Aydos SARYM,

sayasattanushy, «Úly dala» qozghalysyn qúrushylardyng biri

- Bir súhbatynyzda «Ne nasiya formiruet nasionalizm, a nasionalizm formiruet nasii» degen ekensiz. Biraq «nasionalizm» boluy ýshin, últ boluy kerek. Bizde dәl qazir últshyl bolatynday últ bar ma?

- Búl mening sózim emes, belgili ghalym, filosof Benedikt Andersenning aitqan sózi. Men tek sol oidy qaytalay alamyn. Últ últshyldyqty emes, últshyldyq últty qalyptastyrady. Últ bolyp úiysu ýshin de, qoghamnyng ishinde belgili kózqarastar men ústanymdardy nasihattaytyn kýshterding boluy shart. Árbir nәrsenin, úghymnyn, ýderistin, qúbylystyng aldynda iydeya jýredi. Ýlken iydeya payda bolmay, oghan súranys tumay, eshqanday da qozghalys, qúbylys payda bolmaydy.

- Al qazaq últy bar bolsa, ol nege sayasy kýsh bolyp qalyptaspay otyr?

Aydos SARYM,

sayasattanushy, «Úly dala» qozghalysyn qúrushylardyng biri

- Bir súhbatynyzda «Ne nasiya formiruet nasionalizm, a nasionalizm formiruet nasii» degen ekensiz. Biraq «nasionalizm» boluy ýshin, últ boluy kerek. Bizde dәl qazir últshyl bolatynday últ bar ma?

- Búl mening sózim emes, belgili ghalym, filosof Benedikt Andersenning aitqan sózi. Men tek sol oidy qaytalay alamyn. Últ últshyldyqty emes, últshyldyq últty qalyptastyrady. Últ bolyp úiysu ýshin de, qoghamnyng ishinde belgili kózqarastar men ústanymdardy nasihattaytyn kýshterding boluy shart. Árbir nәrsenin, úghymnyn, ýderistin, qúbylystyng aldynda iydeya jýredi. Ýlken iydeya payda bolmay, oghan súranys tumay, eshqanday da qozghalys, qúbylys payda bolmaydy.

- Al qazaq últy bar bolsa, ol nege sayasy kýsh bolyp qalyptaspay otyr?

- Qalyptasyp keledi. Ókinishke qaray, kóptegen jayttar biz oilaghanday bir kýnde, ne bir jylda qúryla qoymaydy. Qogham belgili bir iydeyalardy óz ishinen pisire bastaydy. IYdeyanyng payda bolyp, onyng sayasy qúrylymgha, qoghamdyq institutqa ainaluyna deyin biraz uaqyt, ishki-syrtqy ruhani, úiymdastyrushylyq júmystar jasaluy qajet. Mening oiymsha, býgingi kýni búnday júmystar qazaq qauymynyng ishinde atqarylyp keledi. Ýlkendi-kishili úiymdardyng kóptep dýniyege kelui, san-aluan klubtardyng payda boluy, «qazaq qanday boluy tiyis, qazaqtyqtyng sharttary qanday?» degen túrghydaghy әngimelerding kóbeyyi osynyng aiqyn dәleli.

Búl ýderister qogham ishinen bastalyp, qogham ishinde jýrip jatqandyqtan, biz oilaghanday tez óte qoymaydy. Keybir elde últtyq kýshterding pisip-jetilui ýshin ondaghan jyldar, tipti ghasyrlar ótken! Onyng qasynda bizding eldegi ruhani, sayasy izdenister óte jaqsy qarqynmen jýrip keledi. Sebebi býgingi kýnning jyldamdyghy ótken ghasyrmen salystyrghanda birneshe ese artyp otyr. Eger bizding alashordashyl atalarymyzgha bizderde bar aqparattyq, sayasi, tehnologiyalyq mýmkindikterdi bergen bolsa, bizder, bәlkim, bayaghyda-aq tәuelsiz memlekette ómir sýrer me edik?! Jiyrmasynshy ghasyrda qazaq talay synnan aman ótip, tәuelsizdigine qol jetkizdi. Bolashaqta onday ýshinshi mýmkindik bolmaydy. Sondyqtan da býgingi qazaq qauymynyn, qazaq últshyldarynyng ainalyp kelgende bir ghana maqsaty, bir ghana múraty bar - tәu etken Tәuelsizdigimizdi ózimizge de, әlemge de pash etu, odan әri damytu. Búl iydeya kez kelgen iydeyadan da, ózimizding ambisiyamyzdan da biyik. Aynalyp kelgende bәrimiz dәl osy iydeyanyng tóniregine birigemiz.

