Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2168 0 pikir 8 Qyrkýiek, 2011 saghat 04:44

Serik Erghali. El irgesin bekitken kóterilis (jalghasy)

Semeydegi últshyldardyn sybaylasuy

Últ-azattyq ruh boylaryn kernegen sol kezdegi qazaqtyng bir top legi 1991 jylghy tamyz tónkerisining qaharynan seskenbesten, oqigha biter bitpesten Semeyge jinaldy. Maqsat - sol kezdegi últtyq dengeyden shyghyp әlemdik auqymgha jetken yadrolyq poligondy japqyzu edi. Respublikanyng týpkir - týpkirinen jinalghan 100-ge tarta adam bir apta boyy Semeydi basyna kóterip, poligondy jabudy Mәskeuden de, Almatydan da talap etip jatqan-dy. Ol kez jer betining altydan birin alyp jatqan qyzyl imperiyanyng adamzattyng kóz aldynda ydyrap, bireuding esinen tanyp, bireu ah úryp, әldekim tang qalyp jatqan, al kommunistik sayasat bitkenning dal-dúly shyghyp, kimning neni tútqa eteri belgisiz, әure-sarsang kez bolatyn. Mine, sol kezde sarabdal sayasatshy Mihail Esenaliyev bastaghan bir top «azatshyldar» osy sәtti óz halqymyzdyng paydasyna sheshudi kózdey jýrip, sol kezdegi Qazaq KSR preziydenti Nazarbaevtyng qolymen Semeydegi úly poligonnyng ýnin óshirudi qolgha alghan edik. Áli esimde, Amantay Asylbekov (kәzirgi Amantay qajy) aghamyz ekeumiz kýnige eki ret miting atynan Oljas Sýleymenov pen Núrsúltan Nazarbaevtyng attaryna telegramma salumen boldyq.

Semeydegi últshyldardyn sybaylasuy

Últ-azattyq ruh boylaryn kernegen sol kezdegi qazaqtyng bir top legi 1991 jylghy tamyz tónkerisining qaharynan seskenbesten, oqigha biter bitpesten Semeyge jinaldy. Maqsat - sol kezdegi últtyq dengeyden shyghyp әlemdik auqymgha jetken yadrolyq poligondy japqyzu edi. Respublikanyng týpkir - týpkirinen jinalghan 100-ge tarta adam bir apta boyy Semeydi basyna kóterip, poligondy jabudy Mәskeuden de, Almatydan da talap etip jatqan-dy. Ol kez jer betining altydan birin alyp jatqan qyzyl imperiyanyng adamzattyng kóz aldynda ydyrap, bireuding esinen tanyp, bireu ah úryp, әldekim tang qalyp jatqan, al kommunistik sayasat bitkenning dal-dúly shyghyp, kimning neni tútqa eteri belgisiz, әure-sarsang kez bolatyn. Mine, sol kezde sarabdal sayasatshy Mihail Esenaliyev bastaghan bir top «azatshyldar» osy sәtti óz halqymyzdyng paydasyna sheshudi kózdey jýrip, sol kezdegi Qazaq KSR preziydenti Nazarbaevtyng qolymen Semeydegi úly poligonnyng ýnin óshirudi qolgha alghan edik. Áli esimde, Amantay Asylbekov (kәzirgi Amantay qajy) aghamyz ekeumiz kýnige eki ret miting atynan Oljas Sýleymenov pen Núrsúltan Nazarbaevtyng attaryna telegramma salumen boldyq.

Aqyry, «azatshyldardyn» aiqayynda bir negizding bar ekenine ilanghan jәne tarihy mýmkindikti paydalanyp, Qazaqstan taghdyry óz qolyna anyq kóshe bastaghanyna kózi jetken N. Nazarbaev óz jarlyghymen atalmysh poligon taghdyryn sheship, jabugha sheshim shyghardy. Búl sheshim - Núrsúltannyng halqy iytermelegen jaghdayda әlemdik dengeydegi sheshimge alghash qol qoyghan sәti әri egemendik alyp ýlgermegen Qazaqstannyng Jogharghy Kenesi saylaghan preziydentting әlemdik dengeydegi alghashqy iri sheshimi bolatyn. Sóitip, tamyzdyng 29-y kýni tәuelsizdik alyp ýlgermegen Qazaqstannyng basshysy Nazarbaevtyng KSRO basshysynyng qolymen qúrylghan әlemge azuyn bilegen qyzyl imperiyanyng basty qaruy taratylghan edi.

