Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3953 11 pikir 31 Qantar, 2020 saghat 11:17

Biz adamzatqa qajetti ónim shygharyp kórmegen últpyz

Qazirgi kóp negativterding astarynda qazaq qoghamynyng jana zaman aghymyna beyimdele almauy da jatyr. Biz eshqashan, eshuaqytta әlemdik ashyq konkurensiyagha týsip, ata-babamyz kapitalist bolyp adamzatqa qajetti ónim shygharyp kórmegen últpyz. Songhy 200 jyl otarshylyqta bolyp biz ýshin bireu sheship keldi. Tәuelsizdik alghan 30 jylda jana Qazaqstandyq qúndylyqtar tolyq qalyptasyp bitpedi. Jabyq kenes zamanynda ósken әke-sheshemiz de bilgenin, kórgenin aityp tәrbiyeledi. Biz sol buynnyng býgingi úrpaqtarymyz. Bireu dinge, endi bireui jalghan úrangha, basqasy úsaq-týiek ýshin qyrqysqan bolmaytyn daugha ainalghan qoghamymyz bar.

Kommunizmnen kapitalizmge ótpeli zamanda otyrghan bizding qoghamgha myqty qúqyqtyq, qarjylyq, memlekettik baghdarlamalardy bilu men ony paydalanu, otbasy kiykiljinin sheshu men qoghamda ornyn tabu ýshin psihologiyalyq túrghyda myqty mamandardan kenes alu jetispeydi. Sana transformasiyasy osy tórt saladan bastaluy tiyis. Sana, mentaliytet, týsinik ózgerui kerek. Algha jylju bar. 2000 jyldardaghy halyq pen býgingi qoghamdy salystyra almaysyn. Biraq әlemdik damu da ornynda túrghan joq. Adamzat balasynyng damuy, tehnologiyanyng ósui bizding qoghamdyq damudan kýshti.

Bauyrjan Serikbaydyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371