Al, júrt siyaqty ómir sýru degeniniz  - jýrekterindegi imandylyqtyng sәulesi sóngen, uaqyttyng yghyna beyimdelip alyp, ekijýzdilikke salynghan alayaqtardyng aitqanyna kónu ma? Júrt siyaqty ómir sýru degeniniz  -  adamshylyq qasiyetinnen aiyrylyp, biylikting semiz malayy bolyp, itayaghynan as iship, әr kimge bir japalaqtay jalpyldau ma, sonda?  Júrt siyaqty ómir sýru degeniniz  -  Qúday syilaghan asyl qazynandy pendeshilikting tezegine aiyrbastap, baqytyndy kýl-qoqystyng arasynan izdeu ma? Júrt siyaqty ómir sýrudin, hayuangha ainaludan qanday aiyrmashylyghy bar? Endeshe sol júrt siyaqty ómir sýrgennen góri, ólgen artyq emes pe eken, adam bolyp qalghysy keletin, aqyngha? Ómir boyy ottay janghan Múqaghalidyng jaman tezekting shoghynday bolyp byqsyghanyn qashan kórip edinder?

 

Kórer edin,

Shalamyn ba, otpyn bar,

Biler edin,

Aqynmyn ba, joqpyn ba?..

Kektendirgen han Jәngir de joq múnda,

Kektenetin Mahambet te joq múnda.

Týsiner en,

Ezbin be, әlde ermin be.

Bayqar edin,

Artyqpyn ba, kemmin be?..

Men Spartak bola almadym, ne shara,

Sening ózing Sezari bolyp kórding be?!

Syrym da - osy,

Jyrym da- osy,

Aldynda.

Bayqashy bir,

Al, júrt siyaqty ómir sýru degeniniz  - jýrekterindegi imandylyqtyng sәulesi sóngen, uaqyttyng yghyna beyimdelip alyp, ekijýzdilikke salynghan alayaqtardyng aitqanyna kónu ma? Júrt siyaqty ómir sýru degeniniz  -  adamshylyq qasiyetinnen aiyrylyp, biylikting semiz malayy bolyp, itayaghynan as iship, әr kimge bir japalaqtay jalpyldau ma, sonda?  Júrt siyaqty ómir sýru degeniniz  -  Qúday syilaghan asyl qazynandy pendeshilikting tezegine aiyrbastap, baqytyndy kýl-qoqystyng arasynan izdeu ma? Júrt siyaqty ómir sýrudin, hayuangha ainaludan qanday aiyrmashylyghy bar? Endeshe sol júrt siyaqty ómir sýrgennen góri, ólgen artyq emes pe eken, adam bolyp qalghysy keletin, aqyngha? Ómir boyy ottay janghan Múqaghalidyng jaman tezekting shoghynday bolyp byqsyghanyn qashan kórip edinder?

 

Kórer edin,

Shalamyn ba, otpyn bar,

Biler edin,

Aqynmyn ba, joqpyn ba?..

Kektendirgen han Jәngir de joq múnda,

Kektenetin Mahambet te joq múnda.

Týsiner en,

Ezbin be, әlde ermin be.

Bayqar edin,

Artyqpyn ba, kemmin be?..

Men Spartak bola almadym, ne shara,

Sening ózing Sezari bolyp kórding be?!

Syrym da - osy,

Jyrym da- osy,

Aldynda.

Bayqashy bir,

Byqsydym ba, jandym ba?

...Mahandar joq,

Mahandardyng sarqyty -

Múqaghaly Maqataev bar múnda!

Qyztalaq taghdyr! Ayamasan, ayaghynnyng astyna salyp, taptap tasta. Biraq sen basqalardy bolsa da, Mahambet pen Maghjandardyng sarqytynday Múqaghaliday úly aqyndy júrt siyaqty ómir sýruge kóndire almaysyn. Poeziya payghambary Abaydy da kóndire almaghansyng júrt siyaqty ómir sýruge. Qayghynmen, beretin zarynmen aqyndy qorqytpaqsyng ba? Qorqyta almaysyn. Aqyndy óltiru ýshin beretin taghy qanday uyng bar? Múqaghaly aqyn ony da uystap ishuge dayyn.

