«Azat» partiyasy bastap, qazaqtyng jeztanday әnshileri men qayratkerleri qostaghan, orys tilin resmy mәrtebesinen aiyru kerek degen ashyq hattyng arty daugha úlasuda. Dәlirek aitsaq, ashyq hatqa qol qoyghan  Biybigýl Tólegenova, Qydyrәli Bolmanov, Gerolid Beliger, Ghaziz Aldamjarovtar «Vremya» gazetine  (http://www.time.kz/index.php?module=news&newsid=23457 ) bergen súhbatynda búl әreketterin joqqa shygharyp otyr. Ashyq hatqa ataqty adamdardyng qolyn qoyyp jiberu maqtarlyq is emes. Biraq tanymal adamdardyng orys tiline qarsy shyghyp qoydyq dep,  janúshyra aqtalghany da kónilge kirbing salmay qoymady. Preziydentting sayasy kenesshisi Ermúhammed Ertibaev ashyq hatty úiymdastyrushylardyng әreketi últarazdyqty qozdyrady dep mәlimdeme jasady. Orys sayttary oilaryna kelgenin aitqanda auyz ashpaghan biylikting qazaq tildiler qam qylghanda óre týregelgeni kóp nәrseni anghartatyn shyghar. Osydan-aq, býgingi biylikting betperdesi týrile  týspey me?! Biylikting tyrp ete almaytyny bayaghydan belgili. Qazaqsha әn salyp, jay kýnderi qazaq tili dese janyn beruge dayyn qayratkerlerding últ namysy janylghan tústa qayrat tanyta almay qalghany qalay?!  Olar «Vremya»  gazetining betinen bylay dep sayrap, ashyq hat ýshin arandap qalghandaryn aitypty:

Biybigýl Tólegenova, әnshi, Kenes Odaghynyng  Halyq әrtisi:

«Azat» partiyasy bastap, qazaqtyng jeztanday әnshileri men qayratkerleri qostaghan, orys tilin resmy mәrtebesinen aiyru kerek degen ashyq hattyng arty daugha úlasuda. Dәlirek aitsaq, ashyq hatqa qol qoyghan  Biybigýl Tólegenova, Qydyrәli Bolmanov, Gerolid Beliger, Ghaziz Aldamjarovtar «Vremya» gazetine  (http://www.time.kz/index.php?module=news&newsid=23457 ) bergen súhbatynda búl әreketterin joqqa shygharyp otyr. Ashyq hatqa ataqty adamdardyng qolyn qoyyp jiberu maqtarlyq is emes. Biraq tanymal adamdardyng orys tiline qarsy shyghyp qoydyq dep,  janúshyra aqtalghany da kónilge kirbing salmay qoymady. Preziydentting sayasy kenesshisi Ermúhammed Ertibaev ashyq hatty úiymdastyrushylardyng әreketi últarazdyqty qozdyrady dep mәlimdeme jasady. Orys sayttary oilaryna kelgenin aitqanda auyz ashpaghan biylikting qazaq tildiler qam qylghanda óre týregelgeni kóp nәrseni anghartatyn shyghar. Osydan-aq, býgingi biylikting betperdesi týrile  týspey me?! Biylikting tyrp ete almaytyny bayaghydan belgili. Qazaqsha әn salyp, jay kýnderi qazaq tili dese janyn beruge dayyn qayratkerlerding últ namysy janylghan tústa qayrat tanyta almay qalghany qalay?!  Olar «Vremya»  gazetining betinen bylay dep sayrap, ashyq hat ýshin arandap qalghandaryn aitypty:

Biybigýl Tólegenova, әnshi, Kenes Odaghynyng  Halyq әrtisi:

Qazaq tilining kórkeygeni bәrimizge jaqsy. Biraq, múny kýshpen emes, aqylmen sheshu kerek.  Maghan telefon shaldy, men Týrkiyada bolghandyqtan mәselening mәn jayyn týsingen joqpyn.

Ghaziz Aldamjarov, Qazaqstan Kompartiyasynyng kóbasshysy:

Men ashyq hatqa qol qoyghan joqpyn. Múhtar Shahanov telefon shalyp, qazaq tilin qoldaytyn hat bar ekenin, onyn  gazetke shyghyp ketkenin aitty.  Men qazaq tiline qarsy emespin, әriyne. Biraq, orys tiline de qarsy shyqpaymyn.

Gerolid Beliger, jazushy-audarmashy:

Maghan ashyq hatqa qol qoyymdy súrap birneshe adam habarlasty. Biraq, men birden, sanaly týrde keri qaytardym. Sebebi,  búl iydeyanyng ómirshendigine senbeymin. Qazaq tili  qaytse kórkeyedi dep tileytinderding biri menmin. Osy tildegi shygharmalardy audardym, osy tilde jazdym... Eldegi últtyq mәselelerge orys tili, orys mәdeniyeti men orys tildi әdebiyetting esh kinәsi joq.  Otyz jyldan beri búl dau bitpey keledi, qazaq mektepterindegi oqushylardyng ózi qazaqsha sóilemeydi. Búl ýshin olardyng ata analaryn da, ózderin de, basqa últ ókilderin de kinәlaugha bolmaydy. Sondyqtan da, ashyq hat degening jәy myljyn  ghana...

Qydyrәli Bolmanov, әnshi-produser:

Maghan bireuler telefon shalyp, qazaq tilin qoldaytyn ashyq hatqa qol qoyymdy ótindi. Biraq, men ómiri biylikke, preziydentke nemese basqalargha hat jazbaghan adammyn. Jalpaq júrtqa jariya etpey-aq, is tyndyrugha bolady.  Búl mening ústanymym. Ashyq hat turaly aitqan adamdargha hattyng mazmúnyn qarap shyghayyn degenmin. Olar elektrondy poshtama salghanymen, ashylmay qaldy. Men әri qaray  Aqtóbege jeke kәsibim boyynsha úshyp kettim. Áiyne, tughan tilimning ayasy keneygenin men de qoldaymyn. Alayda, ózge tilderdi túsap qoydy da qoldamaymyn.

«Abay-aqparat»