Taqauda russiankz.info saytynda Maksim Akimov degen әleumettanushysymaqtyng «Orystar oyanyndar!» degen shuyldaq maqalasy jariyalanysymen qalyng elding ishkeni irin, jegeni jelim boldy. Óitkeni, maqalanyng mazmúny tútastay memleketimizding úiytqysy qazaq halqyn kemsituge, qorlaugha arnalypty. Ýndeu tastaghysh әleumettanushynyng aituyna qaraghanda qazaq dalasyna orystar ayaq basqangha deyin otyryqshylyq mәdeniyet hәm memleket bolmaghan kórinedi. Óz sózimen aitar bolsaq: «Búl iyen dalagha orystar kelgenge deyin múnda otyryqshy halyq bolghan joq. Eshqashan bolghan emes! Qazirgi Qazaqstannyng ontýstiginde shaghyn auyldar boluy mýmkin. Biraq, qala bolghan joq, órkeniyetting iysi de sezilmeytin. Reseyding ishki guberniyalarynan kelgen orystar jәne ózge slavyandar - búl jerding alghashqy otyryqshyl halqy. Sondyqtan da Qazaqstannyng negizgi halqy solar bolugha tiyis. Múnda týrli kóshpeli halyqtar kóship-qonyp jýrdi. Olardyng shekarasy bolghan joq. Memleketi de joq boldy. Qazirgi Qazaqstannyng jerinde memleketting irgesin qalaghan -  orystar» dep tarihy negizsiz pikirimen Akimov aidy aspangha biraq shyghardy.

Taqauda russiankz.info saytynda Maksim Akimov degen әleumettanushysymaqtyng «Orystar oyanyndar!» degen shuyldaq maqalasy jariyalanysymen qalyng elding ishkeni irin, jegeni jelim boldy. Óitkeni, maqalanyng mazmúny tútastay memleketimizding úiytqysy qazaq halqyn kemsituge, qorlaugha arnalypty. Ýndeu tastaghysh әleumettanushynyng aituyna qaraghanda qazaq dalasyna orystar ayaq basqangha deyin otyryqshylyq mәdeniyet hәm memleket bolmaghan kórinedi. Óz sózimen aitar bolsaq: «Búl iyen dalagha orystar kelgenge deyin múnda otyryqshy halyq bolghan joq. Eshqashan bolghan emes! Qazirgi Qazaqstannyng ontýstiginde shaghyn auyldar boluy mýmkin. Biraq, qala bolghan joq, órkeniyetting iysi de sezilmeytin. Reseyding ishki guberniyalarynan kelgen orystar jәne ózge slavyandar - búl jerding alghashqy otyryqshyl halqy. Sondyqtan da Qazaqstannyng negizgi halqy solar bolugha tiyis. Múnda týrli kóshpeli halyqtar kóship-qonyp jýrdi. Olardyng shekarasy bolghan joq. Memleketi de joq boldy. Qazirgi Qazaqstannyng jerinde memleketting irgesin qalaghan -  orystar» dep tarihy negizsiz pikirimen Akimov aidy aspangha biraq shyghardy.

Arandatugha baghyttalghan ýndeu әleumettanushynyng әu-bastan kýtkenindey-aq qalyng búqaranyng úiqysyn alyp, berekesin qashyrdy. Qazaq baspasózderi japa-tarmaghay óre týregelmese de arandatushylyqqa qarsy auyq-auyq maqalalar jariyalap, qal-qaderinshe últtyq mýddeni qorghaugha tyrysyp baqty. Últ ziyalylary da «Konstitusiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn!» degen atpen qarsy ýndeu jasady. Áli de jer-jerde qarsylyq aksiyasy jýrip jatyr. Desek te, Akimovting sandyraq pikirleri elimizde әlsin-әlsin tóbe kórsetip qoyatyn orys shovinizmining qolamtasyn ýrlep, onsyzda biylikting jamap-jasqap, ildebaylap әzer jasaghan «Qazaqstan halqynyng birligine» jaryqshaq týsire jazdady...

Akimovke qarsy birde-bir orys últynyng ókili basalqy aitpaghanyna qarap, orys otandastarymyzdyng da qazaq memlekettiligine degen ong pighyly atqaqtap túrmaghandyghy aiqyn angharyldy. Eger, auasyn jútyp, jerin basyp jýrgen ónirding mәdeniyeti men arghy-bergi tarihynan habardar bolsa, tipti, mektep qabyrghasynda jýrip «Qazaqstan tarihy» pәnin dúrystap oqyghan bolsa, bireui shyghyp Akimovke «Aynalayyn kózindi ash! Qazaq memlekettiligining tarihy tym әride jatyr. Múnday úly halyqtyng asyn iship, ayaghyn tepkenimiz tektilikke jatpaydy», dep tiym jasaytyn edi ghoy. Otandastarymyz múnday azamattyq tanytpaghan son, oiymyz san-saqqa ketti...

