Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3228 0 pikir 15 Qyrkýiek, 2011 saghat 08:18

Auyt Múqiybek: «Oralmandardy «úru» – qazaqqa qarsy sayasat

Tili joq elmiz...

- Auyt myrza, songhy uaqyttary últtyq mәselelerding sany artyp, sapasy týrlenip túr. Aytalyq, resmy tilding Konstitusiyadan syzylyp, memleketting tilding ýstemdik alghanyna narazy júrt qarsy sóz aitady...

- Qazaq tilining mәselesin birjaqty qaraugha bolmaydy, yaghny ony tәuelsizdikpen baylanystyru kerek. Mәselen, biz tolyqqandy egemendik aldyq pa, onda Ata zang jәne әlemdik zannamalar boyynsha qazaq tiline mәrtebe beruge tiyispiz. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashevtyng oralmandardy «úrmaytyny» siyaqty ýkimet orys tilin de «úrmauy» kerek. Ata zanda qazaq tili Memlekettik til dep jazyldy ma, onda oghan elding tili bolatynday sheksiz qúqyq beruimiz kerek.

- Tәuelsizdikpen baylanystyrghanynyz dúrys-aq, alayda tili joq, bostandyghy bar el bolushy ma edi?

Tili joq elmiz...

- Auyt myrza, songhy uaqyttary últtyq mәselelerding sany artyp, sapasy týrlenip túr. Aytalyq, resmy tilding Konstitusiyadan syzylyp, memleketting tilding ýstemdik alghanyna narazy júrt qarsy sóz aitady...

- Qazaq tilining mәselesin birjaqty qaraugha bolmaydy, yaghny ony tәuelsizdikpen baylanystyru kerek. Mәselen, biz tolyqqandy egemendik aldyq pa, onda Ata zang jәne әlemdik zannamalar boyynsha qazaq tiline mәrtebe beruge tiyispiz. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashevtyng oralmandardy «úrmaytyny» siyaqty ýkimet orys tilin de «úrmauy» kerek. Ata zanda qazaq tili Memlekettik til dep jazyldy ma, onda oghan elding tili bolatynday sheksiz qúqyq beruimiz kerek.

- Tәuelsizdikpen baylanystyrghanynyz dúrys-aq, alayda tili joq, bostandyghy bar el bolushy ma edi?

- Meni de osy oy mazalaydy. Ata zanda jazylghan qazaq tilining Memlekettik til mәrtebesine ghana emes, keyde egemendikting ózine kýmәnmen qaraytynymyz ras. Óitkeni Qazaqstan Reseyden tәuelsiz el bolsa, nege kórshining kóniline qaray beredi? Jalpy osy qazaq tilining әngimesin óz elimizde mәsele etip aitudan úyalatyn uaqyt bayaghyda jetken joq pa?! Derbestik jariyalaghanymyzgha 20 jyl toldy, әli qazaq tilin týzey almay kelemiz. Osynday ezdigimizden song últtyq, әleumettik basqa mәselelerimizding sheshiluinen ýmit kýtu artyq әngime siyaqty.

Qazaqstandy әlemdegi basqa memleketter siyaqty Ata zany, patshasy bar, shekarasy syzylghan, Astanasy salynghan tolyqqandy tәuelsiz el desek, onda nege tili joq? Elding aty - Qazaqstan qazaqtyng atymen baylanysyp túr, endeshe tili nege últtyng tili bolmauy kerek? Áriyne, Konstitusiya boyynsha últtar arasyndaghy tatulyqty, tendikti saqtauymyz qajet shyghar, biraq nege basshylarymyz bir oblysqa barghanda úighyrsha, ekinshi jerge baryp ózbekshe, taghy bir aimaqqa barghanda kәrisshe sóilemeydi? Nege respublikanyng barlyq jerinde orys tilinde sóileui kerek, osyny týsinbedim?

- Orys tiline degen degdarlyq ghasyrlargha sozylghan bodandyqtyng «jemisi» emes pe?..

