqyn siyaqty  bolghanymen, sózinen, jýzinen eshteneni «oqyp» bile almaysyn, túla boyy sheshilmeytin bir júmbaq. Oy onyng ózin únatatynyn sezedi. Biraq, sýie me, sýimey me degenge kelgende basy qatady. Sýiedi deyin dese, ol Oymen ghana emes, ózge qúrbylarynyng bәrimen qarym-qatynasy birdey siyaqty kórinedi. Sýimeydi deyin dese, ózine degen әlde bir jylylyqty sezgendey bolady. 

Keyde «men osy bosqa dәmelenip jýrgen joqpyn ba, onyng alysta túratyn sýiiktisi bar shyghar» dep te kýdiktenip qoyady. Sóitse de, ony ózinen basqagha taghy qimaydy.    

Oy ýshin valisting muzykasy tym úzaqqa sozylghanday, nebary ýsh-tórt minuttyng ózi ai-jyldargha úlasyp ketkendey kórindi. Tez ayaqtalsa eken dep asyqqan sayyn jalghasa beretindey. Onyng ýstine Meyrambekti biyge shaqyramyn dep barghanda ana bir «Aqsha-Qardyn» aldyn orap ketkeni, ózining eki ortada qaydaghy bir hatshysymaq kәri jigitpen kezdeysoq júptasyp qalghanyna qapalandy. 

Tausylmastay kóringen muzyka da bitti, Oy sol mannan úzamay Meyrambekke jaqynyraq baryp túryp aldy. Kezekti oryndaushyny jariyalaghan song Meyrambek te Oydyng qasyna keldi. 

- Kónil-kýy qalay, Oy? 

- Onsha emes. Seni «aq tansqa» shaqyrugha kelip edim, «Aqsha-Qarmen» birge qashyp ketting – dep búrtiya qaldy. 

- Jýr, endeshe! Ózim-aq shaqyrayyn!

Mahabbat lirikasyn tamyljyta shyrqaghan otandyq әnshining әsem әuezdi әnine yrghala biylep jýr. Osy әuen ayaqtalmasa eken dep tiledi. Ómir boyy qúshaghynda bolsam dep armandady. Birtindep jaqynday berdi. Ystyq demin sezgende túla boyy balqyp ketkendey boldy. Meyrambekting jýzine qarasa, sol bayaghy manghaz keypimen beytaraptau ghana jymiyp qoyady. Ájeptәuir úzaq әn sekildi edi, tym tez ayaqtalyp ketkendey sezildi. 

Odan keyin de ekeui birneshe ret júptasyp biyledi. Oiy sol kezdegi erekshe sezimin dәl qazir de bastan keshkendey bolghanda eriksiz kýlimsiredi. 

- Ezu tarttynyz ghoy, densaulyghynyz jaqsarghan shyghar, - dep ýn qatqan úlynyng dausy estilgende ghana esin jighanday boldy. Kelini men úlyn әlde qashan ketip qaldy dep oilaghan edi. Olar palatada әli otyr eken. 

- Ekeuing qayta berinder. Men jaqsymyn. Nemerelerime qarandar. 

- Birimiz qalayyq. Týnde jalghyz qalay...

- Eshtene etpeydi. Álginde әkelerindi de qaytaryp jiberdim. Ol da qalghysy kelip edi. Múnda meyirbiykeler bar ghoy. Meni olay-búlay bolyp ketedi deysinder me? Esh alandamandar. 

- Jogha, ol ne degeniniz...

Úly men kelini ketken song taghy da oigha shomdy. Onasha jatyp qana osylay Meyrambekpen birge ótken kýnderin eske aludan ózge eshbir qyzyq búl dýniyede qalmaghanday. Osynshama jyldardan keyin songhy kezde nege ony eske ala beretinine ózi de an-tan. Nege deni sau, denesi shiraq kezinde ony sharq úryp izdemedi? Osydan jiyrma jyl búryn onyng tarihy otanyna ketip qalghanyn estigen. Myna túrghan Almaty jerding týbi emes qoy. Synyptas dosymdy izdep keldim dese, eshkim de ony sóge-jamandamas edi ghoy. 

Búl ómirge bir razy jan bolsa, Oy ghana shyghar. Otbasy, bala-shaghamen qatar qyzmetting de qyzyghyn bir kisidey kórdi. Endi, ólim auzynda jatqan shaghynda ómirining eng bir qymbat sәti jarq etip qana jyraqta qalghan onsegiz jasy ghana ispetti sezile beredi. Janyna jaqyn esteligi de, quanysh sezim syilaytyny da sol bir jyl. Tósek tartyp jatqanda búl da bir kónilge medeu әri qúpiyasy mol júmbaq әlem.