- «Úly dala» qozghalysy turaly maqalanyzda «tәuelsizdik kezinde dýniyege kelgen jastar bar, olar eshqashan qúldyqqa jol bermeydi» deysiz. Onymen teoriyalyq túrghyda kelisemiz. Al is jýzinde qoghamda óz mýddesin quyp jýrgen jastardy kórdiniz be? Olardy býgingi agha úrpaq jórgeginde jemqorlyqqa, paraqorlyqqa, ótirikshilikke tәrbiyelep jatqan joq pa? Osyghan qanday uәj aitasyz?

- Qúdaygha shýkir, býgingi qazaq jastarynyng ishinde últ ýshin, qazaq ýshin adal qyzmet etip jýrgen jastar jeterlik. Áriyne, siz aityp otyrghanday da qauip joq emes, bar. Agha buynnyng artynan erip, rushyldyqqa, jemqorlyqqa, ótirikshilikke salynyp ketkender de bar. Biraq jalpy jastardyng sanyna shaghatyn bolsaq, «joghalghan jastardyn» sany asa kóp emes. Tәuelsizdigimizding basty jemisi - tәuelsiz elde ósken, otarshyldyqty, qúldyqty, ýreydi kórmegen qazaq jastary. Olar endi-endi ghana sayasy kýshke ainalyp keledi. Birazy joghary oqu oryndaryn bitirip, qyzmetke, sayasatqa kirisip jatyr. 1991 jyly tughandar endi ghana ómirge ayaq basyp keledi. Olardyng artynda tipti orasan kýsh pisip keledi. Ári ketse 4-5 jyldan song sayasattaghy, ónerdegi, әdebiyettegi, jurnalistikadaghy, ghylymdaghy buyn auysatyn kezge de jetemiz. Sol kezde qoghamdyq sana da, qoghamdyq pikir de kýrt ózgeredi. Oghan siz ben biz әli talay kuә bolamyz!

Taghy bir uәj aitayyn. Qarap otyrsanyz, býgingi kýni qazaq qauymynyng ishinde tazarugha, janarugha degen ýlken ruhani, sayasy súranys tuyndap keledi. Songhy kezderi dinge bet búrghandardyng basym kópshiligi ýlken agha buyn emes, dәl osy qazaq jastary. Búnyng ózin әrkim әrqalay týsindirip jatady. Bireuler búny qauip dep te keledi. Negizi olay emes! Qazaq jastary ýlken bir tyng iydeyany, tazalyqty izdep jatyr. Eger jastardyng sanasyn saltymyz ben dәstýrimizge jat sektalar men diny aghymdar ulamasa, búdan qorqatyn dәnene de joq. Osy jastar neke qúryp, jana úrpaqty dýniyege alyp kelip jatyr. Songhy eki-ýsh jylda dýniyege kelgen qazaq balalarynyng esimderine nazar audarayyq. Negizinen qazaq jastary balalaryna Erasyl, Núrasyl, Dinasyl, Shynasyl, Kәusar, Inkәr degen esim berip jatyr. Búl neni menzeydi? Qazaq jastary tazalyqty, tektilikti, asyldyqty, shyndyqty ansaydy! Baspasóz ben internettegi әngimelerge nazar audarsanyzdar, jastardyng arasynda keshegi ózimiz tamsanghan, tanday qaqqan agha-apalarymyzdyng qadiri qalmay barady.

- Aytpaqshy, siz bas bolyp, qúrylyp jatqan «Úly dala» qozghalysy qanday qajettilikten tuyp otyr?

