(Abaydyng «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» ólenine týsinik)

«Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» (1889) – jana aqyndyq turaly, onyng ereksheligi halyqtyng múnyn múndau ekenin úqtyrghan ólen.  Alghash ret 1909 jylghy jinaqta basylghan. Aqyndyq ónerding janasha maqsat, mindetin Abay búghan deyin de («Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy», «Bireuding kisisi ólse, qaraly ol») sóz etken.

Biraq jastar jaghy ólendi ermek ýshin jazudy qoya aldy ma? Joq-bardy tergen diny qissany azaytty ma? Joq, olay bolmaghan. Ólenning basy:

Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin,

Joq-bardy, ertegini termek ýshin, -

boluy sodan.  Eski aqyndyq irgesi myghym, ol janagha jol beruden aulaq. Janashyl Abaygha endi ne istemek kerek? Sózdi osydan bastayyq.

Túraghúl ólenge sebepker ýsh aqyn degen. Olar: kәrilikti jamandap, bozbalalyqty dәriptep óleng jazghan – Shәkәrim, Áziret Áli aidaharmen alysypty dep óleng jazghan – Kókbay jәne «Ziyada» degen dastanynda súlu qyzdy «altyn iyek, sary-ala qyz» dep sipattaghan – Árip.  Túrash esteligin 1930 jyldardyng basy, qaharly uaqytta jazghan, osyny eskeruimiz kerek. Býgingi kýn túrghysynan qarasaq, óleng jazyluynyng shynayy tarihy ózgerek. Abay syn nayzasy úshyn tikeley Shәkәrimge baghyttaghan. Biraq múny jalpaq júrtqa jariya qylmay, jasyryp-býkken sheberligine tan-tamasha qalasyn...

Birden aitayyq, Abay «Men jazbaymyn...» ólenimen Shәkәrimning «Jastyq pen kәrilik» atty ólenine jauap bergen. Nege deseniz, «Segiz ayaq» elge endi ghana taralghan tústa 30 jastaghy Shәkәrim aghasy Abaymen jarysyp, kólemi dәl sonday (200 jol), úiqasy men sheberlik jaghy da kem soqpaytyn  óz ólenin júrtqa jayady. Biraq atalmysh eki tuyndynyng syrtqy porymy  ghana dәlme-dәl, al ishki mazmúny jer men kóktey alshaq. El aghasy Abay halyq qamy dep kýnirense, erikken búla jas Shәkәrimdiki әzil-qaljyn, yaghny ermek ýshin órilgen ólen. Osylay dep atoy salyp túr.

«Sózben emes, qanmen jazylghan» (Áuezov) ólendi úghu, qabyldau túrmaq, ony kýlki etken Shәkәrim qylyghyn – Abay, әriyne, keshire almaghan. Ashu-yzagha bulyqqanyn týsinu qiyngha sogha qoymas. Óstip «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» degen әigili tuyndy shapshang dýniyege kelgen. Biraq Abay ashy til Shәkәrim ýshin ekenin sezdirmeuge kýsh salghan. Nege? Óitkeni, búl aghaly-inili eki aqynnyng qaqtyghysy emes, eki kózqarastar jýiesining aitys-tartysy ekenin jaqsy bilgen. «Kónbedi eshkim sózime, Ádetine qarysyp» dep ózi aitqanday, búl Abay jalghyz, al eskishil jandar kóp kezeng edi.

Orayy kelgen song aitayyq, «Aqyldy әdet jenbegi» degen ýsh shumaq ólenin de Abay osy 1889 jyly jazghan. Keyinnen tabylghan (Orazke degen adamnyng qoljazba dәpterinen) ólenning әuelgi shumaghynda:

Aqyldy әdet jenbegi -

Eser júrttyng kóptigi.

Erding esh bolsa enbegi -

Shaghar jannyng joqtyghy, -

dep qapalanghan. Ekinshi shumaqta «Óz sózimshil elerme, oilanar bayyp, aqyl joq» dep ózi qúraptastaryn shenegen. Songhy shumaqta «Jayau shalgha jas qozy, Jaysa toqtau berer me» dep jas buyndy qaghytyp ótedi. Búl óleng de «Segiz ayaqty» baghalay almaghan qauymgha ókpe-renishi ekeni sózsiz.