Tegi, bolary bolyp, boyauy singennen keyin baryp shamyrqana qalghanymyzben, bar kiltipan ózimizde siyaqty. Bizding memleketimiz qazaq mәdeniyeti men memlekettiligining tarihyn jan-jaqty tereng oqytqan bolsa, óz azamattaryn otanshyl etip tәrbiyelese, múnday óreskeldik tóbe kórsetpes edi. Yaghni, memlekettik kemel iydeologiyanyng joqtyghy, oqu baghdarlamasyndaghy «Qazaqstan tarihy» pәnin oqytudyng formalidi sipat aluy, bazbireulerding separatistik pighylynyng oyanuyna týrtki boluda. Sonymen, orys otarlamay túryp qazaqtyng shekarasy men memleketi bolghan ba, bolmaghan ba?

Qazaq memlekettiligi qashan payda bolghan?

Alash orda ýkimetining negizin qalaushy memleket qayratkeri Rayymjan Mәrsekov: «Halyq bolghan son, halyqtyng meken qylyp, jaylap jýretin jeri, suy bolady. Jeri, suy bar bolsa, ózining biyligi, óz tizgini ózinde bolghan, әmir iyeleri ózinde bolghan halyq, sol memleket bolyp tabylady» (Rayymjan Mәrsekov. Patshalyq. «Qazaq». 1913, 31 jeltoqsan. № 44), deydi. Demek, halyq jәne onyng ómir sýretin territoriyasy, sonday-aq, sol halyqtyng tәuelsiz biyligi ornaghan bolsa, ol halyqtyng memlekettiligi bar degen sóz. Olay bolsa, qazaq qashan halyq boldy, qay uaqyttan bastap iyen dalany mekendedi, qashannan beri tәuelsiz el boldy degen mәselening basyn ashyp alsaq.

«Qazaq handyghy» XV ghasyrdyng ekinshi jartysynda tarih sahnasyna shyqqanymen, qazaq memlekettiligining tarihy tym әride jatyr. Búl turaly kóne tarihymyzgha qozghau salyp jýrgen belgili tarihshy Nәbijan Múhamethanúly: «Aziya dalasynda alghash saltanat qúrghan kóshpelilerding biri húndar (ghúndar). Tarih ghylymynda qazaq halqynyng etnogenezdik bir tarmaghy húndar ekendigi anyqtalghan aqiqat. Al húndar jalpy túrki taypalarynyng qaynar-búlaghy bolyp tabylady. Demek, hún-týrki taypalary úzaq tarihy damu barysynda ózine tәn mәdeniyet qalyptastyryp (M.Y kóshpeli órkeniyet), kóptegen derbes últtargha ainalyp ketti. Biraq, solardyng ishinde erte zamandaghy kóshpeli tirshilik formasy men dýniyetanymyn tayau zamangha deyin birshama tolyq saqtaghan últtardyng biri qazaqtar bolyp tabylady» (Nәbijan Múhamethanúly. Ejelgi kóshpelilerding etnoterritoriyalyq úghymy jәne Qazaqstan aumaghynyng qalyptasuy. III Halyqaralyq Týrkologiya kongresi. 486 bet) dep qazaq memlekettiligining tarihyn hún dәuirine (b.e.b V-IV ghasyrlar) aparyp tireydi.

B.e.b I mynjyldyqta Túran oipatynda ómir sýrgen kóshpeli Saq taypalarynyng parsy nemese týrki tektes ekendigine tarihta talas-tartystyng bar ekendigi belgili. Europalyq zertteushilerding kópshiligi saqtardy kóshpeli iran tektes halyq dep biledi. Degenmen, tarihshy, professor Sayran Ábushәrip: «Saq-skifterding týrik tektes deuge keletin sipattamalaryn Strabonnyng enbeginen, A.Makedonskiyding Týrkistangha jasaghan saparyna baylanysty aitylyp, jinaqtalghan әpsanalardan, Tabariyding jazbalarynan tabugha bolady» (S.Ábushәrip. Qazaq memlekettiligining týp-tamyry tarihtyng tym tereng qoynauynan izdeu lәzim. «Qazaq memlekettiligining hronologiyasy, qúrylymy jәne zandylyghy turaly mәseleler» atty Halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya. 466 bet) dep tújyrymdap, qazaq memlekettiligining tarihyn ejelgi Saq qoghamymen sabaqtastyrady. Sonday-aq, qytay zertteushisi M.Fanrynnin: «Tarihy derekterge negizdelgende keybir ghalymdar bylay dep qaraydy: saqtar jәne ýisinder bir úlystyng eki basqa ataluy» (Ejelgi ýisin eli. Shynjan halyq baspasy. Ýrimshi 2005. 97 bet) degen kózqarasy da professor S.Ábushәripting jogharydaghy pikirin quattay týsedi. Yaghni, búl ghylymy boljamdardy negizge alsaq, qazaq memlekettiligining tarihy b.e.b I mynjyldyqtan bastau alady.

Mәshhýr ghalym Jaghda Babalyq kәsiby tarihshy bolmasa da, qazaq memlekettiligining tarihyn saqtarmen shektep qoigha bolmaytynyn jii aitatyn. Onyng pikirinshe qazaqtyng saqtardan da búrynghy arghy babasy «Myqtyng eli» (ghylymy әdebiyetterde «muk» dep atalady) bolyp tabylady. Al, «Myqtyng elinin» tarihy b.e.b on mynjyldyqty boylaydy. Jaghda Babalyq búl pikirin qúr jaydaq tilge tiyek etip qoymay, elimizding týkpir-týkpirinen oba taspen ýiilgen naqty «myqtyng ýiinin» oryndaryn kórsetip bergen edi. Sonday-aq, M.Jýsip Kópeevting «Arqada myq degen halyq bolghan» degeni deregi de Jaghda Babalyqtyng oiyn tirilte týsedi (Qaranyz: Esbol Ómirjanov. «Myqtyng ýiin izdeu». Alty Alashtyng Abyzy. Almaty 2010 jyl. 249-259 better).

Áriyne, «Myqtyng ýii» boljamy әli de arheologiyalyq-antropologiyalyq hәm keshendi tarihy zertteudi qajet etedi. Desek te, ghylymda naqty zattay aighaqtar gipotezalyq qorytyndy jasaugha negiz bola alatyndyqtan, Jaghda atamyzdyng búl tarihy oi-tújyrymy qazaq memlekettiligining tarihy ýshin asa manyzdy dep bilemiz. Demek, babalar tarihyn húndar men saqtardan da búryn ómir sýrgen «Myqtyng eline» (b.e.b III-X mynjyldyqtar) aparatyn bolsaq, onda Alash memlekettiligine HII myng jyldan astam uaqyt bolghan dep týiindeuge tolyq negiz bar.

Al, Ábilghazynyng «Shejire-y týrik» atty shygharmasyndaghy: «Iafes atasynyng (Núh) әmirimen Judy tauynan ketip, Edil men Jayyq suynyng arasyna qonys tepti. Eki jýz elu jyl onda túryp, opat tapty. Iafesting segiz úly bar edi, úrpaqtary kóp boldy. Olar mynalar: Týrik, Hazar, Saqlap, Orys, Men, Shyn, Keymar, Tariyh. Iafes ólerinde óz ornyna ýlken úly Týrikti otyrghyzyp, ózge úldaryna: «Barshanyz Týrikti patsha bilip, onyng sózinen shyqpanyzdar», - dep ósiyet qyldy, oghan Iafes úghlany degen laqap qoydy» degen kóne derekterdi negizge alsaq, memlekettilik tarihymyzdyng altyn shejiresi Núh payghambardyng nemeresi Týrikting el biylegen shaghynan bastau alady (Ábilghazy. Týrik shejiresi. «Ana tili. Almaty 1992 jyl. 12 bet). Yaghni, kóne tarihtaghy memlekettiligimizding ataulary basqa bolghanymen, etnogenezdik tegimizge negizdelgen kóshpeli mәdeniyet túrpatyndaghy memlekettilik tarihymyz әu-bastaghy adamzat tarihymen astasyp, qoyyndasyp jatqanyn boljaugha bolady.

Elimizding qazirgi territoriyasynyng qalyptasuy

Memleket jәne qúqyq teoriyasy ghylymynyng teoretikteri kóshpeli elderding túraqty әsker ústamauyna baylanysty, sonday-aq, әskery әleueti bar kez-kelgen kýsh iyesi biylikke qol jetkize alatyndyqtan, múnday joghary sayasy úiymgha memlekettilikke ótu kezenindegi «әskeriy-demokratiyalyq qauymdastyqtar» dep anyqtama jasaghan. Biraq, búl eurosentrizmnen tuyndaghan kózqaras. Batys ghalymdary ne dese de, biz Saq, Hún, Týrik birlestikterin «memleket» dep tanimyz. Zadynda, týrkilik dýniyetanym boyynsha el biyleu ýshin әskery әleuetinnen búryn «altyn úryqtyn» sarqyty boluyng shart. Baghzy týrikting týsinigi boyynsha boyyna Qúdaydyng qúty daryghan harizmatikalyq túlgha ghana memleket qúra alady. Yaghni, týrki tarihyndaghy «memlekettilik» kategoriyasyn anyqtau ýshin mәselege eurosentrizmning kózildirigimen emes, ózimizding tól sharttarymyzben qaraugha tiyistimiz. Osy sebepten de memlekettilikti tek otyryqshylyq mәdeniyetke negizdeu dúrys emes. Demek, Saq, Ýisin, Qanly, Hún, Týrik birlestikteri kóshpeli jәne jartylay kóshpeli ghúmyr keshken memleket sanatyna jatady.

