Kýshti memleket pen damyghan últ – bayandy bolashaq kepili
QR Parlamenti Senatynyng spiykeri
Darigha Nazarbaevanyn,
QR Parlamenti Mәjilisining tóraghasy
Núrlan Nyghmatulinning nazaryna!
1. Qazaq últynyng rulyq jýiesi – qazaq últynyng payda boluynyng negizi
Qazaqtyng búrynghy rulyq jýiesi býginde «qazaq» atymen tanylghan últty (halyqty) tarihy arenagha alyp kelgen tarihy qúbylys. Onyng tarihy tym terende jatyr. Jer betindegi barlyq biologiyalyq týrler − tenizdegi balyqtan bastap adamgha deyin – tek qauymdasyp ómir sýru arqyly tirshilik etedi. Búl − Úly Jaratushynyng búljymas zany. Damudyng obektivti zandylyghy. Sondyqtan, qazaq halqynyng myndaghan jyldardan beri jalghasyp, kýni býginge deyin jetken «rulyq jýiesi» bizding arghy-bergi ata-babalarymyzdyng oilap tapqan jasandy konstruksiyasy emes – ómirdi jalghastyrudyng jalghyz sharty dep sanau kerek.
Eger, tarihty qoparar bolsaq, onda bizding úly dalamyzda qanshama taypalardyn, patshalyqtardyn, handyqtardyng ótkenin tizip shyghugha bolady... Tarihy túrghyda oilaghanda − olardyng bәri de býginde «memleket» atalatyn, qauymdasyp ómir sýru formasynyng prototipteri. Sol sebepti, biz halqymyzdyng kónening kózindey saqtap kele jatqan rulyq jýiesine ýlken qúrmetpen qaraugha tiyistimiz. Odan qazirgi kezdegi últtyq damugha kedergi bola bastaghan «rushyldyq» ýshin bas taru − kerisinshe, últtyq-memlekettik damuymyzdy qúrdymgha ketiretin qadam bolyp tabylady. Sózimiz týsinikti bolu ýshin, endi, osyny ret-retimen bayandayyq.
2. Qazaq halqynyng tarihyndaghy rulyq jýiening atqarghan funksiyalary
Óz zamanynda ol mynaday mindetterdi atqaryp shyqty:
- Ruyn súrastyra kele− jeti jәne odan da arghy atalaryn taratu arqyly qazaqtyng tarihy jadyn, tektik (gendik) qasiyetin saqtady;
- Ruyn súrastyra kele – «qargha tamyrly qazaq» degen birtútastyq simvoldy jasap shyqty;
- Baytaq jerimiz jýzdik jәne rulyq iyelikterge bólinip, jerdi qorghau jauapkershiligi sol aimaqty mekendegen rulargha jýkteldi;
- Rular ózderine tiyesili jerlerde ontayly sharuashylyq ýrdisin qalyptastyrdy. Kóshpendi mal sharuashylyghy rular arasynda tepe-tendik qatynas ornatty. Ár ru ózin-ózi qamtamasyz etti. Olar býgingi «naryqtyq jýiege» tabighy týrde qol jetkizdi.
- Rular el tútastyghyn nazarda ústady. Baqtalastyq týri – barymtany (reyderlik) biyler soty arqyly jazalap, bitimgershilikti qalpyna keltirip otyrdy.
- Rulyq qatynas «qazaq» atymen birikken rulardyng bәrine ortaq: er, batyr, jigit, aqsaqal, ana, bauyr, qaryndas siyaqty úghymdardy qalyptastyrdy. Sóitip, últtyq dәstýr men rulyqtan joghary túrghan, býkil qazaqqa ortaq qazaqy bolmysty – qazaq últynyng dilin ómirge keltirdi.
- Al, óz ruynan (7 - 12 atagha deyin) qyz almay, qyzdaryn ózge rulargha atastyru, úzatu arqyly halyqtyng birtútastyghynyng ruhany bastauyn — tilin, mәdeniyetin, salt-dәstýrin birtekti etti.
3. Rulyq jýiedegi әdilettilik pen dala demokratiyasynyng kórinisteri
- Qazaqtar jetimin jylatpaugha, jesirin jat qolyna bermeuge qatty kónil bóldi. Rulyq tútastyqty saqtau – últtyq namys dingegine ainaldy. Jetimi men jesirin qorghay almau, búzaqysyna tiym sala almau – býkil rudyng betine týsken shirkey retinde qabyldandy. Sondyqtan, onday mәseleler qogham aldynda әdilettikpen biyler sotynda sheshilip otyrdy. («Tura biyde tughan joq, tughandy biyde iman joq» degen sóz sodan qalsa kerek). Múnday – tentegin tezge sala alatyn erkin jәne tútas jýiede týrmening qajeti bolmady. Týrme, shyn mәnisinde, mәdeniyeti artta qalghan elding belgisi sanaldy.
- Qazaqtar óz zamanynda aq kiyizge kóterip, «hanyn saylaghan» az ghana elderding qatarynda boldy. Oghan bar qazaq rulary qatysyp, óz erikterin bildiruge qúqyly boldy. Soghan say, handar da qaranyng sóz aituyna erik beretin «dat zanyna» jol ashty.
4. «Azamattyq» jәne «dәstýrli» qoghamnyng erekshelikteri turaly
Álemdik órkeniyette qogham damuyn eki baghytta qarastyrady:
1. Azamattyq qogham;
2. Últtyq dәstýrge negizdelgen qogham:
- Azamattyq qoghamda últtyq erekshelikter ekinshi qatargha syrghyp − qogham últyna, dili men dinge bólinbeytin «adam qúndylyghyn» algha shygharady. Ol kezde adamdar arasyndaghy qarym-qatynastar jalpyadamzattyq moralidik qúndylyqtar men memleket zandaryna sýienip jýzege asady. Zang jәne morali aldynda adam qúqy teng bolghandyqtan – qoghamda soghan say qatynas jýiesi ornaydy. Ayta keteyik, múnday jýiege kópegen memleketter auysyp jatyr. Mәselen, Europa elderining Euroodaqqa birigui – múnyng europalyq núsqasy dese bolady. Biraq, ótken jyly Angliyanyng odan bólinui (49% - bólinbeu, 51%-bólinu) − búl elde әli de konservatorlyq (dәstýrli) mәdeniyetting basym ekendigin bildirdi.
- Al, Últtyq memlekette («dәstýrli qogham» dep ataydy) adamdardyn, memleket pen qogham arasyndaghy qarym-qatynastar belgili bir qúndylyqtar jýiesine, yaghni, sol memleketti qúryp otyrghan últ pen halyqtyng dәstýrine, saltyna sýienedi. Memlekettik zandar da sol salt-dәstýrdi qúndylyq retinde eskerip, soghan ýilestirilip jasalady. Búlay jasau adamdardyng sanasynda qayshylyq tuyndamauy ýshin asa qajet bolyp tabylady.
- Bizdegi rulyq jýiening ghasyrdan ghasyrgha jalghasyp kele jatqany – onyng mәdeniyetimiz ben dәstýrimizben birigip ketkendiginen. Sondyqtan «rulyq jýiening boluy» sanamyzda qayshylyq tughyzbaydy. Biraq, qazirgi zamandaghy memlekettik damu ýrdisi, ondaghy jýrip jatqan prosester búrynghy dәstýrli rulyq jýieni emes, ol atqarghan funksiyalardy ózgeristerge úshyratyp jatyr: mysaly, qazir jerge qatysty belgili bir ónirdi óz iyeligi sanaytyn rulyq qauymdastyqtar joq, sol sebepti, rular da jerge qatysty «jeke jauapkershilik» mindetinen ajyrady – ol manyzyn joghaltty. Qazir memleketting qay jeri bolsa da «qazaqtyng jeri» dep sanalyp, ony qorghau memleket pen halyqtyng mindetine ainaldy. Sharuashylyq ýrdiste de solay – elimizde myn-myng adam enbek migrasiyasymen kóship jýr...
- Biraq, keybir dәstýrde biz әli de «rulyq jýie» qalyptastyrghan dәstýrden ainyghanymyz joq Mysaly, tektilikke qatysy bar «qyz alu − qyz beru» dәstýrin búrynghy qalypta saqtap otyrmyz. Búl óte dúrys. Sebebi, ony azamattyq qoghamgha sәikes «zang qúqyna» bersek – ol qazaq dýniyetanymyna qayshy keledi. Óitkeni, búl prosesti zanmen rettep otyru mýmkin emes. Odan bólek, osy mәselede dәstýrden qol ýzu – qazaq últynyng ózge de dәstýrlerin qiratady, әri, últtyng óz ereksheligin joya bastauyna jol ashady. Ol qatarda – rulyq jýieden tuyndaytyn, últty biriktirip túrghan «bauyr-qaryndas», «qúda-qúdaghiy», «naghashy-jiyen», «bóle», «kýieu», «qúdasha» jәne t.b. qúndylyqtar bar. Biz sony joyyp alar edik. Ol, óz kezeginde, osy úghymdargha say órbiytin «syi-qúrmettik» qatynastardy joqqa shygharyp, aqyr sonynda, «bir atadan taraytyn Alash júrty» degen basty qúndylyghymyzgha soqqy berer edi! Arghy jaghyn ózderiniz payymday beriniz...