«Men jazbaymyn...» ólenine qayta oralayyq. Ortanghy shumaqta Kókbaydyn, Áripting   sәl-pәl syngha iligui – Shәkәrimdi   býrkemeleu amaly ghana. Syn nayzasy tek ózine tiktelgenin Shәkәrim bilgen, jaqsy úqqan.

Sondyqtan ólendegi «eser», «bәngi», «tasyr», «qisyq-qynyr», «arsyz jigit», «әure jan», «sәnqoy, danghoy, kerim-kerbez» degen kóp sipattyng Kókbay men Áripke esh qatysy joq, osynyng bәri «men ózim» dep qatty kýizelgen. Balasy Ahatqa «Otyz jas shamasynda bir aiday tilim baylandy» dep osy jayly syr ashqan. Aqyrynda óz aiybyn moyyndap, agha aldyna keledi. Oghan dәlel – «Jastargha» atty úzaq tolghauy.

Onda Shәkәrim qazaq balasy ishinde alghash bolyp Abaygha «danyshpan» degen biyik baghasyn beredi. Jәne «Jalynayyq, Abaygha, jýr baralyq!» dep jar salady. Búl aghanyng qatty synyn, «Jalynamyn, múnday sóz aitpa bizge» degen ótinishin shyn kónilmen qabyl alghanynyng kórinisi edi.

Búl 1889 jyly bolghan oqigha. Osy oqighadan Abay aqyndyq mektebining qalyptasuy bastau alghan dep tújyrugha tolyq negiz bar. Óitkeni, Abay shәkirtteri ishinde eng jasy ýlkeni, bedeli men talanty jaghynan ozyghy Shәkәrim edi. Ol aqyn ghana emes, shejireshi, din bilgiri jәne kiyimdi eshkimge úqsatpay, ózi tigetin, er-túrmanyn ózi saylaytyn asa ismer jan bolghan. Abay: «Óleni bar, ónerli inim» degeni osy jәitke menzegeni. Inisi boyynda sәnqoy, danghoy, kerim-kerbezdik minez de bayqalghan ghoy. Shәkәrimning ózine jýginelik: «Ardaqty kenje jetim dep, Álpeshtedi meni kóp», «Kiyimdi bóten kiygenim, Úqsatpay orys, qazaqqa», «Sheberlikke de bet qoydym, Suret jasap, týr oidym» («Mútylghannyng ómiri» óleninen).

Sóz bolyp otyrghan Abay «mәdeni-aghartushylyq baghyt» delinetin tyng óristi iygerip, týbi tereng talay óleng sózin aitqan shaq. Ýshinshi shumaqta:

Sóz aittym Áziret Áli, aidaharsyz,

Múnda joq altyn iyek, sary ala qyz.

Kәrilikti jamandap, ólim tilep,

Bolsyn degen jerim joq jigit arsyz.

Ásire qyzyl emes dep, jiyrenbeniz,

Týbi tereng sóz artyq, bir bayqarsyz,  -

deytini sol.  Songhy alty jol shumaqta aqyn:

Óleni bar ónerli, inim, sizge,

Jalynamyn, múnday sóz aitpa bizge!

Ózge týgil ózine paydasy joq,

Esil óner qor bolyp keter týzge.

Sәnqoy, danghoy, oinasshy, kerim-kerbez

Qansha qyzyq bolady ózinizge? –

dep týiin týiedi. Búl da jalpygha emes, jalqygha aitqany. Dәlelge Shәkәrimning janaghy «Jalynayyq, Abaygha, jýr baralyq!» ólenine ýnileyik:

Shýu degende búl sózi jangha batty,

Búryn onday kórgem joq jaman atty.

Qayyrusyz, qaghusyz ósken basym,

Búlqyndym shu asauday moyny qatty.

Estigen son, jýrekte týiin jatty,

Sol týiin tynyshtatpay kóp oilatty.

«Nege múnday qatty aitty?» dep oilasam,

Ólenining syrty ashy, ishi tәtti!

Kórdiniz be, Shәkәrim «Segiz ayaq» ólenining tek syrtyn tanyp, syryn kórmedim, sol ýshin Abay maghan qatty aitqan dep otyr. Ólendi ermek ýshin jazba, sózding syryn tereng týsin, qadir-qasiyetin úq! Ini aqynnyn: «Ólenining syrty ashy, ishi tәtti!» degeni osy úlaghatty úqqany.

Shәkәrimnin: «Shiqanymdy ezgendey shyqty janym, Aytqanda estigender úghyp kelip» degen sózine baqsaq, Abaydyng  syngha alghany kim ekeni dos-jarandaryna ayan bolghan.  Múhtar Áuezovke she? Múhang atalmysh «Men jazbaymyn...» ólenin taldau barysynda «halyq jauy» atanghan Shәkәrimdi daralay almaghan. Biraq «ózgeshe mәni bar ólen» degen astarly sózimen-aq kóp jaydy anghartady. Búl «Óleni bar ónerli inim, Sizge, Jalynamyn, múnday sóz aitpa bizge» dep Abay kimdi menzegenin jaqsy bilgen degen sóz.

Endi eki jylgha sozylghan eki aqyn arasyndaghy tartysqa toly «dialog»-ty ret-retimen pysyqtap ótelik. 1887 jyly Abay jana aqyndyq sharttaryn alghash «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy» degen ólenine ózek etti. Shәkәrim ondaghy «Mal ýshin tilin bezep, janyn jaldap», «Eski aqynsha mal ýshin túrman zarlap» degen syny kózqarastardy jón kórmey, Abaygha qarsy «Eski aqyndyq» ólenin jazdy. Onda óz ústanymyn aityp, jyraular poeziyasyn ýlgi etken. Abay qaytip ýnsiz qalsyn? «Bireuding kisisi ólse, qaraly – ol» degen әigili ólenine qalam terbegen. Ondaghy «Shortanbay, Dulat penen Búqar jyrau, Óleni biri – jamau, biri – qúrau» degen óleng joldaryn býgingi oqyrmangha úghymsyz, «búl qalay?» degizedi. Múnyng syry – aghanyng inini kóndirip, alghan betinen qayyrudy kózdeuinde edi. Ózi bala kezinen boyyna simirip ósken jyraular múrasyn synaudyng ózgedey sebebi joq.

Kelesi 1889 jyly Abay fenomen óleni – әigili «Segiz ayaqty» dýniyege әkelgende,  Shәkәrim taghy «qyryn kelgen» edi – «Jastyq pen kәrilik» atty ólenimen. Múny erikkendik ya tentektik deuden góri óz ústanymy ýshin kýres, yaghny iydeyalyq túrghydan búlqynu desek dúrystyq. Ilkide Abay «Jastyq pen kәrilikke» shapshang týrde «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» ólenimen jauap bergen dedik. Birer ay óter-ótpeste Shәkәrim «Jastargha» óleninde aiybyn moyyndap, danyshpan aghasy Abay sonyna eruge ant etedi.

Búryn kórmey, estimey kelgendikten aitylghan jәitterge qúlaghyng tosansuy mýmkin. Biraq, óziniz de oilanyz, jaqyn ainalasy (Tәkejan, Kókbay, Kójekbay, Aqylbay, Áygerim jәne t.b.) minezderin ýsh-tórtten óleng etken shynshyl Abay óleni bar, ónerli inisi Shәkәrimdi baulyp, taghlym berui zandy nәrse emes pe. Oghan búltartpas dәlel –jana tekseris jasalghan Abay ólenderi. Osy zaman adamdary, bizderge, múny eskermeu jaraspasa kerek.

Túraghúl: «Mening әkemning óz eline, aghayyn-tuystaryna arnap aitqan sózderi jalpy qazaqqa jaghyp, kókeyine qona týsedi» deydi. Ras-au. «Týzu kel, qisyq-qynyr, qyryn kelmey» degen siyaqty Abay synyn әr qazaq balasy   jeke ózine aitqanday qabyldap keldi. Anyq dep aitarlyq taghy bir jәit,  qazaq ruhaniyaty damuynyng senimdi baghyt-baghdary osy kezende aiqyndalghan bolatyn. Keleshek eki úly túlghamyz arasynda bolghan talas-tartysty mәn bere tekseruimizding sebebi de sol.

Qorytyndy: ruhany kósemimiz hakim Abay – qazaqtyng sanasyn jana satygha kóterdi. «Sóz týzeldi, tyndaushy, sen de týzel» dep ózi aitqanday, hakimning sózi iysi qazaqty tәrbiyelep, minezin týzedi. Keyingi barlyq qalamger oishyl aqyn shekpeninen shyqty. Shәkәrimning sana-sezimine qatty әser etip, tura jolgha salghan «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» óleni sonyng bir tamshyday mysaly ghana.

Asan Omarov,

zertteushi.

Abai.kz