Ekibastúzdyng bilim salasy biraz bylyqqa batyp jatqan synayly. Oqtyn-oqtyn әleumettik paraqshalardan ónirding bilim mekemelerinde oryn alyp jatqan jaysyz oqighalar jayly habarlar qylang berip qalady. Jәne әr oqighadan basshylyqtyng ony jauyp-jasyrugha tyrysushylyghy angharylmay qalmaydy.

Bir mysal. 2019 jyldyng qazan aiynda Ekibastúz qalasynda eresekteu balalar 3-synyp oqushysyn úryp-soghyp, beynetýsirilim jýrgizgen. Soqqygha jyghylghan balanyng anasy Sholpan Ábetova búl jaghdaydy aitu ýshin mektepke barghanynda, mektep diyrektory onyng sózin qúlaghyna ilmegen. Bilim bólimi basshylyghy da nemqúraydylyq tanytyp, tek mәselege qúqyq qorghau organdary qyzyghushylyq tanytqan song ghana amalsyzdan moyyn búrghan.

Byltyr jyl sonynda Pavlodar oblysy boyynsha tekseru komissiyasy Ekibastúz qalasynyng orta bilim beru úiymdaryna bólingen budjet qarajatynyng jәne memlekettik aktivterding paydalanyluyna jýrgizilgen memlekettik audit qorytyndylaryn jariya etti. Audit jasaushylar kóptegen mektepterding buhgalteriya júmysy zangha qayshy jýrgizilgenin anyqtap berdi. Bәrinen soraqysy – jeltoqsan aiy tughanyna qaramastan, Ekibastúzdyng bilim mekemelerinde tarif jýrgizu kestesi bekitilmegeni belgili bolghan.

Beti ashylghan qarjylyq kemshilikting bәri keyin jergilikti deputattardyng otyrysynda talqygha týsip, bilim salasyndaghy osynshama bylyq halyq qalaulylarynyng yzasyn tudyrdy. Deputattardyng biri Ekibastúz qalalyq bilim bólimining basshysy Jazira Hamzabaevany óz lauazymdyq qyzmetine say emes dep tanyp, kópshilikten onyng biliktiligine senimsizdik bildirudi súrady. Deputattyng oiy jýzege assa, mәselening salqyny, әlbette, qala әkimining әleumettik mәseleler jónindegi orynbasary Nataliya Nefedovany ainalyp ótpes edi. Óitkeni bilim salasyndaghy sharuanyng uystan shyghyp ketuin qadaghalay almaghany ýshin ol da jauapkershilik arqalaydy emes pe. Degenmen Nataliya Vladimirovna shiraqtyq tanytyp, sol jerde otyrghan deputat qúrbylaryna uotsap jelisi arqyly «Kómektesinizder, marhabat!» - dep jazyp ýlgerse kerek. Al deputat Tatiyana Shmidting qúrbysynyng sózin jerge tastauy mýmkin emes: ol sol kezde ghana Nefedova hanymnyng sýiemeldeuimen vedomstvolyq joghary nagrada alghan.

Al endi әuelgi oiymyzgha oralayyq. Shmidt siyaqty dostardyng arqasynda Hamzabaeva «senimsizdik qamytynan» aman shyghyp, deputattardyng onyng aiybyn jenil-jelpi týrde hattamalaudan ózge amaly qalmady.

Audit kezinde anyqtalghan kemshilik kóp, ony bir maqalada tizip shyghu mýmkin emes. Bir-ekeuin atap ótsek. Basy ashyq jayt - budjetten bólingen qarjynyng orynsyz júmsalu faktileri. Mysaly, 2015 jylghy 31 jeltoqsanda QR Ýkimetining №1193 Qaulysymen bekitilgen qazynashylyq kәsiporyndar qyzmetkerlerine, memlekettik budjet qarjysy esebinen qyzmet etetin úiymdar qyzmetkerleri men azamattyq qyzmetkerlerge enbekaqy tóleu Jýiesining 3-punkti 2-tarmaghy búzylyp, audit jýrgizilgen kezende «Ekibastúz qalasy әkimdigining bilim bólimi» memlekettik mekemesi ortalyqtandyrylghan buhgalteriyasynyng esepshisi A.Aygazinovagha esepshilik lauazymynyng satysy men tobyn aiqyndauda jalaqy biliktilik sanaty joghary mamangha say mólsherde tólengen. A.Aygazinovada joghary bilimin rastaytyn qújat joqtyghyna qaramastan, oghan 140, 3 myng tenge, yaghni, artyq enbekaqy tólengen. QR Salyq kodeksining 346-baby 1-tarmaghy talabyn búza otyryp, «Ekibastúz qalasy әkimdigining bilim bólimi» memlekettik mekemesining qosymsha júmys isteytin 4 esepshisine jeke baj salyghyn qate esepteu saldarynan 69 myng tenge kóleminde artyq jalaqy eseptelgen.

