Ghafu Qayyrbekovting jary Bәdesh apa ómirden ozypty. Qolynan dәm tatyp, eskining әngimesin tyndap edim. Apanyng yqshamdalghan esteligin osy jerde de bólisip qoyayyn...

"Ghafudyng әkesi Ghaliya medresesin bitirgen, sauatty adam bolghan, alayda, Ghafekenning segiz jasynda qaytys bolyp ketken eken. Mening әkem 1937 jyldary ústalyp ketken. Sóitip, eki jetimek shanyraq kótergenbiz. Sol eki jetimek audarmadan týsken qalamaqyny tirnektep jinap, ýy soghyp aldyq. Ol kezde jeke ýii barlar az, sony qyzyq kóre me, әiteuir ýiimizden qonaq arylghan emes. Sol zamandarda әdebiyetting tónireginde jýrgen qalamdas dostarynyng kópshiligi bizding shanyraqtan dәm tatty. Olardyng әdebiyet jayly talas-tartysty әri qyzghylyqty әngimelerine talay kuә boldyq.
Ghafu 1956 jyly Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldandy. 1952 jyly Jazushylar odaghyna qyzmetke kirgen uaqytynan kózin júmghansha osy odaqtyng júmysyn atqardy. Auyryp jýrip te júmystan qalghan emes. Osy shygharmashylyq ýiin janynday jaqsy kórdi. Jazushylardyng qarashanyraghyn qatty qadirledi...

Al, biz jazushynyng jarlary, jeke ózim, Ghafekeng qyzmet etse de, sol ýige basa-kóktep kirip bara almaytynmyn. Alda-jalda Ghafugha jolyghu kerek bolsa, telefon soghyp, «Balalar әlemi» deytin dýkenning aldynda kýtip túratyn edik. Ýlken-ýlken jazushylar, aqyn aghalarymyz otyrghan shanyraqqa qalay basyp kiresin? Osy kýni ghoy, Ghafekeng jýrgen jerler edi dep, saghynyshymyzdy basu ýshin shanyraqqa erkin, ózimsine kiretinimiz.
Múhtar Áuezov biz Sochiyde jýrgende qaytys boldy. Ghafu gazet oqyp otyr edi, dauysy qatty shyghyp ketti. Ne boldy eken dep jalt qarasam, kózinen jas aghyp bara jatyr eken. Sóitsem, Múhannyng habary gazetke basylypty. Ghafudyng sonda jazatyny ghoy: «Men Sochiyde jýrgende tau qúlady, Qapqaz ba desem, Múhang eken. Ol – bәiterek, men onyng bútaghy ekem...» Múhtar Áuezovti qadir tútpaghan qalamdas inileri joq qoy. Ghafu da aghasyn erekshe qúrmettep, asa jaqsy kórgen edi. Jastayynan solardyng qasynda jýrip, ýlgisin aldy ghoy.

Ghafekeng audarma salasynda da birqatar enbek sinirdi. Rasul Ghamzatovty audardy. Sol audarmany oqyghan Ghabit Mýsirepov: «Áttegen-ay, mynany Rasul oqysa, qayta jazatyn edi», – deytini bar.
1958 jyly Mәskeudegi onkýndikke barghan aqyn-jazushylardyng eng jasy, ol kezde otyzdaghy Ghafu edi. Men de bardym. Ghafu meni eshqashan qasynan tastaghan emes. «Kiyev» meymamhanasyna ornalastyq. Baukeng kórshi bólmege ornalasty. Áli esimde, vestibulde Baukeng otyrady. Men Ghafudyng artyna jasyrynyp baryp, iymenip amandasyp ótip ketemin. Sol jerde Baukendi birinshi kóruim. Sóitip, Mәskeude Baukenmen birge birinshi ret shәy ishtik. Ózi shaqyryp, dәm tatqyzdy. Ári sústy, әri meyirimdi sekildi kórindi. Búl onkýndikke qatysqan qalamgerlerding kishisi Ghafu ekenin aittym ghoy, kelinderding de eng jasy menmin. Sondyqtan ýlken-ýlken aghalargha qyzygha qaraghanymmen, olar Ghafumen tildese bastaghanda, úyalyp, sәl syrttap túramyn. Taghy birde vestibulmen kóterilip kele jatsaq, Ghabit Mýsirepov, Iliyas Omarov túr eken. Ghafu aghalarynyng aldynda erkin bolatyn, «Assalaumaghaleykum» dep amandasady. Olar da jarqyn amandasyp jatyr. Men amandasa sala, Ghafudyng arqa jaghyna tyghyla týsip, ýlkenderding kózine kóp kórinbeuge tyrysamyn...

Men qyzmetti erte tastadym. Ghafekenning jazuyn, ólenderin de ýide basyp, qoljazbasyn rettep otyratyn adam kerek qoy. Ghafu týnimen óleng jazady. Ertengisin betimnen sýiip: «Ólendi bitirdim» deydi. Betimnen sýietini – kónilimdi kótergisi keletini, maghan ólenderdi mashinkagha basyp qoy degeni ghoy. Men de onday sәtterde Ghafudyng ólenderin tap-túinaqtay etip, mashinkagha basyp qoyam. Sonyng arqasy shyghar, osy kýni Ghafudyng qoljazbalaryn rettep, kóp tomdyqtaryn, jinaqtaryn shygharu isin óz qolyma aldym"...

Qaragóz Simәdilding әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz