Jayyq oqighasynyng on jyldyghyna arnalghan sipatsóz

Tәuelsizdikke deyingi ýsh búlqynys

Jayyq oqighasynyng on jyldyghyna arnalghan sipatsóz

Tәuelsizdikke deyingi ýsh búlqynys

HH ghasyrdyng sonynda qazaq halqynyng últtyq ruhyn әigilegen ýsh oqigha boldy:
- Almatydaghy 1986 jylghy jeltoqsan oqighasy;
- Janaózendegi 1989 jylghy shilde oqighasy;
- Oraldaghy 1991 jylghy qyrkýiek oqighasy.
Áli kýnge deyin tarihshylarymyz búl oqighalardyng mәn-jayyna ýnilip, tarihy tarazydan ótkizuge asyqpay otyrghandyghy ókinishti.
Búl oqighalardy qazaq halqynyng egemendikke úmtylysynyng kórinis tapqan tizbektes ýsh búlqynysy edi desek, qatelespespiz. Búlardyng ýsheuine de tәn jayt - qarapayym halyqtyng qatynasuy. Ýsheui de egemendikke qol jeter uaqyt qarsanynda jalpyúlttyq sipatqa ie bolghan qúbylystar.
Alayda, Almaty men Janaózen oqighalary arnayy úiymmen emes, oida joqta stihiyaly týrde búrq ete qalghany belgili. Al, Oral oqighasy basqarylyp, bastan ayaq barysyna qatysyp qoymay, jauapkershiligin moynyna jýktegen úiymnyng boluymen ereksheleu. Osyghan qarap ýsh oqighanyng sabaqtasqan songhy jalghasy retinde Jayyq oqighasy qazaq halqynyng tәuelsizdikke úmtylysynyng kórinis berui edi. Eger Jeltoqsan oqighasyna anghaldyq, jastyq namys, beykýnәlik tәn bolsa, Shilde oqighasynyng sipaty últtyq namys qamshylaghan әleumettik mәsele bolatyn. Al, Qyrkýiek oqighasy bolsa, sayasy shiryghys pen tarihy jauapkershilikting taqalghan egemendikke jolashary bolghandyghyn joqqa shyghara almaymyz. Sonymen, biyl 20 jyl tolyp otyrghan ol oqigha qalay bolyp edi. Ol 1991 jylghy últshyldar bastamasymen bolghan oqighalar tizbegining hrnoikasy ispetti tarihy jayttardyng bir ýzigi edi.

Oqighagha dayyndyq

Aqtóbe qalasynda 1990 jyly 21-qazanda «Aldaspan» klubynyng úiymgha ainalu qúryltayyna býkil respublika aumaghynan delegattar kelgen. Oral jaghdayymen sol qúryltayda alghash ret tanysyp, onyng bolashaq sayasy sipatynyng bar ekenin bildirgen osy qúryltaygha Núrlybay Siysenbaev bastap kelgen oraldyq bir top jigitter edi. Sol qúryltayda respublika kóleminde Oral jaghdayy alghash ret jergilikti túrghyndardyng bayandamasynan tyndalyp, onyng bolashaq bayypty jaytqa ainalatyn negizi barlyghyna kóz jiberilgen edi. Qazaq egemendigi qarsanynda ýiirilgen әldebir búltty sol top alghash ret jetkizip, últshyldardy qatty oigha ghana emes, dayyndyq barysyna iytermelegen bolatyn.

***

1991 jyly Aqtóbelik qoghamdyq-sayasy mәdeny «Aldaspan» birlestigi «Azat» qozghalysynyng oblystyq bólimshesi bolyp jariyalanghannan keyin men qozghalystyng batys aimaq (Aqtóbe, Atyrau, Manghystau, Qyzylorda, Oral, Torghay oblystary) boyynsha ýilestirushisi bolyp taghayyndaldym da, oblys bólimshesin basqaru Estay Jaylybaevqa jýkteldi, sóitip maghan ýilestirushi retinde qalghan batystaghy tórt oblysta (Manghystauda «Parasat» qoghamy da «Azatqa» kirgen edi) «Azat» qozghalysynyng bólimderin qúru mindeti tapsyryldy.

1991 jyly «Azat» qozghalysynyng Oral oblystyq bólimine belsendiler izdep, mamyr aiynda Oral qalasyna barugha tura keldi. Syrttay súrastyryp, últshyl adam retinde sol kezdegi «Qazaq tili» qoghamyn qúrushy aqyn Aysúlu Qadyrbaevagha manday tirep barudy jón kórdim. Aysúlu ekeumiz tez úghystyq. Sóitip, sol joly Amanjol Zinullin (auyl sharuashylyq institutynda oqytushy eken) bastaghan bir top azamatty «Azat» bólimshesining úiymdastyru komiytetine tartyp, qúryltaydy mausym aiyna belgiledik.

***

Mausym aiynda Aqtau qalasynda marqúm Sayyn Shapaghatov basqaratyn «Parasat» (Janaózen oqighasynyng izimen qúrylghan) úiymy úiymdastyrghan mitingisine Sәbetqazy Aqatay, Aysúlu Qadyrbaeva ýsheumiz qatystyq.

«Parasattyn» is-tәjirbiyesimen tanysyp, bir top aqtaulyqtardy ertip Atyraugha keldik. Ol kezde Atyrauda «Azat» bólimshesi joq bolatyn. Sol joly úiymdastyru komiytetine adam tartyp, әri Oljas Sýleymenov basqaratyn «Nevada-Semey» qozghalysynyng batys aimaq boyynsha ýilestirushisi Baqytjan Ádilovtyng úsynysymen Atyrauda ótken antiyadrolyq konferensiyagha qatystyq. Ol kezde Atyrau obkomynyng 1-hatshysy Ghaziz Aldamjarov bolatyn.

Sapar odan әri úlasyp, Oral oblysyna avtokólikpen shyghyp, Taypaq audany arqyly Oral qalasyna bir top últshyl delegasiya jettik te, «Azat» qozghalysynyng Oral oblystyq bólimshesining qúryltayyn bastap jiberdik. Qúryltaygha bar bolghany 23-aq adam qatysty. Bólimshe basshylyghynan bas tartyp, bizding qolqamyzgha ýzildi-kesildi qarsy shyghyp, A. Qadyrbaeva «halyqtyng isin er-azamat basqarsyn» dep Amanjol Zinullindi úsyndy. Sonymen, oraldyq jigitterge maqsat-mindetti úghyndyryp, is-qimylgha jigerlendirip biz attansaq ta, artymyzda jýni jyghylyp, esirgenderde esesi ketken kazaktektiler basynghan ayanyshty hal keshken bauyrlarymyz qaldy. Birneshe aidan keyin әlde bir әreketting bolaryn bәrimiz de ishtey sezip, alandaumen Oraldan attanyp kettik.

Jayyqta ne kózdeldi?

Kenes odaghy tigisinen setiney bastaghanyn sezgen qyzyl imperiya jaghyndaghy shovinistik tobyrlar ony kýshpen bolmasa jasandy soghysty jeleu etip, ydyraudy boldyrmaudy oilap, alasúrghany belgili. Oghan әriyne, әr jerdegi últtyq separatizm de arandatu auanyn jasady. Sonyng bir mysaly, Prednestrovie oqighasy edi. Mine, dәl osynday ssenariy Qazaqstan aumaghynda da dayyndalyp, Jayyq oqighasyn tughyzu arqyly barlyq soltús aimaqty Reseyge qosyp alugha jeleu jasaugha shovinistik kýshter de, onyng iydeologtary da (Soljenisyn, Gorbachev) jantalasty. Osynday maqsatqa paydalanu ýshin orys-kazak kýshi izdegenge súraghanday edi. Býkilreseylik kazachestvo Oral kazaktaryn aitaqtap, syrttan ruhtandyryp, oraldyq kazaktardyng «jan dýniyesi» soghan týlep shygha keldi de, «oral-kazak respublikasy» kartasyn oinaugha kirisken edi. Búghan jeleu retinde Oral aimaghynyng kazaktar kýshimen Reseyge kóshkendigining 400 jyldyghy deytin data jasaqtaldy. Búl - 1991 jyly 15 qyrkýiekke keletin edi. Sóitip, ony kazaktardyng meyramy ete otyryp, býkilreseylik kazak atamandary qatystyrylyp, әlgi «respublikany» jariyalap jiberu maqsaty kózdeldi. Odan arghysy shiyelenisip bara jatsa, әskery kýshting sharuasy bolu kerek edi. Sóitip múnday tolqyn Qazaqstannyng býkil teristigin qamtuy tiyis edi jәne ol mýmkin de bolatyn. Bir qyzyghy, búl jayynda Qazaqstannyng resmy basshylyghy bilgenmen, ony «qozdyrmau maqsatymen» úsaq-týiek nәrse degen synay tanytyp, «elemeuge» tyrysty. Ol kezde TJMK-den (GKChP) keyin ydyraghan qyzyl imperiyanyng qúlandysynda qalghan Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalap ta ýlgermegen bolatyn. Al, Resey ýshin búl qaytkende de jenilis bermeytin territoriyalyq oiyn edi de, ol iydeologiyalyq-informasiyalyq shoqty auyq-auyq laqtyryp qoyyp, atamandardy aitaqtap, tipti, kiyim-keshek, qaru jaghy da beyresmy týrde payda boluyn qamtyp otyrdy. Al, kazaktar bolsa, búdan kәdimgidey «toydyng toygha úlasuyna» kýdik keltirmey, Oral qalasyn basynghan ýstine basynyp jatty.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»