Memlekettilik qashan qalyptasty degen mәselede, qazaq halqynyng ómir sýrgen kenistigi - memlekettigimizding aishyqty kórinisi bola alady. Sebebi, memlekettilikting mindetti bes belgisining biri - onyng territoriyasy ekeni kópshilikke mәlim (S.Ózbekúly. Ó.Qopabaev. Memleket jәne qúqyq teoriyasy. «Jeti jarghy. Almaty 2006. 15-16 better). Biz jogharyda aityp ótken Myq, Saq, Ýisin, Qanly, Hún, Týrik qaghanattary tolyqtay qazaq jerinde ornyqpaghanymen, bir bólshegi qazirgi Qazaqstan territoriyasyn qamtyghan. Mәselen, Á.Ghaly men J.Qasymbaevanyng redaksiyalauymen shyqqan «Qazaqstan tarihy» enbeginde: «Jetisu men Tyani-Shani, Tarbaghatay men Altay taularynda tigrahauda saqtary ómir sýrdi. «Tigrahauda» - shoshaq tóbeli saqtar degen maghynany beredi. Al, Aral tenizining tóniregin massagetter men day (grek tilinde) taypalary mekendedi. Ortalyq Qazaqstan aumaghyn issedondar men argipiyler jaylady. Aral tenizi men Batys Qazaqstan aimaghynda sarmattar ghúmyr keshti» (Istoriya Kazahstana. «Institut razvitiya Kazahstana. 2003. 35 ctr) dep kórsetilgen. Al, b.e.b II ghasyrdan bastap Ýisinder tәuelsiz birlestik retinde Jetisu jerin mekendey bastaghan. Sonday-aq, b.e.b III ghasyrda Syrdariya alqabynda (Shu, Talas ózinenin Aral tenizine deyinge aimaqta) Qanly birlestigi ómir sýrdi (Bichurin N.Ya. Sobranie svedeniy o narodah, obitavshih v Sredney Aziy v drevnie vremena. T. 1-2. M-L,. 1956).

Húndar b.e.b I mynjyldyqta tarih sahnasyna shyqty. Móde tәnirqútynyng (b.e.b 209 jyly taqqa otyrghan) kezinde Hún memleketi úlan-ghayyr aimaqqa biylik jýrgizdi. Módening dәuirinde qytaydyng Hani patshalyghy húndargha alym-salyq tólep otyrdy. Osy kezende Hani patshalyghy kóshpelilerden qorghanu ýshin «Úly Qytay qorghanyn» salugha mәjbýr boldy. Hún memleketi býgingi Soltýstik Qytay men Mongholiyada qazyghyn qaqqanymen, bizding dәuirimizding 93 jyly soltýstik hún birlestigi Tarbaghatay, Syrdariya jәne Ortalyq Qazaqstan aumaghynda qamtydy (Istoriya Kazahstana. «Institut razvitiya Kazahstana. Almaty 2003. 42-43 ctr).

Húndardyng tikeley mirasqory týrikterding qaghany Bumyn Monghol ýstirtinde 552 jyly memleket qúryp, onyng úly Múhan qaghannyng kezinde qaghanattyng auqymy Sibir, Manjuriya, Ortalyq Aziyany týgeldey qamtyp ýlgerdi. Al, 571 jyly Batys týrik qaghanatynyng biyleushisi Estemy qaghan Edil ózeninen ótip, Soltýstik Kavkazdy jaulap alyp, Bospor búghazyna deyingi aimaqty baghyndyrdy (Gumiylev L.N Drevniy turki. M-L 1967).

VIII ghasyrda Týrik qaghanaty ydyrap, onyng ornyna Jetisude - Týrkesh (704-756), Syrdariyada - Qarlyq (682-940), Aral boyynda - Oghyz (VIII-H ghasyrlar), Ertis boyynda - Qimaq (IH-HI ghasyrlar), Ontýstik Qazaqstanda - Qaraqanidter (940-1125), Ortalyq jәne Soltýstik Qazaqstanda - Qypshaqtar (H-HIII ghasyrlar) ómir sýrdi (Istoriya Kazahstana. «Institut razvitiya Kazahstana. 2003. 47-72 ctr). Etnogenezdik hәm territoriyaldyq túrghydan alghanda qazirgi qazaq eli búl memleketterding de tikeley mirasqory sanalady

Qazaq handyghy - Shynghyshan qúrghan Úly derjavanyng múrageri

Býgingi Mongholiya jerinde HIII ghasyrdyng basynda Shynghyshan qúrghan alyp imperiya (1206 jyly) әlem tarihyna úly ózgerister әkelgeni әmbege ayan. Úly qaghan kózi tirisinde tóniregindegi elderdi týgel jaulap aldy. HIII ghasyrda Monghol ýstirtin mekendegen Qonyrat, Nayman, Merkit, Kerey, Arghyn, Uaq, Jalayyr, Jetisudaghy Ýisin men Dulat, Syrdariya boyyndaghy Qanlylar, Ortalyq jәne Batys Qazaqstandaghy Qypshaqtar bәri-bәri Shynghyshan qúrghan qaghanattyng qúramyna endi.