Tәuekel! O úly Jaratushy, eger dýniyening býkil jamanshylyghy menimen birge qara jerge kómiletin bolsa, adamzattyng baqyty ýshin Alla syilaghan janymdy da sol úly maqsattyng jolyna qúrbandyqqa shalayyn.  Tek sodan keyin tajal taghdyr, ómirge әli talay keletin talanttardy taghy da zar jylatyp, aruaghymdy kýnirentip, aramdyq jatqan, jauyzdyq jatqan kórimning qaqpasyn kelip, qaqpasynshy!

 

Oyym bar menin,

Oyym bar mening erekshe.

Jaqsylyq jauyp,

Dýnie mynau sel ótse,

Jauyzdyqtardyn, jamandyqtardyng barlyghyn

Kórge alyp ketem kerekse.

Adamnyng býkil aiybyn

Arqalap alyp,

Azabyn ózim kórer em.

Jamandyq basqan denemen,

Jandyryp jatqan,

Tondyryp jatqan tamúqqa

Jamandyghymmen tóner em.

Býkil dýnie jamandyqtaryn

Artyndar maghan kóterem!

Qaryzym bolsyn ótegen,

Jauyzdyq bitken menimen ghana birge ólse,

Býgin-aq ólip keter em.

Armansyz baryp,

Kórimning auzyn japqasyn,

Dýniyedegi tiriler

Jamandyq izdep baqpasyn!

Jauyzdyq jatqan,

Aramdyq jatqan kórimnin

Qaqpasyn kelip qaqpasyn.

 

Mine, osylaysha taghdyrdyng qayta-qayta jylatqanyna tóze almaghan bayghús aqyn tamúqtyng túnghiyghynda jatsa da sýie beretin ómirimen qoshtasyp, bazynalyq jyryn jazyp ketuge belin bekem budy. Degenmen ol ólendi aqyn kimge arnaydy? Ómirining sonynda janynda  dos dep aitugha túratyn bir adam da qalmapty. Júmyssyzdyq túrmysyn auyrlatyp, janyn qinaghany az bolghanday, kómektespek týgil keshegi dostardyng bәri de kýiikten iship ketken aqyndy alystan tanyp, túra qashady. Taghdyrdyng qiyn ótkelinde qaraylaspaghandardy dos sanaugha bola ma, ózi?

 

Shynymenen dos joq-au,

Dos joq mende.

Sonda qalay, ómirim bosqa ótken be?!

Osylay bir baylamgha keldim býgin,

Qaradym da sýiisken qos kepterge.

Mende aramdyq joq edi alabóten,

Dossyz ómir jalghanda qarang eken.

Qaq jarylghan qauymgha qayran jýrek,

Qashan ghana qanyrap qalar eken?!

 

Bir sәtte Múqaghaligha ghalamat oy keldi. Ómirmen qoshtasatyn bazynalyq  ólenin jalghan tirshilikten dos taba almay kýizelgen aqyn әiel zatyna arnap jazyp ketkendi qosh kórdi.

Iya, iya, әielge. Aqpannyng aqtýtek boranynda, dýniyeni quantyp aqyngha ómir syilaghan әiel bolatyn. Múqaghalidyng boyyna keremet úly sezimdi darytqan da  әiel-ómir edi ghoy. Qúdaydyng ghajayyp súlu sәulesindey jyrlaryn aqyn qyzghaldaqtay qúlpyrghan qazaqtyng aru qyzdaryna ghashyq bolyp jýrgende jazdy emes pe?

Kim biledi? Bәlkim, bizding Qúday dep jýrgenimizding bәri әielding jýreginde jasyrynghan tannyng shúghylasy shyghar. Nege biz erkekter qansha kýshti bolsaq ta, ómirimizding eng qiyn sәtinde Qúdaygha ghana shaghatyn múnymyzdy, saghymyz synyp  әielge aitamyz? Endeshe dýniyeden týnilse de,  dosy joghyna kýiinse de, taghdyryn qarghasa da Múqaghaly aqyn әielderdi kinalay almaydy eken. Osylaysha әiel zatyn ghana qimay myna ómirmen qoshtasqan aqyn, qolyna qalamyn alyp, bazynalyq jyrynyng alghashqy shumaghyn jazdy.

 

Fariza!

Farizajan, Fariza qyz,

Ómirde aqyndardyng bәri jalghyz.

Shyday-shyday aqyry jalygharmyz.

Birimizden-birimiz arylarmyz.

Bizderdi de joqtaytyn jan bolsa eger,

Shang basqan arhivterden tabylarmyz

Qayran, arystanym-ay! Eshkimge teng kelmeytin alyp keudendegi birese asau  tenizdey tebirenetin, birese doly dauylday buyrqanatyn kýshing qayda ketti? Qaraly tor búlbúlynday zarlaghan ýning qanday ayanyshty edi!

Qaranyzshy, barlyq ýmiti ýzilip, armany kýiregen baqytsyz aqyn qayghynyng tenizine batyp barady. Ómirding ýskirik-ayazynan jany jauraghan, «jigitinen qazaqtyng dos taba almaghan» aqyn mandayynan bir sipaytyn meyirimdi izdep, songhy sózin әielge aityp jatyr. Áyelge! Farizagha!

 

Sen meni bilesing be, bilesing be?

Jaralmaghan jan ekem kýresuge.

Jylay jýrip, ótirik kýlesing de,

Jýresing de qoyasyn, jýresing de.

Biri iyterip keudemnen biri shalyp,

Tastaghysy keledi kýresinge?

 

Qúr aityp qoymay, taghdyrdyng nalasynan jýregi órtenip jatqan Múqaghaly әiel zatynyng ghana onyng nәzik janyn týsinetinine senip, jylan-ajalgha arbalghan torghayday shyryldap, kózining jasyn toqtata almay, qayta-qayta óksip-óksip jylaydy. Jazbaq týgil, múnday ólendi oqudyng ózi qanday auyr edi. Qayghynyng әueni erkindi biylep, aza boyyndy qaza qylyp, denendi týrshiktirip, neshe týrli oigha shomyldyrady.

Ákesining qúny barday, jalmauyz taghdyr aqyngha nege sonshama óshikti?  Aqyndyq jýrek seze-dýr. Erteng ólgen song júrttyng bәri de onyng úlylyghyn moyyndaydy. Er-túrmany týgendelmey ketken aqyn edi, degen synaydaghy neshe týrli estelikter jazady. Qara týnekti jaryp shyghatyn meyirimning tany da sol uaqytta atady. Múqaghalidyng ruhyn ayalaytyn meyirim de, aqynnyng talantyna tabynatyn moyyndaular da sol kezde bolady. Degenmen sol meyirim men moyyndaudyng aqyngha dәl býgin, kózi tirisinde kerek ekenin tasbauyr jandar nege úqpaydy? Eshkimge keregi bolmay qalghan aqynnyn, kýresuge jaralmaghan pendesining jaryq dýniyening jyluyn saghynyp, әielge múnyn shaghyp, ómirimen qoshtasyp jatqanynyng sebebin týsinetin kim bar ma, myna jalghanda?

Zamandastarynyng estelikterin oqysanyz bәri de Múqaghaligha bir jaqsylyq jasaghanyn aityp, aqtalyp jatady. Bәri de shetinen kózi tirisinde-aq aqynnyn  úly talant ekenin moyyndap,  zor qúrmet kórsetken.

Layym, solay bolghay! Degenmen men múnday sózderding eshqaysyna senbeymin.  Seneyin desem, Múqaghaly ólenderining ruhy jalghan dýniyeden jaqsylyq kóre almay, mandayynan sipaytyn alaqangha zәru bolghanyn aityp, zar jylaydy. Kimge seneyin? Aqyngha ma, әlde zamandastaryna ma?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»