- «Úly dala» qozghalysyn qúru jalghyz mening ghana nesibem emes. Onyng artynda talay azamattar men kýshter bar. Qazir onyng úiymdastyru júmystary jýrgizilip jatyr. Aymaqtardy aralap, jergilikti jerlerdegi belsendi azamattarmen kezdesip jatyrmyz. Qúday qalasa, aldaghy kýnderi úiymdastyrushylar Astana men Almatyda arnayy baspasóz mәslihatyn ótkizemiz. Artynan qúryltayy da ótedi. Sol kezde qozghalystyng maqsat-múraty, baghyty turaly keninen habarlaymyz. Ázirge osymen shektele túrsaq...

- Degenmen, bizde últtyq mýddeni kózdegen qoghamdyq úiymdar az emes edi, olardyng sany men sapasyn bylayghy júrt jadyna saqtap ta ýlgermedi. Endi taghy bireuin qúrghanda, útpaghymyz ne bolmaq?

- «San men sapa» degendi óziniz aittynyz. Shynyn aitu kerek, býgingi kýngi qazaqtyng últtyq úiymdarynyng júmysy kópshilikting kónilinen shyghyp jatqan joq. Qajet deseniz, olardyng kóbisining tirshiligi últtyn, memleketting aldynda túrghan maqsat-mindetterge say emes. Búny sayasatqa qatysy bar, sayasattan habary bar kez kelgen azamat rastay alady. Ókinishke qaray, kóptegen úiymdarymyz Almaty men Astanadan asa almay otyr. Úiymshyldyqtan góri jeke bastyng ambisiyasy basym. Sondyqtan bir úiym qúrylyp jatsa, onyng ishinen kem degende taghy 5-6 úiym bólinip shyghady. Kósemshildik, menmenshildik, kórealmaushylyq kóp. Sondyqtan da bolar, býginge deyingi qazaq úiymdary biylikpen, orys úiymdarymen emes, negizinen bir-birimen aitysyp, tartysyp jatady. Kóptegen jaghdayda qatardaghy úiymdar «qazaq mәselesin» memleketten, qoghamnan bólip alyp qaraydy. Bizder, әriyne, eshbir azamattyn, eshbir úiymnyng qyzmetin, rólin joqqa shygharmaymyz. Árbirining óz jetistigi, jetken tóbesi, shyny bar. Bolsyn! Bola týssin!

Bizder qúrayyn dep jatqan «Úly dala» qozghalysynyng óz ústanymy, óz baghyty bar. Qozghalys qúramyz degeli ýsh-tórt ay boldy. Osy kezende biraz jerde boldyq, ýlkendi-kishili basqosular, talqylar boldy. Solardan týigenim mynau. Bizder eng aldymen «últshyldyq» degen úghymdy Kenes zamanynda jabysqan jalghan týsinikter men definisiyalardan tazartuymyz qajet. Býkil elderde «últ» pen «memleket» egiz úghymdar. «Últshyl» men «memleketshil» degenning esh aiyrmasy joq. Aramyzda jýrgen keybir aghayyndar songhy jiyrma jylda últ pen memleketting arasyn biraz ajyratyp jiberdi. Búl dúrys emes. Eger bizder 1990 jyly qabyldanghan egemendik turaly deklarasiya men 1991 jylghy memlekettik tәuelsizdik turaly zandy tolyqtay iske asyramyz deytin bolsaq, onda «últ» pen «memleket» úghymdaryn qayta tabystyryp, olardyng arasyna tendik belgisin qonymyz qajet. Sebebi atalghan qújattardyng basty mindeti - «qazaq últtyq memleketin» qúru bolatyn.

Ekinshiden, býgingi kýni últtyq úiymdar Almatydan shyghyp, aimaq-aymaqqa jetui kerek. Últtyq qúndylyqtar men memlekettik sanany qalyptastyru ýshin, ortaq ruhani, sayasi, aqparattyq kenistik qalyptastyruymyz kerek. Al ol ýshin aimaqtarmen júmys istemese bolmaydy. Aldaghy uaqyttaghy kýresting basym kópshiligi oblys, audan ortalyqtarynda, auyldarda jýrmek. Ol ýshin óz kezeginde qarajat kerek. Qarajat negizinen ya biyliktin, ya biznesting qolynda. Shynyn aitayyq, býgingi últtyq úiymdardyng respublika aumaghyna taraytyn basylymdary da, veb-sayttary da joq! «Últshyl» dep sanalatyn azamattarymyzdyng birazyna bizneste jýrgen azamattar kýdikpen qaraydy, senbeydi. «Aydaghany bes eshki, ysqyryghy jer jaradynyn» ózi! Saliqaly, parasatty oidyn, isting ornyna yrdu-dyrdumen jýredi. Biznes degenimiz eng aldymen jauapkershilik. Naqty is-shara, bayybymen atqarylar júmys. Bizding oiymyz eng aldymen osy aimaqtyq jelini qalyptastyru, jer-jerdegi qolynan is keletin azamattardy tauyp, solargha qol úshyn beru. Bizding bir ereksheligimiz - qozghalysty bastap otyrghandardyng arasynda últtyq orta jәne shaghyn biznesting ókilderi barshylyq. Búl, men bilsem, últtyq qozghalys tarihyndaghy jana ýrdis. Erteng qoghamdyq sahnagha ondaghan, jýzdegen jana esimder kelip jatsa, onyng nesi aiyp?

Ýshinshiden, bizding aghayyndar memleket, últ mәselesin tek «naghyz qazaqtardyn» ghana ekskluzivti sharuasy dep týsinedi. Ózi az últty jik-jikke, top-topqa bóle bastaydy. Búl dúrys emes. Aldaghy uaqyttaghy últtyq kýres elimizdegi orystildi qazaqtar ýshin jýrmek. Últtyq maydannyng alghy shebi orystildi qazaqtar. Olardy qaytsek te últymen, tilimen, dilimen, dinimen tabystyryp, seriktes ete biluimiz qajet. Onsyz kýnimiz qaran. Orystildi qazaqtar - ýlken qoghamdyq kýsh. Olarmen sanaspasa bolmaydy. Olardyng bilimin, oqyp-toqyghanyn bizder últ mýddesi ýshin dúrys paydalana biluimiz qajet. «Men keremetpin, sen itsin» degenmen mәsele sheshilmeydi. Olardy da qyzyqtyra alatyn, ilandyra alatyn iydeyalardy úsyna biluimiz abzal. «Qazaqtyng júmaghy», «qazaqtyng jerúiyghy» qazaqy núsqada bolghanymen, olar barlyq azamattar ýshin ten, týsinikti, jaghymdy bolghanda ghana elimizding tútastyghy men birligin saqtay alamyz.

Kerek deseniz, bizder elimizde túryp jatqan, memleket pen últty moyyndaghan, sol ýshin qyzmet etken әrbir azamatty «qazaq» deuimiz kerek. «Qazaq» tek bizding etnostyq atauymyz emes, últ pen memleketting esimi, atauy. Búl basqa etnos ókilderin, últtyq azshylyqtardy basyp-janshu, assimilyasiyalau degen sóz emes. Kezinde talay qiyanat kórip, ólim auzynan aman qalghan últ retinde bizder eshkimge de qiyanat jasay almaymyz. Kerisinshe, «qazaqty moyyndau basqa úlys ókilderi ýshin orys, nemis, kәris, ózbek, úighyr jәne t.b. bolyp qaludyng alghysharty» degendi dәleldemekpiz. Sondyqtan da bizding qozghalys qúramyna qazirding ózinde ózge úlystar men etnostardyng ókilderi qosylamyz, qoldaymyz dep otyr. Búl da qazaq qozghalysy ýshin tyng janalyq bolmaq.

- Sonda memleket qúrushy qazaq últynyng mýddesine osyndaghy orystar nemese kýrdter, ne úighyr, ne kәris jәrdemshi bola alady deginiz keledi ghoy...

- Ol ózimizge baylanysty. Bizder keyde orystar bizdi nege qoldamaydy, kәrister nege qoldamaydy dep jatamyz. Al sol orys, kәris, nemis, kýrd úiymdarymen qaysymyz belsendi júmys jasap jatyrmyz? Qaysymyz solardyng aldyna baryp, eki kýnning birinde sóz sóilep, nasihat jýrgizip jatyrmyz? Qaysymyz solargha baryp, «mine qazaq oqulyghy, mine orys tiline audarylghan qazaq dastany, osyny oqy» dep kórdik? Barlyghyn memleketke, biylikke iytere salyp, «barlyghyng da it ekensin!» dep bylshiyp otyramyz. Kóbimiz orystildi baspasózge de shyghugha erinemiz. Orystarmen qazaqsha emes, oryssha sóz talastyrsaq qana jene alamyz. Erteng qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamanda qazaqsha sóz talastyra jatarmyz. Ázirge, jogharyda aityp ketkendey, qazaq últshyldary orystildi qazaqtar men orystardyng alanyna shyghyp, sóz, oy talastyryp, jeniske jetuimiz qajet. Myqty dayyndyqpen, tyng iydeyamen shyghuymyz qajet. Bilimge - bilim, iydeyagha - iydeya, baghdarlamagha - baghdarlamany qarsy qoyyp. Bizge únasyn, únamasyn, biraq elimizding 30 payyzyn qúryp otyrghan qalyng qoldy esepke almasaq bolmas. Orysy bir tóbe, basqa úlys ókilderi bir tóbe. Búnyng artynda eldin, jerding tútastyghy degen әngime jatyr emes pe? Reseyding arany ashylyp túrghan zamanda biz qazaqqa beti búrylyp túrghan orystildilerdi eki ese belsendilikpen ishimizge tartuymyz kerek. Erten, qúday saqtasyn, soltýstiktegi bir qalada 10 myng adam shyghyp «bizge avtonomiya berinder» dese, ne istey alamyz? Eng bolmasa qazaqtan 10 myng adamdy jinap aparatyn birde-bir úiymymyz joq! Sondyqtan oilanatyn jayttar jeterlik! Últtyq qozghalystaghy aiqay men attannyng uaqyty ótip barady. Parasat pen tehnologiyanyng zamany kelgen siyaqty. Osyghan deyin últtyq qozghalysty ziyaly qauym, aqyn-jazushylar bastap keldi. Endigi kezende olardyng qatary últtyq menedjerler men buhgalterlermen tolysuy kerek.

- Siz taghy bir basylymda «Úly dala» qozghalysy biylikpen de birigip júmys jasaydy degendey ishara tanytqan ekensiz. Búl sizding ghana oiynyz ba, joq әlde biylik tarapynan qoldau tapqan tújyrym ba?

- Sonda siz býgingi biylikti «jaudyng okkupasiyalyq biyligi» deginiz kelip otyr ma? Bizge únasyn, únamasyn, býgingi biylik - qazaq biyligi. Biylik ishindegilerding 90 payyzy óz aghayyndarymyz. Sheneunikterimiz Marstan, ya Braziliyadan kelip otyrghandar emes. Olay bolatyn bolsa, biylikpen qarym-qatynas jasaymyz, ortaq jobalardy iske asyramyz degenning nesi aiyp? Áriyne, búl býgingi kýni jasalyp jatqan sharuanyng barlyghyn tik túryp qoldaymyz degen de sóz emes. Degenmen, mýmkindigi kelgenshe biylikting ózin últtyq mәselelerge keninen tartyp, jaqsy әriptestik ornatyp jatsaq, odan qazaq últy útylmaydy. Biyliktegiler tek milliondardy ghana qúrmetteydi. Milliondaghan dollarymyz joq bolghandyqtan, milliondardyng qoldauyn izdegenimiz abzal. Milliondar qoldap jatsa, auyzbirshilik tanytyp jatsa, biylik últshyldardy amalsyz bolsa da moyyndaydy. Almaty, ne Astanadaghy at tóbelindey az ghana toppen, klubpen biylik sanasa qoymaydy. Bizder qolymyzdan kelgenshe qanatyn keng jayghan, kópshilik qoldaghan kýshke ainalghymyz keledi.

Bizder qozghalys qúramyz dep aitqaly bir ay da ótken joq. Esesine bizderge qarsy «búlar biylikting jobasy», «ananyng qolshoqpary», «mynanyng soyyly» degen әngimeler kóbeyip ketti. Ásirese Múhtar Ábilyazov bastaghan toptyng basylymdary osy aida erekshe «belsendilik» tanytty. Sonyng ózi bizding bastap jatqan sharuamyzdyng dúrys ekendigine kózimizdi jetkizip otyr. Taghy da qaytalap aitayyn, eshbir úiymnyn, ne partiyanyng qatarynan mýshe tartayyn dep jatqan joqpyz. Yaghni, búl túrghydan eshkimge jaulyghymyz joq, eshkimge qiyanatymyz joq. Sondyqtan janaghyday arandatushylyq baghyttaghy maqalalardy jazghyshtar men jazghyzushylargha aitarymyz: qazaqtyng joghyn joqtap, múnyn múndaymyn degen әrbir azamatqa, sayasy kýshke oryn da, kenistik te jetedi. Bizder kez kelgen bәsekelestikke shyday alamyz, dayynbyz. Biraq basqalar siyaqty mayda-shýide tirshilikke, ayaqtan shalugha barghymyz kelmeydi. It ýredi, keruen jýredi demekpiz.

- Aytpaqshy, siz songhy kezderi «Qazaqstan túrghyndary ýshke bólgende, bir bóligi qazaqtar emes» degen statistikagha jýginip jýrsiz. Osy derek qaydan alynghan jәne onymen ne aitpaq oiynyz bar?

- Resmy derekterge sýiensek, el halqynyng kem degende 67-68 payyzy qazaqtar. Qalghany ózge etnos ókilderi, últtyq azshylyqtar. Sol ýshten biri bolyp otyr emes pe?

- Últtyq iydeyany diny ekstremizmge qarsy qoi jóninde siz de, qoghamdaghy basqa da tәuelsiz oily azamattar da jaqsy aityp jýr. Biraq búghan biylikting kónili soqpaytyn siyaqty. Sebebi últtyq iydeya ekpin alyp keter bolsa, biylik otyrghan oryn tenselip ketui mýmkin ghoy...

- Jana da aittym ghoy, biylik tek milliondardy syilaydy dep. Eger qazaq últshyldary ózining naqty kýsh ekenin dәleldey alsa, artynda 7-8 million adam bar ekenine kóz jetkizse, biylik ertenning ózinde qazaqy reliske kóshedi. Al eger bolashaqta da qazaq úiymdary býgingidey «klub» dengeyinen shygha almasa, qogham tarapynan keng qoldaugha ie bolmasa, biylik sol búrynghy baghytymen jýre bermek. Barlyghy da ózimizding belsendiligimizge, parasattylyghymyzgha, tirshiligimizge tikeley baylanysty. Bolsaq - bolamyz!

- «Eki eneni tel emgen» (sizding dostarynyz biylikte de, oppozisiyada da bar) sayasattanushy retinde songhy kezde ózinizdi qalay sezinesiz?

- Men eki eneni tel emetin búzau emespin! Óz jolym, óz týsinigim, ústanymym bar. Men ýshin biylik pen oppozisiya «aq pen qara», «jamandyq pen jaqsylyq» siyaqty antagonistik úghym emes. Biylik pen oppozisiyany bir-birine jau sanamaymyn. Atamyz aitypty ghoy, keng bolsan, kem bolmaysyng dep. Aynalyp kelgende barlyghy da qazaqtyng balasy, bir últtyn, memleketting azamattary. Ózim syilaytyn, qúrmetteytin azamattar eki jaqta da jeterlik. Olardyng barlyghy da memleket ýshin, últ ýshin dep enbek etip jýr. Sondyqtan da óz basym qoghamdyq, publisistikalyq ne ghylymy júmysymnan tarlyq kórip otyrghanym joq. Qayta, kerisinshe, jan-jaqty tanystarymnyn, jora-joldastarymnyng boluyn jetistik sanaymyn. Keybir sharualarda eki jaqqa dәneker bolugha tyrysamyn. Sonyng arqasynda últ ýshin qajetti biraz is-sharalardy, jobalardy atqaryp jatyrmyn dep oilaymyn. Qalghanyn uaqyt kórsete jatar...

- Ashyq aitqan oilarynyz ýshin oqyrmandar atynan rahmet aitamyz. «Úly dala» úly isterding úitqysy bolsyn!

Gýlmira

TOYBOLDINA,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 31 (114) 21 qyrkýiek 2011 jyl