- IYә, bodandyq sýiekke ghana emes, qazaqtyng ruhyna, janyna týsken tanba eken. Qazaqqa bodandyqtyng taby әbden ótipti: bir jaghynan qytay, bir jaghynan orys qysyp. Bodandyqtyng kesiri ghoy: «Qara qytay qaptasa, sary orys әkendey kóriner» dep sorly maqal aityp jýrgenimiz. Áytpese qazaqqa qytaydan góri, orystyng kórsetpegeni joq qoy. Jasyryp qaytemiz, biz Reseymen teng el emes ekenbiz. Eger qúqymyz, eldik statusymyz birdey bolsa, qazaq kóp qonystanghan Tauly Altay men Orynbordan, Omby men Astrahannan bir-bir qazaq mektebin ashyp berudi orys patshasyna nege tapsyrmaymyz?! Al Qazaqstanda qanshama orys tildi mektep bar, ony qoyyp, aralas mektepterding sanyn aitynyzshy. Aralas degen aty ghana, bolmasa onyng da sýiegi orys tildi.

Qazaq tilining kósegesining kógermey otyrghan taghy bir sebebi - biyliktegi sheneunikterding kesiri. Jalpy biyliktegiler ýshin qazaq tili túrmaq, últty, qazaqty oilau úghymy joq. Eger solar qazaqty oilasa, shekarany bekitken memleket ýshin tildi týzeu nege túrady? Shekarany belgilegenning qasynda qazaq tiline kóshu әlippelik sauattyng sharuasy ghoy.

- Al elde qazaq tilinen basqa da últtyq mәsele kóp qoy, alayda solardyng ong sheshim tauyp jatqanyn estimedik. Sizshe múny da qúldyq sananyng sarqynshaghyna teliymiz be?

- El bolghan son, ishki narazylyqtyng tuuy zandylyq. Degenmen, keybir elderde preziydentteri halqyn riza qylyp jatady. Al bizde she?..  Biylghy Manghystaudaghy jaghday el tәuelsizdiginin, bostandyghynyng bir shiykiligin kórsetetin siyaqty. Óitkeni elde halyqtyng jappay narazylyghy bolady eken, onda biylik onyng sebep-saldaryn tekseruge tiyis.

Mәselen, Janaózendegi ereuilshiler men Atyrau, Aqtóbedegi dinshilderding jaghdayyn alayyq, biylik onyng astaryn aqtaruy kerek. Mýmkin, osynyng bәri keybir syrtqy kýshterding arandatu әreketteri shyghar, mýmkin, shynymen әleumettik, últtyq mәsele bar shyghar. Al arandatu bolsa, ony da tekseruge tiyispiz. Jalpy Janaózendegi jaghdaydy estip túryp - estimegen, kóre túryp -kórmegenge saludyng ne qajettiligi bar ekenin týsinbedim?..

 

Mamashev

oralmandardy

nege «úrdy!»

- Ótken aptada Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary jurnalister men biylik ókilderining aldynda «Oralmandardy úrghanym bar» depti. Mamashevtiki ne mynqyl?

- Ángimeni arydan bastayyn. 1991 jyly birinshi ret Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy ótti. Sol qúryltay әlem qazaqtarynyng ruhyn oyatty. Sol ret «Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy» qúryldy. Qauymdastyq tóraghasynyng birinshi orynbasary qyzmetine jazushy Qaldarbek Naymanbaev taghayyndaldy. Marqúm Qalekeng shettegi qarakózder ýshin tәuir qyzmet qylghan bolatyn. Býgingi oralmandardyng negizgi jәne quatty bóligi sol kezde oraldy. Qalekeng ómirden ótken son, qauymdastyqtyng qyzmetine Mamashev keldi. Arysyn aitpay-aq qoyayyn, Mamashev kýni keshege deyin sol ýige (Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna - Avt.) qualaghan shoshqa kirmeytin jaghdaygha jetkizdi. Nege?

Óitkeni ol jón súrap barghan oralmandargha zirkildep úrysyp, aiqaylap, jeti atasyn jezdey qaqtaydy eken. Qyzyq, Talghat myrza әredik «oralmandar mәselesin aityndar, qordalanghan jaghdaydy jetkizinder» dep shaqyryp alady. Baryp aitsaq, ózimizge úrsady. Sonan song osy kisining esi dúrys pa eken dep oilaysyn...