5. Rushyldyqtyng payda boluynyng obektivti jәne subektivti faktorlary:
- Óte erteden-aq qazaq dalasy Resey ýshin Ortalyq Aziya men Ýndi múhityna baratyn qaqpa, al, Qytay ýshin «Úly jibek jolynyn» manyzdy bóligi sanaldy. Sondyqtan, búl dalagha «kóz tigu» sol zamannan bastalghan. Áriyne, onyng eng onay joly − qazaqtardy qalayda yqpalyna qaratu edi. Onyng neshe týrli jobalaryn Resey de, Qytay da jasap jatty. Sonyng biri − soltýstik kórshining qazaqtyng әskery maghynadaghy jýzdik qúrylymyn jәne eldik maghynadaghy rulyq qúrylymyn ózining tól maghynasynan ajyratyp, ony «jýzshildik» pen «rushyldyq» baghytyna auystyrudy kózdegenin atap aitamyz (búl prosess әli jalghasyp jatyr). Mysaly, songhy onjyldyq kóleminde reseylik sayasatkerler, bayaghy әdet boyynsha, qazaqtyng rulyq jýiesin «rushyldyq» retinde kórsetuge tyrysyp, sonyng shoghyn ýrleumen keledi. Ol az bolyp, endi oghan «qazaqta memleket bolmaghan, shegara bolmaghan» degen sózderdi qosty. Áriyne, múnyng astarynda әlsiz biylik pen halyqtyng arasyna ot jaghu, sóitip, әr rudy biylikke talastyryp qoiy әreketi jatqany anyq. Búl jaghday syrtqy kýsh әserinen tuyndaytyndyqtan, ony – rushyldyqty qozdyrudyng syrtqy sebebi deymiz. Búl, negizi, shyndyqtan alshaq jatqan subektivti pikir bolyp tabylady.
Endi, óz rushyldyqty óz ishimizden tuyndatatyn sebepterge toqtalayyq:
Onyng obektivti sebebin týsinu ýshin, bizdegi qúrylghan memlekettik jýiening qanday sipatta ekenin bilip alu manyzdy. Qazaqstan 2019 jylghy kórsetkishte «korrupsiyagha beyimdilik» jaghynan 34 ball alyp, 113 oryngha túraqtady. (0 ball – korrupsiyadan taza). Al, múnday korrupsiyalyq kórsetkishpen eshqanday naryqtyq ekonomika qúru mýmkin emes. Korrupsiyalyq ortada naryqtyq ekonomika jәne basqa zandardy sybaylastyq qatynastar almastyrady. Búl jerde: sybaylastyqpen úshtasatyn rushyldyqty (oghan ilespe – jaghympazdyq, ekijýzdilik, satqyndyq, úrlyq, reyderlik jәne t.t.) erekshe atap ótkimiz keledi. Yaghni, múnda korrupsiyalyq memlekettik basqaru jýiesi – sybaylastyqty hәm rushyldyqty tudyratyn obektivti faktor. Ony týbegeyli iske asyrushylar – dýniye, biylik, yqpal bólinisine qol jetkizgen top ókilderi ekenin atap ótu kerek. Bizding (Qazaqstandyq) jaghdayda búl «klanaralyq» pen «ruaralyq» (rushyldyq) arqyly kórinis tauyp otyr. Biraq «klan» men «rushyldyq» arasynda eleuli aiyrmashylyq bar. Mәselen, keng maghynasynda, «klanaralyq» degenimiz − baylyq pen biylikti bólisu kezinde órshiytin qatynas týri. Klandar óz maqsaty ýshin qajet bolsa «rushyldyqty» syrghyta salady. Sondyqtan, oghan rushyldyqtyng әseri janama týrde boluy mýmkin. Al, key jaghdayda, «qazaq rushyldyghy» «klanaralyq» qatynasqa kedergi bolyp shyghady. Býginde «ontýstýk», «soltýstik» jәne t.t. bólinetin klandardyng geografiyalyq ataulary shartty týrde ghana. Olardyng is-әreketi rulyq negizde emes, ekonomikalyq-sayasy negizde týzeletindikten – olar býkil memleket auqymyn qamtidy. Áriyne, bastapqy detonator retinde rushyldyq belgili bir mindetin atqarady. Biraq, odan әri qaray klandar óz betimen «ómir sýruin» jalghastyrady.
