Qazaq tiline qatysty tuyp otyrghan daudyng sebebine ýnilseng eriksiz  bas shayqaysyn. Óitkeni búnyng barlyghy ózimizdegi biylikting sayasy solqyldaqtyghynan tuyp otyrghan jasandy jәittar. Mәselen, Temirtaudaghy mektepke baylanysty órbigen oqighany alayyq. Qaladaghy 32 mektepting 4-i ghana taza qazaq tilinde bilim beretin bolyp shyqty. Búny bizding shendi-shekpendilerding bilim sayasatyndaghy jiberip otyrghan ýlken qateligi, tipti sayasy soqyrlyghy deu kerek. Sebebi olar qazaq tilin órkendetu ýshin jasalyp jatqan sharalardyng barlyghyn joqqa shygharyp, qazyna qarjysyna mektepterde Reseyding bolashaq azamattaryn oqytyp әlektenude. Osylay demeske amal kem. Eger olar qazaqtyng qamyn oilasa, orys tilindegi mektepterdi qarjylandyrudyng ne qajeti bar? Álde bolashaq úrpaqtyng birynghay oryssha bilim alyp shyqqanyna memleket mýddeli me? Memleketimizding ishki sayasaty, ózimizding últtyq mýdde qayda qalady sonda? Búdan qorytyndy shygharsaq, Qazaqstannyng bolashaghyna qazaq tili kerek emes. Orys tili ózge memleketting tili. Memlekettin  oqushylardy osy   tilde oqytyp, tekke shyghyndanyp jatqanyna qaraghanda qazaq tilining bolashaghyna qatysty aitylatyn sózderding bәri   kópirme kóbik ekenine kózing jetedi. Áytpese bәri kerisinshe bolyp 32 mektepting tórteui ghana oryssha, qalghany tek qazaqsha oqytuy tiyis edi.

Qazaq tiline qatysty tuyp otyrghan daudyng sebebine ýnilseng eriksiz  bas shayqaysyn. Óitkeni búnyng barlyghy ózimizdegi biylikting sayasy solqyldaqtyghynan tuyp otyrghan jasandy jәittar. Mәselen, Temirtaudaghy mektepke baylanysty órbigen oqighany alayyq. Qaladaghy 32 mektepting 4-i ghana taza qazaq tilinde bilim beretin bolyp shyqty. Búny bizding shendi-shekpendilerding bilim sayasatyndaghy jiberip otyrghan ýlken qateligi, tipti sayasy soqyrlyghy deu kerek. Sebebi olar qazaq tilin órkendetu ýshin jasalyp jatqan sharalardyng barlyghyn joqqa shygharyp, qazyna qarjysyna mektepterde Reseyding bolashaq azamattaryn oqytyp әlektenude. Osylay demeske amal kem. Eger olar qazaqtyng qamyn oilasa, orys tilindegi mektepterdi qarjylandyrudyng ne qajeti bar? Álde bolashaq úrpaqtyng birynghay oryssha bilim alyp shyqqanyna memleket mýddeli me? Memleketimizding ishki sayasaty, ózimizding últtyq mýdde qayda qalady sonda? Búdan qorytyndy shygharsaq, Qazaqstannyng bolashaghyna qazaq tili kerek emes. Orys tili ózge memleketting tili. Memlekettin  oqushylardy osy   tilde oqytyp, tekke shyghyndanyp jatqanyna qaraghanda qazaq tilining bolashaghyna qatysty aitylatyn sózderding bәri   kópirme kóbik ekenine kózing jetedi. Áytpese bәri kerisinshe bolyp 32 mektepting tórteui ghana oryssha, qalghany tek qazaqsha oqytuy tiyis edi.

Áyteuir tilge qatysty sayasattyng dýbәra tústary óte kóp.   Jogharghy oqu oryndary jóninde de osylay deuge bolady. Uniyversiytetterdegi oqu әdisi de әli qazaq  jәne orys toptaryn  ekige bólip oqytqan Kenes kezinen kele jatqan eski jýiemen júmys isteydi. Eger ýkimetting qazaq tiline qatysty aitqan uәdeleri shyn bolsa, qazirden bastap bolashaq kadrlardy nege tek qazaq tilinde tәrbiyeleudi qolgha almasqa? Olardy orys tilinde oqytyp shygharudyng jәne oghan memleketting esebinen kóp aqsha bólip  shyghyndanudyng maqsaty men mәnisin týsine almadyq...Europa elderining  logikasyna salsan, olar múndaydy memleketting qarjysyn tekke shashu, aqylgha syimaytyn absurd dep baghalar edi. Ókinishke qaray, bizde osynday aqylgha syimaytyn, tipti memleketting tútastyghyna qauipti ysyrapshyldyqty qalypty nәrse dep qabyldaytyn sanasyzdyq qalyptasqan.  Bilim salasyndaghy bassyzdyq osylay jalghasa berse, 2030 jylgha qaray óz tilin bilmeytin, últynyng uyzyna jarymaghan shala qazaqtardyn   taghy bir tolqyny shyghatynyna kýmәniniz bolmasyn. Óitkeni otarsyzdanu prosesin qazirden bastap qolgha almasaq keyin onyng zardabyn taghy tartatynymyzgha shýbә joq.

Memlekettik til eng aldymen qalada qalyptasady. Óitkeni ol zaman aghymyna qaray beyimdelip, tehnologiya men ghylym janalyqtaryna ilese otyryp damuy tiyis. Áytpese kóshten qalyp qoyady. Al tehnika tiline ainala almaghan til-búqaranyng qatynas qúraly boludan qalady. Biz qazir osy ýdeden shygha almay otyrmyz. Qolymyzda barlyq mýmkindik bola túra tilding damuyna qasaqana kedergi jasaudamyz. Al,  temleketting tól tilinde týsinise almaytyn el- Últ bolyp úiysu mýmkindiginen aiyrylady. Bizding dittegenimiz osy ma sonda? Elimizdegi osynday bolashaghy búlynghyr bastamalardy oisha qorytyp qarasan, biz keleshekte qazaq memleketin emes, dýbәralar memleketin qúrugha jantalasyp  jatqanday kórinemiz. Shetelden keletinderding Qazaqstannan Reseyding әldebir guberniyasyna kelip-ketkendey әsermen qaytatyny da osydan..Eng ókinishtisi osynday týsiniksiz týitkilderge el tútqasyn ústaghandardyng ózi týrtki  boluda. Sebebi búnday bylyqtardy rettep otyratyn naqty últtyq iydeologiya men baghdar joq. Ony qalyptastyrugha talpynys taghy  bayqalmaydy. Búl isting algha jyljuyna Qazaqstandaghy sayasattyng negizgi tizginin orystildilerding ústap otyrghany da kedergi keltirude. Al olar juyq arada qazaq tilin tiyisti túghyryna qondyryp, ony memlekettik iydeologiyanyng ózegine ainaldyrugha qúlyqsyz.

«Abay-aqparat»

Jolymbet Mәkishev.. makishev_777@mail.ru