- Kelisseniz de, kelispeseniz de, osy kýni oralmandargha ghana emes, jalpy biyliktegi sheneunikterding qazaqqa pighyly dúrys emes qoy. Mamashevtyng «Oralmandardy úrghanym bary» - sol biylikting kózqarasy emes pe, qalay oilaysyz?

- Áriyne, Mamashevtyng mynqylynan son, biyliktegiler Talghat myrzagha osy sózdi әdeyi aitqyzyp otyr ma degen oigha qaldyq. Jalpy bizde biyliktegilerding shettegi qarakózderge kózqarasy Mamashevtikindey qarau ma degen kýmәn joq emes. Al Mamashev qyzdy-qyzdy әngime ýstinde bayqamay bizdi «úryp» alghan boluy kerek. Qysqasy, múny jalghyz Mamashevtyng kózqarasy retinde týsinu jalang bolar. Sonymen birge Mamashev bile bilse, Nazarbaevtyng senip tapsyrghan qyzmetine kir júqtyrdy. Sondyqtan oghan sizderding gazetiniz arqyly jalpy oralmandar atynan dúghay sәlem: «Biz oralmandardy «úratyn» adammen júmys istey almaymyz, Nazarbaevtyng tapsyrghan qyzmetine qara kýie jaqqan adam qyzmetinen ketuge tiyis!».

Qauymdastyq qyzmetining syn kótermeytindey bishara kýige týskenine taghy bir mysal aitayyn, Mamashev mәsele aityndar dep әlemdik jinalys (ózi osylay aitady - A.Múqiybek) ashady. Sonyng bireuine myna túrghan Almaty qalasy men Almaty oblystyq Kóshi-qon polisiyasynyng basshylary bir de bir ret kelgen emes. Óitkeni mensinbeydi, yaghny olar preziydentting mekemesin, Mamashevsha aitqanda, «úrmaydy!». Týptep kelgende, kóshi-qon mәselesi Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna nemese Kóshi-qon polisiyalaryna qarap qalghan joq qoy, múny sheshetin oryn jogharyda túr. Men sol joghary jaqtaghylargha, preziydent Nazarbaevtan bastap birneshe sheneunikke hat jazdym. Hat qana emes, Bekbolat Tileuhanov siyaqty «halyqshyl» azamattargha jalynyp-jalpaydym. Bekbolatty bilesiz be?

 

Án aitqansha,

qazaqty ait!..

- Bilemiz ghoy, parlamentting saqaldy deputaty emes pe?

- Ol - deputat qana emes, býkil әlemge әigili búlbúl ýndi әnshi, HHI ghasyrdyng tiri jyrauy. Oghan Alla taghala des bergen, imandy, bes uaqyt namaz oqityn, san mәrte Mekke-Mediynege barghan qajy.

Sonymen birge ol sheshen, býgingining Qaztughany. Patshanyng yqylasy týsken azamat: Nazarbaevtyng qasynda túryp әn aitady, ólenine әn jazady. Bekbolat qazaghym dep eniregende, etegi jasqa tolady. Solay bola túra, qazaq kóshining toqtap qalghanyn Aqorda basshysyna emes, parlamentte, jalpy qauymgha bir ret aita almady ghoy. Mine deputat degenderding sorlylyghy!.. Bekbolatqa jýzbe-jýz kezdesip, kóshting toqtaghanyn talay aityp: «Nazarbaevtyng aldynda әn aitqansha, qazaqty ait», - dedim.

Bekbolattyng auzyna týkirgen eshkim joq, Qytaydan eki myng otbasyn kóshirip alamyn dep kepken ózi. Endi mine, kóshirip aludy qoyyp, parlamentte bir ret mәsele kótere almady.

Tileuhanov «Kelin» degen kinomen bir jyl alysty. Qay radiony nemese telekanaldy qossanyz, qanday gazetti oqysanyz - Bekbolat «Kelinmen» alysyp jatady. Ol «Kelin» bar-joghy kino ghoy. Al Tileuhanov Ýrimjige baryp, sauna men qonaq ýilerde topyrlap jýrgen, qara qytaylargha tiyip jatqan myndaghan qarakózder taghdyryn óz kózimen kórip qaytty ghoy. Alayda «Kelinge» kýiingendey parlamentting partasyn úrghan joq. Nege?

