DATYM BAR!

Biz tariyhqa qúrmetpen qaramasaq, bolashaghymyz bayandy bolmaydy. Múny songhy kýnderi qoghamdaghy әr-týrli baghyttaghy pikir-talas taghy dәleldep berdi.

Ókinishke qaray, tәuelsizdikti qazaq halqynyng ghasyrlar boyy jýrgizgen kýresining nәtiyjesi emes, taghdyrdyng kókten jibergen tartuy dep týsinetinder aramyzda az emes.  Mәselen, Memlekettik til mәrtebesi turaly oi-pikir birqatar azamattardyng memlekettilikti qazaq tarihynan bólek alyp qaraytynyn bayqatty.

Áriyne, Tәuelsizdikting 20 jyldyq kezeninde jetken jetistikterimiz úshan-teniz. Ony dәripteu kerek, nasihattau qajet. Biraq  tәuelsizdikke qol jetkizu jolynda osy dalada qanshama batyl qadamdar jasalyp, azattyq jolynda talay jan qúrban boldy.

Qazaq elinde azattyq  jolynda ashyq kýres te, qúrbandyq ta jetilikti.

Tek XX ghasyrda bolghan 1916 jylghy últ-azattyq qozghalys qazaq elining tәuelsizdikke degen úmtylysy emes pe!

1931-1933-shi jyldary asharshylyqqa qarsy qazaq dalasynda 400-ge juyq kóterilis boldy, soghan 80 mynnan astam qazaq azamattary tikeley qatysqan bolatyn.

Bostandyqqa úmtylghan qazaq halqynyng songhy kýresi bolghan Jeltoqsan kóterilisine biyl 25 jyl tolady.

DATYM BAR!

Biz tariyhqa qúrmetpen qaramasaq, bolashaghymyz bayandy bolmaydy. Múny songhy kýnderi qoghamdaghy әr-týrli baghyttaghy pikir-talas taghy dәleldep berdi.

Ókinishke qaray, tәuelsizdikti qazaq halqynyng ghasyrlar boyy jýrgizgen kýresining nәtiyjesi emes, taghdyrdyng kókten jibergen tartuy dep týsinetinder aramyzda az emes.  Mәselen, Memlekettik til mәrtebesi turaly oi-pikir birqatar azamattardyng memlekettilikti qazaq tarihynan bólek alyp qaraytynyn bayqatty.

Áriyne, Tәuelsizdikting 20 jyldyq kezeninde jetken jetistikterimiz úshan-teniz. Ony dәripteu kerek, nasihattau qajet. Biraq  tәuelsizdikke qol jetkizu jolynda osy dalada qanshama batyl qadamdar jasalyp, azattyq jolynda talay jan qúrban boldy.

Qazaq elinde azattyq  jolynda ashyq kýres te, qúrbandyq ta jetilikti.

Tek XX ghasyrda bolghan 1916 jylghy últ-azattyq qozghalys qazaq elining tәuelsizdikke degen úmtylysy emes pe!

1931-1933-shi jyldary asharshylyqqa qarsy qazaq dalasynda 400-ge juyq kóterilis boldy, soghan 80 mynnan astam qazaq azamattary tikeley qatysqan bolatyn.

Bostandyqqa úmtylghan qazaq halqynyng songhy kýresi bolghan Jeltoqsan kóterilisine biyl 25 jyl tolady.

Biraq, El Tәuelsizdigining mereytoyymen túspa-tús kelgen Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy memlekettik dengeyde ótui tiyis is-sharalar tiziminen tys qaldy.

Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna arnalghan merekelik sharalardy atap ótumen qatar, el egemendigi ýshin qasyq qany qalghansha kýresken azamattargha jәne sol uaqtaghy tarihy manyzy zor oqighalargha qúrmet kórsetu bizding azamattyq boryshymyz.

Ol ýshin eng aldymen 1986 jyly alangha shyqqan bizding zamandastarymyzdyn: boyjetkender men bozbalalardyng aldynda bas iiimiz qajet.

Sondyqtan «Aq jol» partiyasynyng múryndyq boluymen Jeltoqsannyng 25 jyldyghyn atap ótu respublikalyq Qoghamdyq Komiyteti qúryldy. Áriyne, barlyq mindetti komiytet moynyna jýkteu artyq bolar. Bizge tәuelsizdikti jetkizgen Jeltoqsan kóterilisin jappay qogham bolyp dәripteuimiz qajet.

Nelikten?

Sebebi at ýstinde jýrip úlan-ghayyr jerdi bilekting kýshi, nayzanyng úshymen ghana emes, aqyl-parasatymen qorghap qalghan batyr babalarymyzdyng shyn múragerleri bar ekenin dәl osy jeltoqsandyqtar kórsetti. Keudemizdi maqtanysh sezimge bóleytin Jeltoqsannyng basty jenisi - totalitarizmning temir qúrsauynda qamalghan últtardyng arasynda eng alghash bolyp ashyq qarsylyq bildirui.