Biz Úly Qaghan Temushindi osy kýnge deyin monghol nәsildi Qiyat taypasynan shyqqan dep keldik. Tek, songhy jyldary ghana Shynghyshannyng Kók týrikting úrpaghy ekendigi jiyi-jii aityluda. Áuesqoy tarihshy Tileuberdi Ábenayúly «Shynana kósh tarihy! Shynghyshan kim?» atty enbeginde Úly Qaghannyng tegin Jalayyr taypasynan taratady (Tileuberdi Ábenayly «Shynana kósh tarihy! Shyghyshant kim?» «Qúpiya shejirenin» qúpiyasy. Núrly Álem baspasy. 2010).

Áriyne, Shynghyshannyng shyqqan tegin anyqtau әli de zerttey týsudi qajet etedi. Búl jerde bizding aitpaghymyz onyng qúrghan qaghanaty qay elge tiyesili degen mәsele bolyp otyr. Úly Qaghannyng qaghanatty qúrysqan ýzengiles serikteri qazaq ru-taypalarynyng ókilderi (Borashy - Arghyn, Uang han - Kerey, Múqylay - Jalayyr, Day sheshen men onyng qyzy Bórte - Qonyrat). Sonday-aq, kóptegen qazaq taypalary osy qaghanattyng qúramyna kirgen bolatyn. Osy sebepten de Monghol imperiyasynyng tikeley qazaq memlekettiligine qatysy bar dep bilemiz. Mәselen, Shynghyshannyng ýsh úlynyng úlysy (Ontýstik Shyghys Qazaqstan - Shaghatay úlysyna, Shyghys Soltýstik Qazaqstan - Ýgedey úlysyna, Ortalyq jәne Batys Qazaqstan - Joshy úlysyna) Qazaq jerinde qúryldy. Al, Shynghyshan memleketti qúru ýrdisinde kóne týrkilik basqaru dәstýrine arqa sýiedi. Búl jóninde professor Abdulkadir Yubaly óz zertteulerinde jan-jaqty dәlelder keltirip ótedi (Abdulkadir Yubaly. «Shynghyshan jәne onyng úldary». Týrkistan 2000).

Shynghyshannyng túnghyshy Joshynyng úly Batu han Altaydan Dunaygha (Ontýstik Sibir, Soltýstik Kavkaz, Rus knyazdyqtary, Moldova, Qyrym, Deshti-Qypshaq, Horezm) deyingi aralyqty baghyndyryp, 1242 jyly Edil boyyndaghy Saray Batudy astana qyla otyryp, Altyn Orda imperiyasyn qúrdy. Shaghatay úlysyna jatatyn Barlas ruynyng ókili Aqsaq Temir 1395-1396 jyly Toqtamysty shauyp, Saray Berkeni kýiretkenge (Egorov V.L Istoricheskaya geografiya Zolotoy Ordy. M-L. 229 str) deyin Altyn Orda memleketi әlemning eng alyp imperiyasy sanaldy. XV ghasyrdyng basynda Manghyt bii Edigening túsynda Altyn Orda birshama qayta kýsheygenimen, 1419 jyly Edigening qaytys boluymen, Batu úlysy mýlde qúldyrady. Altyn Ordanyng ornynda Mәskeu knyazdyghy, Qyrym, Qazan, Noghay, Astrahani, Ózbek úlysy sekildi kishi handyqtar payda boldy.

Aq Orda men Kók Orda (kóshpeli ózbekter) Altyn Ordany úiystyrushy  úlystar bolghandyqtan, búl úlystardy qaghanattan bólinip tәuelsizdikke qol jetkizdi degennen kóri, imperiyalyq quatynan aiyrylyp qaldy dep qorytyndy jasaghan әldeqayda dúrys sekildi. Óitkeni, Altyn Orda imperiyasyn Joshynyng eki úly Batu men Orda Ejen úrpaqtary qúrghan bolatyn. Joshy úrpaqtarynyng ózara alauyzdyghynan imperiya әlsiregennen son, búryn Altyn Ordagha tәueldi bolyp kelgen Orys knyazdyqtary jәne t.b. iyelikter derbestikke qol jetkizdi. Osydan song imperiya qúrushy Orda Ejen men Shiban úrpaqtary óz úlystarynyng atynan sayasy qozghalystar jasay bastady. Nәtiyjesinde Deshti-Qypshaqta 1428 jyly Ábilhayyr han kóshpeli Ózbek memleketining negizin salyp, qyryq jyl boyy biylik qúrdy (Qaranyz: Ahmedov B.A., Gosudarstvo kochevyh uzbekov, M., 1965). Alayda, 1456 jyly Aq Orda úlysynyng súltandary Kerey men Jәnibek kóshpeli ózbekterden bólinip, Shu, Qaratal ózenderining boyyna kóship baryp, tәuelsiz memleket qúrugha úmtyldy. 1469 jyly Shaybanidterdi Mәurennahrgha qaray yghystyrghan búl memleket - Qazaq handyghy (Pishulina K.A Yugo-Vostochnyy Kazahstan v serediyne XIV- nachale XVI vv,. 247-259 str) degen atpen tarih sahnasyna shyqty.