Ol kez poligonnyng jabyluymen ghana emes, «azatshyldar» «Alash alany» atalghan Ertis boyyndaghy toghay alqabyna baryp, kommunistik jәne komsomoldyq biyletterin órtep, «tarihy tazaru» aksiyasyn da jasaghany ýlken sayasy qadam eken. Sonda qanshama qolqalasaq ta, Amantay aghamyz ózining partbiyletin otqa tastamay-aq qoyghany bar. Ol onyng keybir ekijýzdi kommunisterden góri azamattyq pozisiyasynyng myqtylyghy bolar dep baghalaymyn.Sol kisining bastamasymen «Attanayyq Jayyqqa!» úrany payda boldy, keyin sonyng negizinde «Attan!» qozghalysy dýniyege kelgeni bar.

Sóitip, Qazaqstan tarihynda Semey poligonynyng jabyluy turaly sheshimning qabyldanuyna ózderining de qatysy baryn sezinip, qanattanghan últshyldar qyrkýiekte Oralgha jinalugha kelisip, mәre-sәre attanysyp jatty. Qazaqstannyng әr týkpirinen ózderi kýsh-qarajat tauyp jinalghan búl top, shyn mәnisinde el taghdyryndaghy erekshe qúbylys bolyp tabylatyn últtyq sybaylasudyng naqty alghy kórinisi edi!

Jayyqqa attanu

«Azat» qozghalysynyng batys aimaq boyynsha ýilestirushisi retinde ózime qarasty 4 oblysqa (Oral men Aqtóbeden basqa) Jayyqqa jinaludy aityp, habar saldym da, ózim Aqtóbe oblysy boyynsha delegasiya jasaqtaugha kiristim. Delegasiya basshysy retinde Aqtóbe oblystyq «Azat» bólimining tóraghasy Estay Jaylybaev taghayyndaldy. Al, men Oral oqighasyna qatysty qúrylugha tiyis shtab jasaqtau iydeyasymen jýrdim.
Bizder Aqtóbeden attanarda barlyq mýmkin jaghdaygha ózimizdi de, janúyamyzdy da dayarlap attanghan edik. Shyn mәninde, jigitter ýi-ishimen ishtey qoshtasyp shyqty. Óitkeni, biz qayda, nege jәne ne ýshin bara jatqanymyzdy jaqsy bildik.

Búl attanys eshbir danghoylyq pen daraqylyqqa, jalghan namysqoylyqqa jatpaytyn, halyq pen jerimiz ýshin attanu, erteng bolghaly túrghan egemendikke qol sozudyng shynayy da boyamasyz ýlgisi bolatyn.
Jasyratyn nesi bar, birshama oblystardan delegat-sarbazdar Oralgha shyqpay qaldy, tipti, «Azat» qozghalysynyng ortalyq basshylyghynan Almatydaghy aghalarymyz da keluge jýrekteri daualamady, týrli sebep aityp, qashqalaqtady da, biraq jenis jalauy jelbiregen kezde kórnekti orynnan keshikpey tabyla bildi.

Obaly ne kerek, sol kezde «Azattyn» mýshesi bolmasa da, oqighanyng basqaru shtabynyng mýshesi bolyp jeke dara astanadan kelgender - Baqytjan Ádilov, Jasaral Quanyshәliyn, Oral Sәulebaev, Dәuren Satybaldinder jýrdi. Ásirese, tughan aghasyn ertip Shoqay aqsaqal, tipti, 3 jasar qyzyn jetelep, Hadisha jengemiz sekildi әielder aralasa qaptay kelgen Shymkent, Jambyl oblystarynyng delegasiyasyn aitsayshy! Al, qalagha jiberuge tyiym salynyp, oqighagha atsalysa almay ókinip keyin attanghan, Atyrau men Oral oblystarynyng audandarynan atpen kelgen sarbazdardy qalay atamasqa! Oralgha jinalghandar «Azat» qozghalysy mýsheligining shenberinen shyghyp, býkilalashtyq mәnge ie bolghan otanshyl qúrama bolatyn. Sol sebepti de, oqighany basqaryp, barlyq jaghdaydy qolgha alyp, jauapkershilikti ózine jýktegen organ qúru jónindegi úsynysym qabyldanyp, shtab qúryldy.  Ony sol kezdegi Oraldyng sayasy aghartu ýiine ornalastyrghan edik. Shtab qúramy on ýsh mýsheden jasaqtaldy.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475