Kenes odaghynyng kommunistik iydeologiyasyna birinshi jebe qadaghan qazaqtyng qaysar úl-qyzdarynyng erligin әlem moyyndady.

Sondyqtan, yaghni, últtyq maqtanyshqa ainalghandyqtan Jeltoqsan kóterilisin layyqty dengeyde atap ótu turaly úsynysty elimizdegi ondaghan qoghamdyq úiymdar qyzu qoldap jatyr.

Basa aita ketetin mәsele, Qoghamdyq komiytet  partiyadan tys qoghamdyq dengeyde júmys jýrgizetin bolady. Komiytet júmysyna belsene atsalysugha yqylasty kez kelgen úiymgha esik ashyq.

Mening oiymsha, Jeltoqsan sayasy partiyanyn nemese jekelegen toptardyng menshigi ya bolmasa sayasy úpay jinaytyn qúraly emes. Jeltoqsan - últtyq maqtanyshymyz!

Ol qazaq últyn ghana emes, býkil qazaqstandyqtardy bir arnagha toghystyratyn ortaq sayasy qúndylyqqa ainaluy tiyis.

Nege?

Tarih - halyqtyng jady. Onda maqtanysh pen múng qatar jýredi. Biz tәuelsizdik túghyryn tek ortaq sayasy qúndylyqtar arqyly bekite týsemiz.

Ár kezdegi últtyng útysyn ghana emes, útylystaryn da saralap, taghylymdy sabaq alu da Tәuelsizdikting irgesin bekituge qosqan ýles bolmaq.

Jeltoqsannyng shyndyghyn eshqanday býkpesiz, býge-shigesine deyin ashu, oghan sayasy әdil bagha beru - ol әruaqtargha qúrmet, qazaqtyng ar-namysyna qúrmet, eldigimizge, elge qúrmet ekendigine býkil qogham qosylyp otyr.

Qoghamdyq Komiytetting úiymdastyrushylyq otyrysyna elimizge aty mәlim azamattar: Sabyr Qasymov - qogham qayratkeri,  Amangeldi Aytaly - qogham qayratkeri, Súltanhan Aqqúlúly - alashtanushy, «Azattyq» radiosynyng redaktory, Mәmbet Qoygeldiyev - Qazaqstan tarihshylary qoghamynyng Preziydenti, Beybit Qoyshybaev - «Ádilet» tarihi-aghartu ortalyghynyng jetekshisi, Dos Kóshim - «Últ Taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi, sayasattanushy, Beysenghazy Nýken - «Jeltoqsan aqiqaty» qozghalysynyng jetekshisi,  Aydos Sarym - qogham qayratkeri, syndy azamattardyng qoldauy osy oiymyzdy dәleldeydi.

Men   ózimning atymnan, býkil «Aq jol» partiyasynyng atynan qazaqtyng marqasqa azamattaryna alghysymdy bildirgim keledi.

Qoghamdyq Komiytet otyrysynyng qorytyndysynda Komiytetting tóraghasy bolyp, belgili jazushy, qogham qayratkeri Smaghúl Elubay taghayyndaldy.

Ózining aghalyq yqylasyn bildirip, bizge aqyl kenes berip qana qoymay, újymdy qogham atynan basqarugha kelisimin bergen osy aqiyq aghamyzgha shyn peyilimdi bildirgim keledi.

Biz ózimizding tarihymyzdyng aqtandaqtary men ashyq jaralaryn keleshek úrpaqqa úghyndyru jәne jetkizu mәselesinde sayasy kózqarastar men baghytqa qaramay, ortaq ústanym jasay biluimiz qajet. Osy azamattar qazaqtyng kim ekendigin kórsetti.

Men búl komiytetke barlyq sayasy partiyalar men úiymdardyng kirui jón dep oilaymyn.

Biz bir nәrseni tarih jadyna qaltyruymyz qajet, jeltoqsanshylar orysqa nemese basqa últqa qarsy alangha shyqqan joq. Bizding zamandastarymyz totalitarlyq rejimge, kommunistik jýigege, osy jýiening qazaqtyng últtyq bolmysyn janshuyna qarsy shyqty. Jәne sonyng qúrbany boldy.

Tughan últqa jasalaghan sayasy terrordy nege biz aiyptamaymyz?! Býgingi kommunistik iydeologiyany ústanyp otyrghan partiyalar qazaq últynyng aldynda osy qúrbandyq ýshin de jauapty ekendigin esten shygharmau qajet.

Sondyqtan Jeltoqsan kóterilisi men kóteriliske qatysqandardyng shynayy sayasy baghasyn beru qajet.

Bizding ortaq maqsatymyz  - osy!

Almaty qalasynda 2006 jyly Jeltoqsan kóterilisining 20-jyldyghyna arnalghan eskertkishting ashyluyn qúptay otyryp, júrtshylyq ony Jeltoqsangha berilgen sayasy baghanyng bastauy dep sanady. Osynday iri sharalardyng basqa da qalalarda, oblystarda jalghaspaghany ókinishti-aq.

Óitkeni,  Jeltoqsan kóterilisi tek Almatyny qamtymay, Óskemen, Semey, Qaraghandy, Jezqazghan, búrynghy Selinograd, Petropavl, yaghny býkil Qazaqstandy qamtydy.

Arada 5 jyl ótti, mardymdy júmystar atqarylmady.

Conyqtan Jeltoqsan kóterilisin janghyrtu ýshin tek Almaty qalasymen shektelmey, býkil oblys ortalyqtarynda eskertkishter ornatyluy qajet dep sanaymyn.

Sebebi, Jeltoqsan kóterilisi últtyq memlekettilikti qúru jәne zamandastardyng sanasy әseri boyynsha, dýniyening damu baghytyn ózgerten «Praga kóktemi» «Budapesht kóterilisteri», «Vilinus kóterilisteri» tәrizdi halyqaralyq geosayasat baghytyn búrghan asa manyzdy tarihy oqighamen qatar túr.

Endigi mәsele Jeltoqsangha sayasiy-qúqyqtyq bagha berilip, býkil kenestik respublikalardaghy demokratiyalyq ýderisterding damuyna sebepshi bolghan tarihy qúbylysty kóterilis dep moyyndau әri ony zandyq túrghyda bekitip, kóteriliske qatysushylardy el Tәuelsizdigine ýles qosqan batyrlar sanatyna qosu qajet. Azattyq ýshin jeltoqsandyqtardyng atoy salghan  jeri, qanyn tókken,  qasiretti  de qasiyetti jeri - Jeltoqsan alany últtyq simvolgha ainaluy qajet.

Ol jerdi kózding qarashyghynday qorghau ondaghy qandy qyrghynda shәiit bolghan qúrbandardyng beynesin joghaltyp almay úrpaqtan úrpaqqa jetkizu bizding azamattyq boryshymyz.

Jeltoqsan kóterilisine qatynasushylargha qogham jaghynan jan-jaqty moralidyq qoldau qajet. Óitkeni búl sol kezdegi totalitarlyq zamannyng qúrbandary jәne Jeltoqsan kóterilisi qoghamdy ajyratugha emes, kerisinshe býkil qoghamdy úiystyrushy faktor retinde qarastyryluy qajet.

Sondyqtan komiytet mýsheleri kelesi basym baghyttardy ózekti dep sanaydy.

Kóteriliske qatysushylardyng airyqsha mәrtebesin zang jýzinde bekitip, olargha tiyisti әleumettik jәne medisinalyq kómekter kórsetu, qúqyqtyq jaghynan qorghaluyn qamtamasyz etu bizding naqty boryshymyz.

Óitkeni, tek resmy mәlimetter boyynsha, sol kezende 5 myn, al kópshilik esebinshe, 30 mynnan astam qazaqtyng jas jigitteri men qyzdary  osy kóterilisten әrtýrli  zardap shekti.

Sondyqtan, Kóteriliske qatysushylardyng taghdyrlary jayynda shynayy tarihy bagha berilgen Eske alu kitabyn shygharu kezek kýttirmeytin is.

Jyl sayyn qarasha, jeltoqsan ailarynda Qazaqstannyng barlyq oqu oryndarynda, mekemelerinde, qoghamdyq úiymdar men ghylymy ortada, әskery bólimshelerde «Jeltoqsan taghylymdary» atty taqyryppen jappay oqu, sabaqtar, pikir-sayystar, jinalystar, dóngelek ýstelder, ghylymiy-praktikalyq konferensiyalar, kórme t.b. sharalar ótkizu qajet.

Búl kýnderi meshitterde kóterilis qúrbandarynyng ruhyna baghyshtap, qúran, dúghalar oqu  - bizding mindet.

Qazaqstan tarihy oqulyqtarynda Jeltoqsan kóterilisine airyqsha mәn berilip, onyng tarihtaghy layyqty ornyn qamtamasyz etu.

Úrpaq qaryzy degen úghym bar.

Jeltoqsandyqtar   sol kezdegi  erligi ýshin, býgingi ómirde ózining layyqty ornyn taba almady, olardy oqudan shyghardy, sabap, zorlyq-zombylyq jasap mýgedek etti, júmystan qudy, týrmege japty.

Biraq olar osy taghdyr tәlkegine shydady.

Búl  olardyng bizding tәuelsizdikke qosqan naqty ýlesi.

Olardyng búl óshpes ýlesin baghalap qana qoymay, sol  úrpaq qaryzyn biz qaytaruymyz qajet. Búl bizding azamattyq boryshymyz.

Sonymen iske sәt!