Jana handyqtyng biyleushileri Kerey men Jәnibek Úly Qaghannyng kindiginen taraytyndyqtan, sonday-aq, jana úlystyng qúramyndaghy ru-taypalar Shynghyshan qúrghan qaghanattyng beldi mýsheleri bolghandyqtan, Qazaq handyghyn Shynghyshan qúrghan derjavanyng jәne Altyn Orda imperiyasynyng tikeley múrageri dep bilemiz. Yaghni, Alash júrty -  Hún, Týrik, Altyn Orda sekildi alyp qaghanattardy úiystyrushy, memleket qúru tәjiriybesi bay, memlekettiligi tym әride jatqan tekti halyq degen sóz.

Qazaq handyghy qanday aumaqty qamtydy?

Býgingi qazaq memlekettiligining territoriyasy Qazaq handyghynyng aumaghynan túratyndyqtan, biz ýshin handyq kezendegi shekarany anyqtau asa manyzdy. Alayda, handyq dәuirdegi shekara beldeuleri turaly qolymyzda naqty karta syzbasy bolmaghandyqtan, shekara syzyghyn tarihy derekter negizinde ghana boljaua bolady. Ásirese, Qytay, Resey, Ózbekstanmen aradaghy shekara syzyghyn anyqtauda tarihy derekter basty ólshem bola alady.

Qazaq handyghy Jetisudaghy Shu, Qaratal, Qozybasy aimaghynda qúrylghanymen, Búryndyq hannyng (1480-1511) kezinde irge keneytip, Syr boyyndaghy birneshe qalany Shaybanitterden tartyp aldy. Al, Qasym hannyng (1511-1523) túsynda Qazaq handyghy býkil qazirgi Qazaqstan aumaghyn tolyq qamtydy. Tipti, Múhammed Haydar Dulatiyding aituyna qaraghanda million әskeri bar Qasym han dәuirinde Úbay-Súbayragha (Shanghy Tara - Tumeni) deyingi aumaq  Qazaq handyghynyng qúramyna engen (Múhammed Haydar Dulati. Tariyh-y Rashidi. Túran baspasy. 2003. 111, 313 better).

Qasym han ólgennen keyin ornaghan búlghaq kezeninde (1523-1538 jyldary) Qazaq handyghy qúldyraudy bastan keshirgenimen, Haqnazar hannyng (1538-1580 jyldary) túsynda qaytadan es jiyp, Batys Qazaqstan aumaghymen qatar (Jayyqqa deyingi jer) kórshi elderding aumaghyna auyz saldy. Mysaly, zertteushi L. Rychkovting jetkizuine qaraghanda Haqnazar han «noghaylar men Bashqúrtstangha ie bolyp qana qoymay, sonymen qatar Qazan, Sibir jәne Astrahan patshalyqtaryn, Búhariyany, Hiuany, Tashkentti jәne basqa da kóptegen qalalardy óz qol astyna baghyndyryp, olardan alym jinaghan» (Qazaqstan  tarihy. Atamúra. II tom. Almaty 1998. 398 bet).

Qazaq handyghynyng irgesi kýngey betkeyge qaray Tәuekel hannyng túsynda keneye týsti. Tәuekel han 1586-1598 jyldar aralyghynda Búhara handyghymen úzaq uaqyt kýres jýrgizdi. Mәurennahrgha 1598 jylghy jasaghan songhy joryghynda Tashkent, Ferghana, Samarhandty basyp aldy. Búharadaghy songhy soghysta keri sheginip, aradaghy kelissózderden song Tashkent pen Ferghana aimaghyn Qazaq handyghynyng qúramyna qosty. Tәuekelding izbasary Esim hannyng (1598-1630 jyldary) kezinde de Tashkent ónirimen birge Alataudy jaylaghan qyrghyzdar Qazaq handyghyna baghyndy (Qazaqstan tarihy. Atamúra. II tom. Almaty 1998. 422, 428 bet).

Esim hannan keyin el basqarghan Salqam Jәngir han (1640-1652 jyldary) men onyng úly Áz-Tәuke hannyng túsynda (1680-1718 jyldary) handyqtyng territoriyasyn keneytuden kóri syrtqy jaulardan qorghanu memleketting basty funksiyasy sanaldy. Búl kezende Shyghystan oirat taypalary Qazaq handyghyna jiyi-jii qauip tóndirdi. Batur qontayjynyng 1643 jylghy 50 myndyq sherigin Salqam Jәngir han ózining 600 jauyngerimen asqan ailakerlik tanytyp, Orbúlaqta tas-talqan etip jendi. Tәuke han da Sevan-Raptannyng birneshe dýrkin jasaghan joryqtarynyng betin qaytardy. 1694 jyly Týrkistanda Resey elshileri Feodor Skibin men Matvey Troshihindi qabyldaghanda Áz-Tәukenin: «Týrik súltanynyng nemese Qyzylbas (Parsy) shahynyng menen, Tәuke hannan nesi artyq? Olar da men siyaqty ghoy» degen sózinen, sol dәuirdegi Qazaq handyghynyng irgesi berik, shekarasy býtin, aibarly memleket bolghanyn angharamyz (S.Ózbekúly. Prava kochevoy sivilizasiy kazahov. Mektep. Almaty 2002. 105 str).

«Aqtaban shúbyryndy» (1723) qyrghynynan keyin Úly jýz (Qazaqstannyng Ontýstik Shyghysy ónirleri) uaqytsha (1752-1756) Jonghar memleketining qúramyna endi. 1642 jyly Shyghystaghy torghauyttar elimizding Batys ónirlerine kóktey ótip, Edil boyyna taban tiregen bolatyn. Sonymen birge, Reseyge baghynyshty bashqúrttar Or, Elek, Jayyq jaghasyna qol saldy. Kishi jýz hany Ábilhayyrdyng 1731 jyly Reseyge bodan boluymen torghauyttar men bashqúrttardyng shabuyly sayabyrsydy. Áytkenimen, esesine Resey patshalyghy 1742-1748 jyldary qazaq jerine alghashqy Or, Elek bekinisterin túrghyzdy.

Jonghargha kiriptar bolghan Ontýstiktegi qalalar men Jetisu óniri 1750-1755 jyldary Abylay hannyng basshylyghymen jau qolynan azat etildi. 1757 jyly Sini patshalyghy Jonghariyany jaulap alghannan keyin Qazaq handyghy aspan asty elimen shekara týiistirdi. Sini patshalyghy búryn jonghargha qaraghan jerlerge iyemdengisi kelgenimen, Abylay han búghan kóngisi kelmey, Jonghar jaulap alghan ejelgi qazaq qonystaryn qaytaryp alugha kýsh saldy. Birneshe qaytara elshilik almasudyng nәtiyjesinde, Sin patshalyghy Abylay hangha ejelgi qazaq qonystaryn (Ile, Tarbaghatay, Altay) qaytaryp beruge mәjbýr boldy (Sini patshasy Gauzýun patshalyghynyng orda esteligi. Taypey. 1964, 793 tom, 20 bet).

Memlekettilikting taghy bir mindetti nyshany - memleketting qúqyqtyng jýiesi ekendigi belgili. Saq, Hún, Týrik qoghamynyng әdet-ghúryp zandary Shynghyshan dәuirinde «Jasaq» zany bolyp jetildi. Altyn imperiyasy túsynda Ózbek han men Jәnibek han sharighat zandaryna kóbirek basymdyq berse, Edige by zamanynda «Jasa» zany qoldanysta boldy. Al, Qazaq handyghy dәuirinde «Qasym hannyng qasqa joly», Esim hannyng eski joly» jәne Áz-Tәukening kezinde «Jeti jarghy» zannamasy qabyldandy. Yaghni, kóshpeli qoghamynyng alghysharttaryna say qazaq memlekettiligining óz qúqyqtyq jýiesi boldy (Qaranyz: S.Ózbekúly. Prava kochevoy sivilizasiy kazahov. Mektep. Almaty 2002).

Resey patshalyghynyng qazaq jerine ayaq basuyna keletin bolsaq, Kishi jýz 1731 jylghy bodan bolghanan keyin Or men Elek bekinisi, Orta jýz aumaghynda Sempalatinsk (1718), Ust-Kamenogorsk (1719), Qyzyljar (1745) bekinisteri túrghyzyldy. Abylay hannyng óliminen keyin Orta jýzdi birjolata baghyndyru ýshin 1822 jyly Speranskiyding «Batys Sibir qazaqtary turaly ustavy» qabyldandy. Al, Kishi jýzdi otarlau ýshin 1824 jyly Iligestrom reformasy jýzege asyryldy. Osylaysha handyq biylik joyylyp, okrukterdi basqaratyn agha súltandyq ýkimet qúryldy (E.Bekmahanov. «Kazahstan v 20-e y 40-e gody XIX veka» Almaty 1991. 115-120 ss).

