Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4711 12 pikir 29 Qantar, 2020 saghat 13:56

Jayylym jer ýshin shayqas

Álemdik naryqta et, әsirese taza et, organic deydi, qatty qymbattap ketti. Jaghdayy bar adamdar taza tamaqty jegisi keledi. Búnday organic-taza etting eng ýlken naryghy - ýlken kórshimiz Qytay bolyp tabylady. Qytaygha etti satyp otyru ýshin Qazaqstannyng jayylym jerleri óte tiyimdi bolyp túr. Birinshiden jaqyn, ekinshiden jayylym jerler bizde kóp jәne bos túr dep aitugha bolady. Dýnie jýzining eng iri etpen ainalysatyn kompaniyalar búny jaqsy bilip otyryp Qazaqstangha kelip biznes jasaghysy keledi. Olardyng bireui - amerikandyq Tyson degen kompaniya. Premier Asqar Mamin myrza ótken jeltoqsan aiynda AQSh-qa baryp kelisim shartqa qol qoydy.

Sondyqtan bizding jayylym jerlerimizding baghasy endi ósedi. Biraq jayylymdar latifundistterding qolynda ghoy. Olar әlbette naryqtyq jaghymdy ahualmen paydalanyp tegin alghan jerlerin satqysy kelip túr. Biraq búghan bizding moratoriy zany kedergi. Moratoriyding ayaqtaluyna 2 jyl qalyp otyr - biyl jәne kelesi jyly.

Búl jaghdayda biz ne isteuimiz jón? Birinshiden, gharysh jәne sifrlyq monitoringpen paydalanyp bos jatqan jayylymdardy memlekettik menshigine qaytaruymyz kerek. Ekinshiden, auyldaghy halyqqa aqshamen kómek kórsetip mal sanyn kóbeytuimiz qajet. Auyldaghy júrt bosatqan jayylymda jappay malmen ainalysu kerek.

Biraq Qytay etting eng ýlken naryq bolghanymen tamaqtyng erejeleri óte qatan. Sondyqtan bizge jana tehnologiyamen salynghan et óndiretin zamanuy zauottar qajet. Onsyz Qytay etimizdi almaydy. Sol zauottardy amerikandyqtar bizge salyp bersin, al biz olargha maldy ósirip etti satyp-tapsyryp otyramyz. Ol jaqsy jәne mәngilik biznes.

Biraq amerikandyqtargha, basqa sheteldikterge jerdi jalgha beruge bolmaydy (zandy túlghada kez kelgen ýlesi sheteldikterding bolsa). Jayylymdar tolyghymen bizding ghana qolymyzda qalu kerek. Mal (jylqy bolsyn, siyr bolsyn) jylyna 30-50% payda әkeledi. Súranys túraqty bolsa (Qytay - sonday túraqty súranys qoy) auyldaghy adamdar jyldam bayyp ketedi. Bәlkim men ózim de malmen ainalysa bastaymyn)

Biz ýshin etting naryghy - múnaydan artyq. Óitkeni múnaydyng aqshasy halyqqa tiymeydi. Sosyn múnay erte me kesh pe tauysylady. Al mal biznesi birinshiden mәngilik, ekinshiden qazaqtyng bangyna tikeley joly. Amerikada malmen ainalysatyn kovboylar qalay ómir sýredi, rancholary qanday. Ol da sol maldyng arqasy ghoy. Sondyqtan jayylymdar - basty mәsele.

Búnday jospardy jýzege asyru ýshin birinshiden jayylymdardy memlekettik menshigine qaytaru kerek. Odan basqa ústanymyz bekem boluy jón: sheteldikterge jerdi jalgha beruge bolmaydy, meyli zandy túlghada 49% bolsa da, 1% bolsa da.

Múhtar Tayjannyng әleumettik jelidegi jazbasynan
Abai.kz
12 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5375