Tileuhanovtyng әrtiske bergisiz últshyldyghy men Mamashevtyng mynqyly - joghary biyliktegi kókelerding kózqarasy ekendiginde kýmәn joq. Áytpese әsheyinde Qytay qazaqtarynyng taghdyryna tauany tausylyp, kýiinip jýretin Bekbolattyng parlamentte ýnsiz qalatyn, Mamashevtyng nan jep jýrgen oralmandaryn «úrdym» deytindey jóni joq edi ghoy.

- Tileuhanov eki myng otbasyn nege kóshirip almady: shamasy kelmedi me, kóshetin qazaq bolmady ma?

- Kóshetin qazaq kóp qoy, biraq Bekbolat sózine bekem bola almady. Óitkeni qazir Qytaydaghy qazaq kóshi toqtap túr. Oghan bes-alty jyl boldy. Al biz esikti ishten jauyp alyp, shettegi kósh turaly «kólikti», «keleli» әngime aitamyz. Kýlkili me, kýlkili! Mamashev óz bastyghyna, yaghny Nazarbaevqa osy mәseleni jetkizuge tiyisti adam edi. Jetkizbedi. Ol osy jaghdaylardy aitpaghanymen qoymay, bizdi boqtaydy. Tileuhanov bolsa, Nazarbaevtyng qasynda әn aitady, toqtap qalghan kósh turaly tis jarmaydy.

Qytaydaghy aghayyn kóshining toqtaghanyn Kóshi-qon komiytetining búrynghy basshysy Qabylsayatqa týsindire almay, qor bolghanbyz.

Al komiytet Ishki ister ministrligining qúramyna qaraghannan keyin, ony Ghibratolla Dosqaliyev degen azamat basqardy. Biz oghan Qytay qazaqtarynda shetelge shyghatyn pasport bolmaytynyn, tek el ishinde jýrip-túrugha arnalghan jeke kuәlikting bolatynyn, elge kelu ýshin, bizding tarapymyzdan «kóshi-qon shaqyrtuynyn» qajet ekenin týsindire almay, birneshe ay jýrdik. Sóitip jýrgende Dosqaliyev qyzmetinen ketip, bizding sóz dalada qaldy. Odan keyingi kýnimiz jana basshy Patris Nokinge qarap túr. Kim bilsin, qazaqtar týsinbegen mәseleni Nokin myrza týsine qoyar ma eken?

- Ashyp aitynyzshy, qazaq kóshi qay jaqtan toqtady: Qytay rúqsat bermey otyr ma, joq әlde aghayyndy biz shaqyrtpay jatyrmyz ba?

- Qytay ýkimeti qazaqtardyng óz Otanyna qotaryla kóshuin tejegenimen, halyqaralyq zannamalardyng talabyna say, bólinip-jarylghan aghayyn-tuystyng bir-birine qosyluy ýshin eptep qonys audaruyna asa qarsy emes.

Búl mәsele 1995 jyldyng qyrkýiek aiynda Nazarbaev Pekinde bolghan sapary kezinde sheshilgen. Ony Toqaev «Belasu» dep atalatyn kitabynyng 212-betinde: «Degenmen, búl mәsele jóninde de prinsipti uaghdalastyqqa qol jetkizdik: Qazaqstangha túraqty túrugha kóshkisi keletin últy qazaq QHR azamattaryna Qytay ýkimeti tarapynan eshbir kedergi jasalmaydy. Búl manyzdy kelisim Qytaydan kóship kelem degen oralmandar sanyn arttyra týsuge jәrdemdeseri anyq», - dep ashyq jazghan. Alayda 2006 jyldan keyin Qytaydan kóship keletin aghayynnyng kóshi toqtady. Óitkeni bizding ýkimet búrynghyday «Kóshi-qon shaqyrtuyn» jibermeytin boldy. Jalghyz shyndyq - osy.