Resey patshalyghynyng otarlau sayasatyna qarsy últ-azattyq kóterilister jer-jerde búrq ete qalghanymen, әskery qaruy ozyq Resey XIX ghasyrdyng orta sheninde qazaq jerin tolyqtay baghyndyrdy. 1867 jәne 1897 jylghy әkimshilik reformalar, sonday-aq, 1911 jylghy Stoliipinning reformasynan keyin ishki Reseyden qara shekpendiler kóshirilip әkelip, qazaq jerine qonystandyryla bastady. Qazaqstannyng keybir aimaqtarynda orys pereselenderining sany shamadan tys arta týsti.  Búl jaghday 1917 jyly Resey patshalyghy qúlap, Qazaq avtonomiyasy qúrylar shaqta birqatar shekaralyq mәselelerdi tuyndatty.

Alash qayratkerleri jer tútastyghyn saqtap qaldy

Resey Federasiyasynyng qúramyndaghy Qazaq avtonomiyasynyng shekarasyn belgileu jónindegi 1920 jyly 9-10 tamyzdaghy komissiya otyrysynda Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Álimhan Ermekov syndy Alash qayratkerleri Resey patshalyghy jaulap alghangha deyingi Qazaqstan territoriyasyn qaytaryp alugha kýsh salyp baqty. Álimhan Ermekovting shekara jónindegi óte sauatty jasaghan bayandamasy orys shovinisterin kelisimge keluge mәjbýr etti  (Túrsyn Júrtbay. Kóterilip basylghan janartau. Týrkistan 2011).

I Dýniyejýzilik soghystan song halyqaraly sayasatta avtonomiyalyq statusty últtardyng territoriyalyq negizinde belgileytin «Vilsion qaghidalary» teoriyasy keng qoldanysqa ie boldy. KSRO qúramyndaghy últtargha avtonomiyalyq mәrtebe berude de osy qaghida negizgi ólshemge ainaldy. Alash qayratkerlerining әu-bastan  attandap, avtonomiya aumaghyn anyqtauda janqiyarlyq tanytuy, Qazaqstan Respublikasy aumaghynyng tútastay saqtaluyna ekpindi yqpal etti. Sóitip, býgingi Altaydan Atyraugha, Syrdariyadan Sibirge deyingi úlan-ghayyr aimaq memlekettik shekara beldeuimen shegendelip, qazaq memleketining aumaghy retinde resmy moyyndaldy.

Áytse de, Kenestik qyzyl  imperiyanyng qúrsauynda kýn keshken qaraly jyldary Qazaqstan territoriyasy әr túsynan bir kertildi. Ádepkide, Resey Federasiyasy Astrahani guberniyasyna qarasty Voladar, Qarabaliyn, Tauly Altaydaghy Qosaghash audandaryn, sonday-aq, Orynbordy (1924 jyly) bólip alsa, ile-shala ózbek qayratkerleri aila-sharghy jasap 1930 jyly Tashkent ualayatyn qosyp aldy. «Altyn shyqqan jerdi belden qazghan» ózbek әkәlarymyz 1936 jyly Qazaqstan qúramyndaghy Qaraqalpaqstan avtonomiyasyn ózderine qaratty. Hrushevting ónerkәsipti basqaru sayasaty (1955-1963 jyldary) da qazaqtyng mandayyna shónge bolyp qadaldy. Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ontýstik audandary maqta sharuashylyghyn damytu maqsatymen Tashkentting qúzyryna berildi (Dinmúhammed Qonaev. Ótti dәuren osylay.  Almaty 1992. 237-239 better).

Týiin

Akimovtin: «Búl iyen dalagha orystar kelgenge deyin múnda otyryqshy halyq bolghan joq. Eshqashan bolghan emes! Qazirgi Qazaqstannyng ontýstiginde shaghyn auyldar boluy mýmkin. Biraq, qala bolghan joq» degen dauryqpasyna arheologtar men kuliturologtar jauap bere jatar. Al, biz «Múnda týrli kóshpeli halyqtar kóship-qonyp jýrdi. Olardyng shekarasy bolghan joq. Memleketi de joq boldy» degen sandyraq pikirine tiyisti jauabymyzdy berip otyrmyz. Eger, «shekara bolghan joq» degen jalang tújyrymgha Preziydentting «shekarany men belgiledim» degen sózi túzdyq bolghan bolsa, onda Elbasynyng salihaly sayasatynda kinәrat bar degen sóz. Biz ýshin túnghysh Preziydentimizding әrbir sózi qasqaldaqtyng qanynday qymbat. Biraq, Otanymyzdyng tәuelsizdigi men birtútastyghy odan da qymbat ekenin úmytpauymyz kerek.

«Abay-aqparat»