QR Budjettik kodeksining 4-baby 14-tarmaghy, 67-baby 12-tarmaghy, QR Qarjy ministrining 2014 jylghy 24 qarashadaghy №511 Búiryghymen bekitilgen Budjettik ótinimdi qúru jәne úsynu Erejelerining 4-punkti talaptary búzylyp, respublikalyq budjetten bólinetin maqsatty transfertterge budjettik ótinimde kórsetiletin aqparat pen esep dәiekti qamtamasyz etilmegen. Nәtiyjesinde 2019 jylgha respublikalyq budjetten bólinetin transfert artyq josparlanghan jәne bólingen. Sonymen qatar, 2019 jyldyng 9 aiy ishinde múghalimderding qosymsha jalaqysyna respublikalyq budjetten bólingen qarjy óz maqsatyna júmsalmaghan. Ayta bersen, audit qorytyndysynda múnday órsekeldik tolyp jatyr...

Jә. Ázirge audit jayly әngimeni doghara túralyq. Osy aptada Ekibastúz qalalyq bilim bólimine qarasty Abay atyndaghy №28 jalpy orta bilim beretin mektepten shy shyqty. Búl – әlgi, Solnechnyy qalashyghyndaghy Jambyl Jabaevtyng portretin kýishiler stendine ilip qoimen aty shyqqan mektep. Sol mektepte «atyshuly» kezdesu boldy. Bilim bólimining basshysy Jazira Hamzabaeva men bilim bólimi kәsipodaq komiytetining tórayymy Álima Rahymjanovanyng qatysuymen ótken shaghyn jiynda bir top múghalim ózderining mektep diyrektory Ayman Kenjebaevagha degen talay jyldan qordalanghan qyjyldaryn jarysa aitty. Aytularynsha, «diyrektor ózining MAES-2-de enbek etetin júbayyna mektepten bir jarym mólsherlememen qyzmet berip qoyghan». Ózining qyzyn da zerthanashylyq qyzmetpen molynan jarylqaghan. Diyrektor ózine saghatty aluyn alyp alady eken de, mandytyp júmysta bolmaydy-mys... Zerthanashy qyzy bilimining bar-joghyna qaramastan onyng ornyna sabaq bere beretin kórinedi. Jalpy, qazirgi uaqytta kentte Ayman Kenjebaevanyng tónireginde alypqashpa sóz qarsha borap túr. «Múghalimderding auyrghan uaqytyna aqsha tólemeydi», «Súranghan kýnderimizding aqshasyn ózine jazyp alady», «auyrghan pedagogtar ornyna tek qana sonyng qyzy kez kelgen pәnnen beybereket sabaq jýrgizedi» degen úzynqúlaq arqyly jeldey esken әngime qúzyrly oryndardyng kirisip, anyqtauyn qajet etedi.

Múghalimderding búrysh-búryshta symsyz telefonmen sóz etip jýrgen taghy bir taqyryby – «byltyr mektep ashylatyn kezde múghalimder qauymynan qonaq kýtuge dep 15 myng tengeden aqsha jinaldy» degen sóz. Múnyng sonynan «Jiylghan aqshanyng qayda júmsalghanyn eshkim bilmeydi. Artynan Kenjebaeva, Hamzabaeva jәne taghy bireuler meyramhanada as ishipti» degen qanqu ilesti. Meyramhanada kimning kimmen birge otyryp as ishkeni – әrkimning jeke sharuasy. Al 15 myng tenge shynymen jinaldy ma, jinalghan kýnning ózinde qarajattyng qayda júmsalghany jóninde esep berildi me, joq pa -  ony da qúzyrly oryndar tym bolmasa múghalimderden anonimdi saualnama alu arqyly anyqtap, kýmәndi kýbirdi sap tyiy әdiletti sheshim bolmaq. Sol siyaqty, jastargha tiyesili saghattardy arqalap sharshap-shaldyghyp jýrgen mekteptegi ýsh zeynetkerding de jayyn qarastyratyn uaqyt jetken syqyldy. Himiya sabaghyn oryssha jýrgizetinder de bar degendi de osy mektepten estip, tanghalmasqa laj joq.

Úzyn sózding qysqasy, mektepte ótken kezdesuden keyin Ayman Kenjebaeva diyrektorlyqtan bir-aq kýnde ketip, diyrektordyng mindetin atqarushy bolyp basqa adam júmysqa kiristi. Biraq kóp súraq júmbaq kýide qalyp otyr, búl, shamasy, bilim bólimi basshylyghynyng mektep ishindegi dau-damaydy kópshilikke jariya etkisi kelmegendiginen bolar. Ekibastúzdyng bylyqqa batqan bilim salasyn Pavlodar oblysynyng әkimi Ábilqayyr Sqaqov óz baqylauyna alyp, biz ataghan súraqtardyng jauabyn ústazdar qauymyna ashyp aitady degen senimdemiz.

Aslan Shayqyúly,

Pavlodar oblysy

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz