Bir halyq bir halyqtan nesimen artyq bola alady? Úlan-ghayyr jerimen, mynghyrghan malymen, bagha jetpes baylyghymen be? Meninshe, múnyng bәrinen de búryn arystay túlghaly azamattarymen maqtana alady. Býginde qazaqtan «kiming bar, kәne» degende, biz keudemizdi kere, zor maqtanyshpen kimderdi atay alar edik? Osy orayda qarshadayynan qazaq jerining qoynauynda jasyrynyp jatqan qazynany arshyp, halyq iygiligine jaratugha jol salyp bergen Qanysh Sәtpaevtay úly esimdi qalaysha bólip aitpasqa? Qala, kóshe, mekeme atauyn bylay qoyghanda, ósip shyqqan gýlden bastap múzdyq penen tau shynyna, tipti gharyshtaghy aspan denesine deyin aty berilgen alyp túlghanyng biyl – 110 jyldyq mereytoyy. Osy orayda keshe QR memlekettik Ortalyq múrajayynda aituly datagha oray mereytoylyq kórme jәne dóngelek ýstel ótkizildi.
Álemdegi eng iri kenishterding biri – Úlytau-Jezqazghan mys ken ornyn ashqanynan bastap, metallogeniya ghylymynyng negizin saluy, metallogendik boljamdyq kartany qúrastyrghany – ghalym enbeginen qúralghan alyp aisbergting tek teniz betine shyghyp túrghan úshy ghana. 1946 jyly Qanysh Imantayúly Sәtpaev óz qolymen irgetasyn qalap ketken Qaza KSR Ghylym akademiyasynyng býgingi basshysy, akademik Múrat Júrynovqa alqaly jiynnyng alghy sózi berildi.
Múrat Júrynúly,Últtyq Ghylym akademiyasynyng preziydenti:
– Qanysh Imantayúlynyng talanty tauday, ol bir jaqty tek jaratylystanu salasynyng ghana jayyn oilaghan joq, sonymen qatar әdebiyet, mәdeniyet, himiya, auyl sharuashylyghy t.b. kóptegen salalarda úshan-teniz enbek atqardy. Sondyqtan ol kisi úly dep úlyqtaugha, Aristoteli men әl-Farabiylerding izin jalghaghan ghúlama deuge әbden layyq. Sonau jas kýninde-aq Tomby poliytehnikalyq institutynda oqyp jýrgende Qanysh Sәtpaev qazaq tili men matematikadan oqulyq jazghan. Sol oqulyq qazir Euraziya uniyversiytetinde basylyp shygharyldy, biz sony mektepterge taratugha qarjy bóludi súrap ministrlikke hat joldadyq. Osy jyldyng sony ne kelesi jyldan ýmit kýtemiz.
Kenes Odaghyndaghy әmirshil-әkimshil jýie qyrqynshy jyldardyng sony men eluinshi jyldardyng basynda ózining sharyqtau shegine jetti. Elde Stalinning jeke basyna tabynu beleng aldy. Intelliygensiyagha qatysty erkin oidy qudalaytyn sayasy qughyn-sýrginning ýshinshi kezeni bastaldy: Ahmet Júbanov, Qajym Júmaliyev, Bek Sýleymenov t.b. ziyaly qauym ókilderi de qughyn-sýrginge úshyrap, “Bekmahanov isi” payda boldy. Osy tústa kórnekti ghalym Qanysh Sәtpaevty da qudalamaq bolghan eken. Biraq ghalymnyng bedelining kýshtiligi sonday, tipti kenestik әmirshildik jýiening de tisi batpasa kerek.
Seyit QASQABASOV, Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, akademiyk:
– Qanysh Imantayúly 50-jyldary qughyn kórgen. Ondaghy basty syltaulary – ghalymnyng Shoqan enbegin óndep jaryqqa shygharuy. Sondaghy Qanysh Sәtpaevtyng Stalinge jazghan haty qyzy Shәmshiyabanudyng kitabynda bar. Soghan qaramastan últ mәselesine ol kisi beyjay qaray almaghan. Ghylym akademiyasyn alghash qúrghannan-aq oghan últtyq mәrtebe beru kerek ekenin aitqan. Shynyn aitqanda, sol kezderde Kenester Odaghynda joq akademiya osy Sәtpaevtay ghalymnyng bedelining arqasynda ghana qúryldy ghoy. Múhtar Áuezov ekeui qayta-qayta Mәskeuge baryp, tabandarynan tozyp jýrip bizding qazirgi Ádebiyet, Til instituttaryn ashty. Sonday-aq týbinde astananyng Aqmolagha auysatynyn alghashqylardyng biri bolyp auyzgha alghan da – Qanysh Sәtpaev.
Týiin
Dóngelek ýstelge jogharyda aty atalghan ghalymdarmen qatar Jaras Ermekbaev, Núrlan Jarmaghambetov, Amanjol Qoshanúly, Súltan Mәjiytúly sekildi ghalymdar men Qanysh Sәtpaevtyng úrpaqtary qatysyp, úly ghalym enbegi jayly bayandama jasady. Jiyn sonynda biylghy jyldy «Sәtpaev jyly» dep jariyalaugha úsynys, ýndeu tastaldy. Sonday-aq osy kýni ortalyq múrajayda «Akademik Q.IY.Sәtpaevtyng Memorialdyq múrajayy» men «Halyqaralyq Q.IY.Sәtpaev qorynyn» úiymdastyruymen Qanysh Sәtpaevtyng kózi tirisinde tútynghan jeke zattary, atap aitqanda, jazu ýsteli, kompasy, qolsaghaty, tayaghy, qalamsaby men dombyrasy qoyylghan kórme jasaqtaldy. Zattary sol qalpynda, beyne bir sәtke ornynan túryp ketken iyesin kýtip túrghanday әser qaldyrdy.

Mәriyam ÁBSATTAR
«Alash ainasy» gazeti 19 mausym 2009 jyl