(Abaydyng «Ghylym tappay maqtanba» ólenine týsinik)

 Tómende Abaydyng «Ghylym tappay maqtanba» degen ólenine azdy-kópti týsinik bermekpiz. Óleng ózegi – «adam bol!» iydeyasy. Ayta óteri, barlyq Abay jinaqtarynda tuyndy «1886 jylghy» delingen. Jana ýlgide dayyndalghan eki tomdyq jinaqta men búl datany «1882 jyl» dep ózgerttim. Nege? Oghan tirek derek-dәiekter kóp, biraq olargha toqtalyp jatudy maqala kólemi kótermeydi.    

«Ghylym tappay maqtanba» – Abayday ústaz úrpaq tәrbiyesine arnaghan alghashqy ólenning biri. Sonyng ózinde-aq tenizdey teren, múrany aghartushylyq didaktika demey, danalyq ósiyet desek dúrystyq. Ondaghy pәlsapalyq oi-tanymdy múqiyat ekshep, bayyptap týsindirmek jayymyz sol. 

Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq -
Bes dúshpanyn, bilseniz.
Talap, enbek, tereng oi,
Qanaghat, raqym, oilap qoy –
Bes asyl is, kónseniz.

Dәiim jatqa aitylatyn osy «bes dúshpan» men «bes asyl is» iydeyasyn oqushy óz betinshe týsine ala ma? Sirә da, joq. Sebebi, Abay tәn men jannyng talasy jәne adamnyng ózin-ózi jetildirui degen eki kýrdeli mәseleni kótergen.

Bes dúshpan  – ózimshildik (yaky egoist) minezdin, al bes asyl is – kópshil (halyqshyl) minezding kórinisi. Eki minez antipod: birinshisi – qatigez, ekinshisi – bauyrmal. Jan men tәnning talasy, әlbette, qoghamdyq ómirde ghana emes, әr adamnyng jýregi arqyly ótetin mәngilik kýres. Falsafa iliminde múny sana men túrmystyng biylikke talasy deymiz.

Aldynghy atalghan beseudi oishyl «bes dúshpanyn» degen. Nege? Sebebi, el búzyluy, yaghny әleumettik әdilettilik pen dәstýrli ómir rettiligi býlinip, qoghamnyng qily órnekke oranuy – osy beseuding isi. Abaydyn: «El búzylsa, tabady shaytan órnek» deytini sol («Qartaydyq, qayghy oiladyq...» óleni).     

Qiyanatshyl, qatigez qoghamgha, ya jeke adamgha baqyt qúsy qona ma? Áriyne, joq. Múny halqymyz: «Qúday sýier qylyghy joq», – dep úqtyrghan. Imansyz degen maghynada «әi, kәpir» dep at qoyghan. Sonymen, bes dúshpannan jiyrenudi әdet qyla aldyq pa? «Ádeting – sening minezin, minezing – sening taghdyryn» (Shәkәrim) demekshi, baqytty bolu ya bolmaudy әdet sheshpegin bile aldyq pa? Búlay dep maqtana almasaq kerek. Preziydentimiz Q.Toqaevtyng tayauda jaryq kórgen maqalasy sonynda: «Abay bizge neni amanattady? ...Basqasyn bylay qoyghanda, aqyn aitqan bes asyl isti jýzege asyryp, bes dúshpandy boydan qashyryp jatyrmyz ba?» deytini sol.

Endi «bes asyl iske» keleyik. Bes asyl is – búl dýnie ghana emes, aqiyretke de egindik. Ol Shyghystyng aqyl-oy qazanynda ghasyrlar boyy qaynap, ómir synaghynan ótken iydeya. Bylaysha aitqanda, baqytty bolu formulasy. Óitkeni, beseui de Qúday sýietin qayyrly ister.

Týsiniktemeleyik. Talap pen enbek – osy dýniyede jaqsy ghúmyr keshu sharty. Búl ekeuinsiz jaqsylyq atauly da (úrpaq ósiru, abyroyly bolu, úzaq jasau jәne t.b.), yryzdyq-nәsipke kenelu de joq. Biraq adamgha fәny jarqylyna aldanbau, tereng oigha kelu shart. Ortanghy qazyq bolyp qaghylghan asyl is osy. «Tereng oi» degen ne, ózi? Abayda «tereng oi» – Qúday bar, jan joghalmaytynyna senim. Basqasha aitqanda, әr adam óz jýregining týbine tereng boylasyn degeni. Jýrekte senimi joq adam qiyanatshylyqqa salynbaq. «Óleng sózding patshasy, sóz sarasy» (1887) degen óleni sonynda aqyn oisyz paqyrdy sheney kele, bylay dep týiedi: «Tereng oi, tereng ghylym izdemeydi, Ótirik pen ósekti jýndey sabap». Búl jerde «tereng oi»-dyng mәnisi – shyn iman.  