Sonymen, mektep keshtiginen ekeui birge shyqqan. Ertennen bastap on kýndik qysqy demalys. On tanghy poyyzben jolgha shyqpaqshy. Tughan qalasyndaghy naghashy júrty anasy ekeuining kelip qaytuyn ótinipti. 

- Bek, sen osynda bolasyng ba?  

- Men erteng keshki poyyzben shyghamyn. 

- Qayda barasyn? 

- Ýiime, әke-shesheme, bauyrlaryma. Olar da meni saghynghan shyghar. 

- Sening ýiing osynda emes pe? 

- Jogha, búl әpkem men jezdemning ýii ghoy. Men Choyrdan jýzden astam  shaqyrym jerdegi shahterler aulynanmyn ghoy. Ol jerde onjyldyq mektep joq. Sosyn, osynda kelip oqyp jatqan jayym bar. 

- A, solay ma? Men seni ózim sekildi bir ýiding jalghyzy shyghar dep oylaushy edim. Nesheusinder sonda? 

- Toghyzbyz. Men ekinshisimen. Biraq, úldyng túnghyshy bolamyn. 

- Qanday tamasha. Kópbalaly otbasylargha qatty qyzyghamyn ... – dep, Oy auyr kýrsindi.

Jana jyl qarsanyndaghy qarbalas kýn. Qapalaqtap qar jaughanymen kýn tymyrsyq. Betti qaritynday qatty ayaz da joq. Týrli taqyryptaghy әngimege tartyp, bayau ghana ayandap kele jatsa da, ýiining manyna әlde qashan kelip qalypty. Biraq, On kiruge asyqpady. Jaqynday kele túra qalyp sózge tartyp әngime-dýken qúrghysy keledi. Bekting de asyghatynday eshtenesi kórinbeydi. Ángimeleri jarasatyny sonshalyq, bir taqyryptan kelesige ótedi de, saghyzsha sozylyp, ózinen ózi órbip kete beredi.  

Sheshesi ýiinen shyghyp, Oidy eki ret shaqyrdy. «Qazir-qazir» deydi de, asyqpay әngimelesip túra beredi. Tipti, tang atqansha, poyyzgha shyqqansha túra berer edi, biraq, ýshinshi ret shaqyrghanda anasynan bir, qasyndaghy Bekten eki úyalyp, amaldyng joqtyghynan ýiine qaray bettedi. Búryn ol demalystyng sozyla týskenin qalaushy edi. Endi, tezirek Choyrgha jetsem dep asyghady. Jatsa da, túrsa da Meyrambek esinen ketpeydi. Onyng aitqan әr sózin jipke tizgendey ghyp oy eleginen ótkizedi. Astarynan ózine degen mahabbat sezimining izin kórgisiz keledi. Biraq, ýmit artarlyqtay eshtenening úshyghy shyqpaydy. Ol da meni ólerdey saghynyp jýr me, әlde, esine de almay ma eken? Demalystan qaytyp barghanda meni kóre sala «Oyym menin, seni qatty saghyndym. Saghan ólerdey ghashyqpyn» dese ghoy dep armandaydy. 

Onyng aitqan әrbir sózi kókeyinde sayrap túr. Tipti, jattalyp qalghanday ma, qalay? Poyyzda kele jatyp, onyng aitqan әlde bir әzili esine týsip ketkende toqtausyz bir kýlgeni bar. Manayyndaghy jolushylar tandana qarasyp, anasy tipti, shoshyp ketti. 

- Saghan birdeme jabysty ma, ne boldy, janym? 

- Jogha, anashym! Jay әnsheyin, bir kýlkili oqigha esime týsip ketip...

Sonymen, Choyrgha da kelip jetti. Ákesining shoferi kýtip alyp ýiine jetkizgen. Alys joldan kelse de sharshamaghan sekildi ózin sergek sezindi. Áke-sheshesine keshki as dayyndap, zyr jýgirip jýr.  

Qyzynyng ýige kelgen song qabaghy ashylyp, arasynda әndetip kónildi jýrgenine anasy da quanyp qaldy. On kýndik demalysynda, poyyzdaghy tәulikke tayau saparda da dәl múnday kónildi kórinbegen edi. Ýnemi oigha shomyp, tomagha-túiyq tomsyrayyp kelgen bolatyn. Endi, quanyshtan ajary bal-búl jaynaydy. Búl qylyghyn anasy jaqsylyqtyng nyshanyna balady. 

Ong ýshin qazirding ózinde Meyrambekpen bir auamen tynystap otyrghany, erteng onymen jýzdesetininen asqan quanysh joq edi. Týnning bir uaghyna deyin úiqysy kelmedi. Tanertengi kezdesuin, bir partada qatar otyratynyn oilaghanda jýregi tynymsyz soghyp, keudesin әlde bir quanysh kernegendey bolady. 

Tanerteng aldyn ala keliskendey-aq ekeui aulada úshyrasa ketti. Oy ai-shay joq, qúshaghyna baryp kýmp etti. Múndaydy kýtpegen Meyrambek alghashqyda sasyp qalghanymen, qyzdy qapsyra qúshaqtay aldy. «Seni qatty saghyndym, Bek! Óte jaqsy kóremin, seni!». 

Meyrambekten kýtken sózining óz auzynan qalay shyghyp ketkenin angharghanda qatty ynghaysyzdanyp ta qaldy. Jigitining jýzine qarasa, Bek sol bayaghy júmbaq jimiysymen týk bolmaghanday qarap túr. 

Mektepte әdettegi tirlik. Demalys boyy bir-birin kórmegen qúrbylar u-shu bop tabysyp, emen-jarqyn әngime-dýken qúryp degendey әne-mine degenshe sabaq ta óte shyqty. Keshkisin býkil synyp bolyp bәri janadan kelgen bir filimdi tamashalau ýshin kinoteatrgha bardy. 

Kino biter-bitkenshe bir birining ystyq alaqanyn qysyp otyryp, jýrek lýpilderin túla boylarymen sezingendey boldy. Filim de mahabbat lirikasy taqyryby boyynsha jasalghan әserli tuyndy bolyp shyqty. Bәrinen búryn Bekting de ózin sýietindigine kóz jetkizui Oi ýshin bagha jetpes zor quanysh edi. 

Onyng ystyq qúshaghyna enip, alghash ret sýigizgen sol bir qystyng keshin dәl býgin bolghanday-aq eske aldy. Bir birin kóre sala únatyp, ekeuining de jýreginde mahabbat oty laulap janghanyn sol kýni bilisip, syrlaryn aqtarysqan bolatyn. 

Synyptas dostary, býkil mektep, tipti múghalimderining ózi ekeuining egiz jýrekpen júptasqanyn bilip bolghan. Ekeuining bir birine layyq jandar dep eseptegendikten, oghan tandanghan da eshkim bolmady. 

Kóktemmen birge mektep bitirudin, oqugha týsuding qam-qareti bastalghan. Barlyq pәnge qamshy saldyrmaytyn Oy matematikagha osaldau Bekti algha sýireumen boldy. 

Áke-sheshesi әlde bir jaqqa ketken kýni ekeui týnning bir uaghyna deyin Oydyng ýiinde otyryp emtihangha dayyndaldy. Oy arasynda dәmdi etip tamaq pisirip, ekeui birge otyryp tamaqtandy. Bek onyng óte sheber aspaz ekenin maqtady. 

- Ómir boyy sening tamaghyndy istep, osylay bir dastarhan basynda otyrsam, esh armanym bolmas edi – deydi, Oy. 

- IYә, ol endi, ekeuimiz ýshin qol jetpes arman emes qoy. 

Týn ortasy aughanda Bek ketuge qamdanghan. Oy ony jibermedi. 

- Men jalghyz qorqamyn. Sen qasymda bolady ghoy dep kýndiz Chimegke de aitpaghan edim. Qonyp ket! 

Sham sóndirilip, ekeui qúshaqtasyp qatarlasa jatqan. Armansyz aimalasyp, sýiisti. Biraq, Bek oghan tiyispedi. Sheksiz qúshtarlyghy men qúryq tiymegen asau atsha tulaghan sezimdi aqylmen túsaulap shektep qoyghanyna ózi de tandanghan bolar. Bir birin tas qyp qúshaqtaghan kýii tang bozaryp ata bastaghanda ekeui de sileye qatyp úiyqtap qalypty. Netken adal da taza pәk mahabbat edi dep, Oi sol bir sәtti  әli kýnge deyin ókine eske alady. 

Balalyq eken ghoy, ekeuiniki de. Degenmen ol da shynymen adaldyqtyn, tazalyqtyng belgisi me eken? Ózi qatarly talay qúrbylarynyng әngimesinen estigeni bar edi. Jigitter lәzzat sezimge batyp, qyzdardyng balalyq shaghyn úrlaghan song izim-ghayym joghalady dep. Bek olarday bolmady. Shyn jaqsy kórse de, qúshaghynda bәrine dayar, qanday qadamgha barsa da kónuge yntyzar súlu arumen tar tósekte qúshaqtasyp jatsa da әdepten ozbady. Múnday әdetten tys әdeptilikting syryn Ong keyin bilgen edi.     

Meyrambek neshe jerden jaqsy kórse de Oydy ómirlik jar ete almaytynyn bilgen eken. Óitkeni, óz últynyng salt-sanasy men dinine berik әke-sheshesi túnghysh úlynyng qalqa qyzymen túrmys qúruyna eshqashan jol bermeytin de edi. Es bilgeli qúlaghyna qúiyp kele jatqany da osy bolsa ne shara. «Eger qalqanyng qyzymen ýilenseng manayymdy baspaysyn» degen eki sóilemeytin birbetkey әkesining aitqany Meyrambek ýshin búljymaytyn zang bolsa kerek. Sondyqtan da, Ongdyng túnyghyn laylap alyp, keyin onymen ýilenbey ketudi qylmys sanaghanyn ashyq aitugha sol sәtte batyly barmaghan. Ózi de jaqsy kóretindikten taghy qimaghan da shyghar.  

Óstip jýrgende, ekeuining qarym-qatynasynyng synyptas dostardyng shenberinen asyp ketkendigin Ondyng sheshesi de bilgen. Últy bólek, dini jat janmen ýilenuge ol kisi de ýzildi-kesildi qarsy bop shyqty. Al, Oidyng әkesi qyzyna jaqtasty, kimdi qalasa, sony tandasyn degen synay tanytty. Sheshesi alghan betinen qaytpady. Ekeuin qatar otyrghyzyp qoyyp, «ekeuing de әli jassyndar, ómir alda, saghan qazaqtyng bir qyzy, saghan qalqanyng bir jigiti tabylady. Jay ghana synyptas dos bolyp qala berinder» - dep talay ret aitty. Oi kónbeytinin ýzildi-kesildi aityp saldy: 

- Kerek deseniz, biyl mektep bitiremiz, kýzde ekeuimiz de Mәskeuge baryp, uniyversiytette oqimyz. Sol jaqta ýilenemiz. Bes-alty jyldan keyin balaly-shaghaly bolyp elge oralsaq, bizge eshtene istey almaysyzdar! 

Oy rasymen de sonday oida boldy. Al, Meyrambek ýlkenderding aldyna kelgende birtýrli kýmiljip, kibirtiktey beredi. «Múnyng ne?» dese, «Ong jan! Nesine asyghamyz, bәrin uaqyt kórsetedi ghoy» dep taysaqtaydy. Múnysyna it jyny kelgen Oi onymen bir ay boyy sóilespey qoyghany bar. Meyrambek te qyrsyqqan pәle eken, artqy partagha auysty da, sabaq taraghan song úldarmen birge qaytatyn bolyp, qaqiyp jýrip aldy. 

Aqyry, ony tatulasugha Oidyng ózi shaqyrugha mәjbýr boldy. Emtihandar ayaqtalyp, mektep bitirgen. Endi, joghary oqu oryndaryna qújat tapsyru ýshin ýzdik oqityn týlekterding bәri aimaq ortalyghy Shand qalasyna kelgen. Oi men Meyrambekting kelip toqtaghan ýileri bir kireberiste kórshiles bolyp shyqty. Ár týlek ýsh pәnnen emtihan tapsyryp, belgilengen mejege jetse, qalaghan mamandyghy boyynsha Úlanbatyrdaghy, Mәskeudegi, Irkutsktegi uniyversiytetterge joldama alady. 

Alghashqy emtihannan ekeui de sәtti ótken. Odan sýringen úldardy dereu әskerge әketip, qyzdargha auylsharuashylyghyna, ónerkәsip oryndaryna joldama berilip, júmys berushileri sol sәtte jinap әketip jatty. Meyrambek, Oy sekildi joghary oqu oryndaryna ýmitker bolyp, sәtti qadam jasaghandar armiyagha jәne enbek maydanyna joldama alghan synyptas dostaryn shygharyp salumen jýrdi. Balalyq shaqtaryn birge ótkizgen mekteptes, synyptas dos-qúrbylar bir birin qimay jylasyp-syqtasyp aiyrylysyp jatty. Emtihannan tys kezderde Oi men Meyrambek kýni boyy birde temirjol vokzalyna, endi birde avtobeketke baryp, dos-qúrbylarymen qimastyqpen qoshtasady. 