Shaqyrtu degennen shyghady, osy jiyrma jyldyng ishinde shaqyrtudyng san týri boldy. Biri toqtasa, ekinshisi shyghyp otyrdy. Eng alghashqysy - jeke sapargha arnalghan shaqyrtu qaghazy edi. Múny «Tuysshylau shaqyrtuy» dep atadyq. Ekinshisi - «Iskerlik shaqyrtu» bolatyn. Ýshinshisi - oqugha týsetin studentterding shaqyrtuy. Osy ýsh shaqyrtudyng ýsheui de qazaq kóshine tiyimsiz boldy, óitkeni bir shaqyrtumen bir ghana adam keletin. Sonday-aq mektep jasyndaghy balalar jeke kuәlik almay, atalghan ýsh shaqyrtudyng bireuimen de elge kele almaytyn. Tórtinshisi - «Kóshi-qon shaqyrtuy». Shaqyrtulardyng ishindegi eng tiyimdisi osy boldy. Qazaqstan azamaty Qytaydaghy tuysynyng otbasynda qansha adam bar, sonyng bәrin bir qaghazgha tirkep shaqyrtady. Al olargha Ýrimjidegi konsuldyq qyzmet te Qazaqstangha túraqty túru vizasyn kezek kýttirmey beretin. Otbasy mýshelerin, zattay mýlikterin «Halyqtyng kóshi-qon» zanynyng «Keden isi mәseleleri jónindegi ókiletti organ: mýlikti shekara arqyly keden tólemderin almay ótkizedi» degen 29-4-baptyng 1-tarmaghyna say, keden salyghynan bosatqan. Nege ekenin bilmeymin, bizding el Qytaydaghy aghayynnyng elge erkin keluine tiyimdi osy «Kóshi-qon shaqyrtuyn» zansyz dep, 4-5 jyldan beri toqtatyp tastady. Jasyratyn nesi bar, ótken ýsh jylda «Núrly kósh» baghdarlamasynyng ayasynda Qytaydan bir otbasy da kóship kelgen joq. Búryn kóship kelgen, biraq kvota ala almay qalghan aghayyndardy sol baghdarlamagha kirgizip, artymyzdy japtyq.

 

Biz - qashqyn emespiz!

- Auyt myrza, sonda qazaq mýddesin kim oilaydy: biylik búghyp jatsa, aibatty azamattarymyz auyzyn asha almasa? Óziniz de jurnalissiz ghoy, osyndayda BAQ-qa ghana baghynatyn shygharmyz?

- Áy qaydam, baghynatyn BAQ qaldy ma? Osy kýni qazaq mýddesin oilaytyn gazet-jurnaldargha zar boldyq qoy. Oralmandar mәselesin aityp, qansha BAQ-tyng esigin baqtym, «Dat» pen «Abay» aqparattyq portalynan basqa bireuine de kire almaysyn. Qazaq baspasózderining qazaq mýddesine sarandyghy neni kórsetedi? Eger shettegi qazaqtardyng bәri Otangha oralatyn bolsa, býgingi biylikting basyn qatyryp otyrghan qazaq tilining mәselesi ózdiginen sheshiletin edi, Mamashevsha aitsaq, Qytay men Mongholiyadan kelgen qarakózder orys tilin «úrmaytyn» edi. Al qazaq oqyrmandarynyng esebinen nan jep otyrghan qazaq basylymdarynyng býiiri búltiyatyn edi. Bizding qazaqtyng nege toyynyp ketkenine tanym bar? Qazir shekara ónirlerindegi auyldardyng bәri bos jatyr: shetke qarap ýretin iyt, úshatyn qús joq.

Eger sol jerlerge jat júrtta jautandap jýrgen aghayyndy әkeleyikshi - bireui de ólmeydi. Mamashev solardy әkelip alyp, sonan song «úrsyn» úratyn jerlerin - úrdyng demeymin! Mamashev at tóbelindey aghayyndy, yaghny oralmandardy alalap jýrip: «Ózbekstan men Qaraqalpaqtan kelgender kóp bolsa da, ýndemeydi. Qytay men Mongholdan bes-on qazaq keledi, mәselesi tausylmaydy» depti. Ol ózi aitqan sózine ózi jauap berip otyr ghoy, yaghny Qytay qazaghynyng az keletinin. Endeshe sol aghayynnyng nege birdi-ekili oralatyn sebebin Mamashevtyng oilanbaghany qalay?

- Shettegi qazaqtyng mәselesimen shetten kelgender ghana ainalysatyn siyaqty. Búl - «shymshyq soysa da, qasapshy soysynnyn» keri me, qúlyqsyzdyq pa?

- Búl arada bólip-jaratyn eshnәrse joq. Kýigen nemese útylghan qazaq mýddesi ghana. Ol mýdde - oralman nemese jergilikti halyq dep bólinbeydi. IYә, shettegi qazaq mәselesimen shetten kelgender ghana ainalysyp jýr. Nege? Elde auyzy dualy, ziyaly, kreslosy biyik sheneunik joq pa? Bar. Biraq bәrinde niyet joq. Osynyng bәri qúldyq sanadan ba dep oilaymyn. Bala kýnimizde Qytay sayasaty Sovet ýkimetin qúbyjyqtay kórsetetin. Naqtyraq aitsam, «Sovet» degende besiktegi bala uanatyn. «Sovetti» Qytay sanamyzgha qalay sinirse, búl jaqta «Qytaydy» Sovet ýkimeti de solay ýiretipti ghoy. Sonyng kesirinen be eken, aidaladaghy qytay men orys ýshin ortadaghy az qazaq kýiip jýr. Birin-biri jek kóredi: Qytaydan kelgenderdi - qu, orys kórgendi opasyz deydi. Biz sol kommunistik kózqarastan aryla almay jýrmiz. Mәselen, Ómirzaq Sәrsenov degen aitysty aqshamen kómip jýrgen mesenat «Oralmandar - otanyn satyp ketken qashqyndar» dese, jazushy Dulat Isabekov: «Qytay qazaqtarynyng mentaliyteti bizge kelmeydi eken, solardy әkelmey qoya túrsaq qaytedi?» - deydi. Birinshisine jauap: biz eshkimdi satyp, eshqayda qashqan joqpyz. Sәrsenov bile bilse, ata-babamyzdyng jerinen keldik. Altaydyng arghy beti, Tarbaghataydyng teristigi, Ilening basy - bәri qazaqtyng shúrayly atamekeni bolghan. Ekinshisine jauap: Isabekov mentaliytetting qisyqtyghyn Qytay qazaqtarynan emes, ózinen kórsin...

- Gazet arqyly aghayyn basyndaghy taghy qanday múndy qozghaysyz?

- Juyrda Almaty oblysy Kóshi-qon polisiyasynyng bastyghy Núrseyitov óz janynan jana zang shygharypty. Onda Qazaqstan azamattyghyn alatyn azamattar Qytay azamattyghynan shyghyp keluge tiyis eken. Biz Kóshi-qon turaly zandy aqtardyq. Núrseyitov aitqanday qynyr dýnie kezdestirgen joqpyz. Sonda deymin-au, Núrseyitovtiki ne soyqan? Osynday júmbaq jaghdaylardan son, qazaq kóshin toqtatugha joghary jaqtan ashyq bolmasa da, astyrtyn sayasat jýrgizilip otyr ma degen oigha qalady ekensin.

Bәrin shylghy qaralaudan aulaqpyn. Qazaq qamyn oilaghan baspasózder, jekelegen adamdardyng bәri qazaqqa qarsy emes. Mәselen, sizderding «Dat» gazetteriniz halyqtyng sózin aitqany ýshin biylikke «qyzylkóz» atanyp jýr, sol siyaqty qazaq sózin sóilegen qanshama azamattarymyz ýkimet ýshin oppozisioner. Kezinde halyq jaghynda bolghan Bókeyhanov pen Baytúrsynúly da qazaq mýddesin qorghaghany ýshin otqa kýidi ghoy. Endeshe últ mýddesin sóilegen adam jazaly bolyp, onyng sózin basqan gazet qudalansa, onda, Mamashevsha aitqanda, «úrmau» kerek. Jalpy últ mýddesin qorghaghan adamdy biylikke qarsy «element» retinde qaraytyn kommunistik kózqarastan aiyghatyn zaman bayaghyda kelgen. Átten, sony týsine almay qor bop jýrmiz ghoy!

- Ángimenizge raqmet!

Júqamyr ShÓKE,

«D»

Auyt MÚQIYBEK,

«Baldyrghan» jurnalynyng

aqysyz demalystaghy qyzmetkeri

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT»30 (113) 14 qyrkýiek 2011 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572