6. Rushyldyqtyng últ tútastyghyna tóndirer qauipteri turaly
- Onyng paydasyn azghana top kóredi, zardabyn halyq tartady.
- Demografiyalyq ózgerister Qazaqstandy unitarly memleketter qataryna qosty. Búl − elding tarihy egesi sanalatyn últtyng (bizde – qazaq últy) últ retinde tolyqqandy qalyptasyp, azamattyq-qúqyqtyq qogham qúru jolyna qadam basuyn talap etedi. Biraq, jogharydan taraytyn sybaylastyq pen rushyldyq búghan jol bermeydi. Óitkeni, «memleketshildik» baghyttaghy halyq talaby men «jeke paydany kózdeytin» rushyldyq (sybaylastyq (mýmkin – tuystyq)) talaby eshqashan birikpeydi.
- Nәtiyjesinde, memleket pen qogham ómirining irgesi sógile bastaydy. Memlekettik qauipsizdik tolyghymen regressivti subektivtik faktorlargha tәueldi bolyp qalady. Sonyng әserinen qogham túraqsyzdyq kýige týsip, kýizeliske úshyraydy.
- Osy atalghan faktorlar sebebinen ruhaniy-mәdeny toqyraugha úshyraghan halyqtyng ózin-ózi (memlekettilikti) qorghau immuniyteti әlsirep − rushyldyq birtindep búqaralyq sipatqa kóship, qoghamgha taray bastaydy. Búl – osy keselding songhy stadiyagha, yaghni, últtyq ydyraugha kóshkeninen habar beretin belgi!
7. Rushyldyqtan aryludyng joldary qanday?
Býginde múnyng dayyn resepti joq bolghandyqtan – rushyldyqtan arylu joldaryn dóp basyp aitu mýmkin emes. Degenmen, bastapqy kezende birneshe batyl qadamdar jasau kerektigi aiqyndalyp keledi.
1. (Manyzdy) El bolyp barlyq saladaghy korrupsiyagha qarsy túru, barlyq dengeyde oghan tózimsizdik tanytu;
2. Zandardyng tolyghymen óz maghynasynda qoldanyluyn talap etu, sot jýiesindegi kezdesetin «bireuge – kiyiz, bireuge − mýiiz» prinsipti tolyghymen joigha úmtylu;
3. Últtyq tәrbie jýiesinde rulyq bólinuge jol bermeu. Ony týgelimen últ tútastyghy (memlekettik) prinsiptermen almastyru, sóitip, qoghamdy «rushyldyq sindromynan» tazartu;
4. Últtyq memlekettigimizdi kýsheytushi ekonomikalyq reformalardy jýzege asyru. Jastardy kәsipkerlikke tartu, bilim sapasyna kónil bólu;
5. Biylikte «mәke-sәke», «agha-kóke» degennen arylyp, jauapkershilikti kýsheytu arqyly biylikke memleketshil әri bilimdi-bilikti jastardyng tartyluyn qamtamasyz etu. Biylik jýiesin yqshamdau.
6. Otandyq iri kәsiporyndardyn, oligarhtardyn, iri biznesmenderding naqty auyldardy óz qomqorlyghyna alyp, ony kóteru, damytu bastamasyn iske asyru.
7. Barlyq dengeyde qazaq tilining mәrtebesin arttyru.
Sóz sonynda aitarym, búl úsynystar ekspromt oigha kelgenderi ghana. Al, búl mәselening qazir ushyqqany sonshalyq, tipten, osy mәsele boyynsha últtyq referenduum ótkizetin jaghdaygha jeteghabyl bolyp qalghandaymyz...
Mýmkin, ótkizu de qajet shyghar..
Ábdirashit Bәkirúly,
әl-Faraby atyndaghy Últtyq uniyversiytetting filosofiya kafedrasynyng agha oqytushysy.
Abai.kz