Songhy eki asyl is – qanaghat pen raqym. Búl ekeui de janaghy tereng oidyng jemisi.  Adamnyng ómir maghynasyn týisinip, ózin-ózi jetildiru jolyna týskenining kórinisi. Kórip otyrmyz, «bes asyl» biri birine matauly ghibrәtli ister, býgingi tanda olardyng ózektiligi arta týspese, kemigen joq. 

Qoryta aitqanda, Abay «Bes nәrseden qashyq bol» jәne «Bes nәrsege asyq bol» deuimen ómir sýruding modelin anyqtap bergen. Ol boyynsha jan tәndi (yaky sana túrmysty) biyleui shart. Abay dittegen tabighy modelige  qúlaq aspasaq, sóz joq, ruhsyzdyq pen qúdaysyzdyq auaday jayylyp, tómen qaray qúldyrau jalghasa bermekshi. «Bes asyl is» filosofiyasynan alar ghibrat, týier týiin osy. 

Ári qaray ólende «Ghalym degen kim?», «Ghylym degen nemene?» degen mәsele kóterilgen. Abay múrasy ghylym turaly oi-tanymgha toly. Sonyng basy, yaghny qazaq qoghamyn qaytsem ghylymgha moyyn búrghyzam degen oy Abaygha isti bolyp, ýiqamaqta jýrgen 1880 jyldardyng basynda kelgenin angharamyz.  Adamzatty asyraushy da, aldygha qozghaushy kýsh te – ghylym. Búl qazirgi tanda barshagha ayan aksioma. Dana Abay: «Dýnie de ózi mal da ózi, Ghylymgha kónil bólseniz» dep 19-ghasyrda, progress jolynan shet qalghan qazaq saharasynda aitqan bolsa, búghan qalay tang qalmasqa?!

 Bes asyl iske sen, ony ómirde jýzege asyr! Ólenning ekinshi bóliminde Abay jastardy osyghan shaqyrghan. «Aqyl senbey senbeniz, Bir iske kez kelseniz», «Sózine qaray kisini al, Kisige qarap sóz alma» jәne «Jamandyqtan jiyrensen, Ashylarsyng jylma jyl» degen aqyl-kenesteri sonyng aighaghy. Árbirin jiliktep úqtyryp, jas úrpaqty ózin-ózi jetildiruge ýndegen. Ayta bersek, óleng túnghan ósiyet, onyng qay qaysy da eskirmeytin shyn sózder. Osynau danalyq naqyldar tórkini qaydan? 

 Óleng sonynda aqyn:

Shyn sóz qaysy bile almay,
Ár nәrseden qúr qalma.
Múny jazghan bilgen qúl –
Ghúlamahy Dauani, - deuimen shyn sózding iyesi – ghúlamahy Dauany ekenin bildirgen. 

Ghúlamahy Dauany parsy júrtynyng ghúlama ghalymy, HU-ghasyrda ómir sýrgen. Onyng «Ahlaqy Jalali» («Jalaly etikasy») atty kitaby Europa elderining tilderine «Músylmandardyng praktikalyq filosofiyasy» degen atpen audarylyp, adamdyq tәrbiyening qaynary sanalghan.  

Ázirge Abay Dauany ghúlamagha iyek artqanyn kórip otyrmyz. Aldygha oza aitayyq, on jylday uaqyt ótkende qazaq oishyly Shyghystyng «bes asyl is» filosofiyasy ghylymy negizde, jana sapaly dengeyde janghyrghan «tolyq adam» ilimin qalyptastyrudy qolgha alady. Tereng izdenisinde hakim Abay «bes dúshpan» jarym adamnyn, al «bes asyl» tolyq adamnyng isteri ekenin anyqtap beredi.  Shýbәsiz, «Tolyq adam» ilimi – hakim Abay janalyghy. Onyng avtory qazaq danyshpany dep býkil әlemge jar salugha qúqylymyz.

Sonymen, tújyra kelgende, «Ghylym tappay maqtanba» – Abay «payda oilamay, ar oilaytyn» shapaghatty adam, kisilikti kisi boludy amanattaghan ólenderining alghashqy qarlyghashy. Onda adamnyng baqytty bolu formulasy jәne ózin-ózi jetildiru joldary pash etilgen. Abay ósiyetining el ishinde maqal-mәtelge, qanatty sózderge ainalu ýrdisi osy ólennen bastalghanyn da aita otyrayyq. 

Asan Omarov 

Abai.kz