Keshkisin aulagha shyghyp, týnning bir uaqytyna deyin qalanyng sayabaghynda birge seruendeumen jýrip, qabyldau emtihandaryn da ayaqtady. Oi sәuletshi mamandyghy boyynsha Mәskeuge, al, Meyrambek kinorejisserlikke oqu ýshin Úlanbatyrgha joldama aldy. Quanyshtary qoyyndaryna simaghan qos ghashyqty osy joldamalar shyn mәninde eki jaqqa aiyryp jiberdi.

Auylyna odan bir kýn búryn qaytqan Bekti qala vokzalynan qimay-qimay qoshtasyp, shygharyp salghannan keyin qaytyp kórgen joq. Birneshe ret hat jazghan. Onysy Bekting qolyna tiydi me, tiymedi me odan da beyhabar. Mәskeude bir jyl tildik dayyndyqtan ótken song Ong jazghy kanikulda elge oralghan. Tughan oshaghyna oralyp, әke-sheshesimen qauyshqan. Birer aptadan keyin shahterler auylyna jol tartty. Alyp-úshyp jetkende jer sipap qalghanday kýy keshti. Meyrambekting ýii eki apta búryn elding soltýstigindegi ózge qalagha kóship ketkenin Chimeg pen Serhannan estidi. 

Meyrambekpen bir institutta oqityn Chimegpen ýsh kýn boyy әngime-dýken qúryp, alghashqy mahabbaty jayynda syr shertti, onyng jay-kýiinen habardar bolyp, sheri tarqaghanday boldy... 

Qyzyghy men quanyshy tausylmaytyn studenttik jyldar da bәige atynday shauyp óte shyqqan. Mektepte qatarlas oqyghandar men synyptastarymen jolyqqanda ghana Meyrambek jayynda bir habar estiytin. Onyng óz últynan qyz alyp, túrmys qúrghanyn estigende onashada otyryp, aghyl-tegil jylasa da baqytty boluyna ghana tilektes boldy. Keyin elden birjolata ketip, tarihy otany - Qazaqstangha qonys audarghanyn da estigen.   

Onyng endi ózin eshqashan izdep kelmeytinin, ekeuining joly әldeqashan eki jaqqa aiyrylghanyn bilgen song әbden kýder ýzgen. Ózin qúlay sýigen, songhy ýsh jyl boyy qyr sonynan qalmaghan qalqa jigitimen nekelesken. Bek týsirgen filimderding birin de qaldyrmay kóretin. Kinodan onyng jýzin kórmese de, rejisser degen sózden keyin jazylyp túrghan esimining ózi kóniline erekshe jyly sezim úyalatushy edi. Keyipkerler arasynan keyde ózin izdeytini de bar edi. Songhy jiyrma jylda mýlde habarsyz ketti. Qúrbylarynyng aitularyna qaraghanda, ol sol ketkennen mol ketken. Kýni býginge deyin elge at izin salmapty. 

Qazirgi kýii mynau. Ólim auzyna jaqyn kelip túrsa da, balghyn balalyq shaghynda sol bir jyly taghdyrdyng jazuymen qauyshyp, ólerdey sýise de, balday shyryn dәmin tatu mandayyna jazylmaghan alghashqy mahabbatyn saghyna sarghaymen eske jatqany.

Keshe ghana ol Úlanbatyrdaghy qúrbysy Chimegti shaqyrtqan. Ol ertelep shyghyp, qazirgi sәtte Baghynúrgha kelip jetkenin on-jiyrma minutta emhanada bolatynyn habarlaghan. Ózin birtýrli sergek sezingen song dәrigerding qarsylyghyna qaramastan basyn kóterip ornynan túrdy.

Chimeg ekeui shúrqyrasyp tabysqan. Qúrbysy auyz jappay aityp jatyr. Bekting Almatyda túratynyn, bir kinostudiyada rejisser ekendigin, әleumettik jelidegi paraqshasyn tauyp, chatyna hat qaldyrghanyn, biraq, әli jauap bolmaghanyn aita kele:

- Kino týsirumen qarbalas bolyp jýrgen shyghar. Jauap bolysymen senimen dereu baylanystyramyn. Telefon nómirindi de, skaipyndy da  beremin – dedi.   

Qatty tolqyp kózine jas alghan On ornynan túra bere sylq etip qúlap týsti. Chimeg jalma-jan basyn sýiep, janúshyra dәrigerdi shaqyrdy. 

- Oi saghan ne boldy? 

- Bek...men-in... mәngi... – deuge shamasy zorgha kelgen On aqyrghy ret auyr kýrsindi de, múng torlaghan qos janaryn mәngilikke júmyp, songhy demin ýzdi... 

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz