«Pravda Kazahstana» basylymynyng 15-qyrkýiektegi sanynda aqyn, romanist, ssenarist, librettist, horeograf  dep tanystyrylaghan Dýisenbek Naqypov esimdi azamattyng «Komu nujen razrushennyy Vavilon?» atty maqalasy jaryq kóripti. Avtor maqalasyn «Konstitusiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn» degen әigili ashyq hatqa qol qoyghan, tizimdegi 138 adamnyng basynda túrghan aqyn, qayratker Múhtar Shahanovqa shýiliguden bastapty. «Ne znai, kakoy bes poputal Muhtara Shahanova, no ya po-nastoyashemu porajen ego populistkomu shedevru. Nikto ne osparivaet znacheniya poeziy pochtennogo metra, odnako stoit zadumatisya o prichinah, pobudivshih ego inisiirovati eto strannoe, chtoby ne skazati antikonstitusionnoe pisimo» degen Dýisenbek Naqypov myrza mәselening týbine tereng boylay almaytynyn kórsetipti. Últ janashyrlary bas qosyp jariyalaghan ashyq hat orys tildi basylymdardyng nysanasyna sol kýnnen bastap ilikken. Orystildi baspasózding sýieneri Dýisenbek Naqypov siyaqty shala qazaqtar. Múhtar Shahanovtyng til mәselesin kóterip jýrgeni tek býgin emes. Ol tәuelsizdik alghan jyldardan beri qazaq tili ýshin kýresip kele jatqan birden-bir túraqty túlgha. Al, qazaq tiline jany auyrmaytyndar búghan deyin de tóbe kórsetken. Naqypov solar kóterip jýrgen danghaza dabyranyng ýilesimsiz shertile salghan kezekti «notasy». Onyng aitar uәji de búrynghylardikine úqsas. Últaralyq qatynasqa syzat týsedi eken.

«Pravda Kazahstana» basylymynyng 15-qyrkýiektegi sanynda aqyn, romanist, ssenarist, librettist, horeograf  dep tanystyrylaghan Dýisenbek Naqypov esimdi azamattyng «Komu nujen razrushennyy Vavilon?» atty maqalasy jaryq kóripti. Avtor maqalasyn «Konstitusiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn» degen әigili ashyq hatqa qol qoyghan, tizimdegi 138 adamnyng basynda túrghan aqyn, qayratker Múhtar Shahanovqa shýiliguden bastapty. «Ne znai, kakoy bes poputal Muhtara Shahanova, no ya po-nastoyashemu porajen ego populistkomu shedevru. Nikto ne osparivaet znacheniya poeziy pochtennogo metra, odnako stoit zadumatisya o prichinah, pobudivshih ego inisiirovati eto strannoe, chtoby ne skazati antikonstitusionnoe pisimo» degen Dýisenbek Naqypov myrza mәselening týbine tereng boylay almaytynyn kórsetipti. Últ janashyrlary bas qosyp jariyalaghan ashyq hat orys tildi basylymdardyng nysanasyna sol kýnnen bastap ilikken. Orystildi baspasózding sýieneri Dýisenbek Naqypov siyaqty shala qazaqtar. Múhtar Shahanovtyng til mәselesin kóterip jýrgeni tek býgin emes. Ol tәuelsizdik alghan jyldardan beri qazaq tili ýshin kýresip kele jatqan birden-bir túraqty túlgha. Al, qazaq tiline jany auyrmaytyndar búghan deyin de tóbe kórsetken. Naqypov solar kóterip jýrgen danghaza dabyranyng ýilesimsiz shertile salghan kezekti «notasy». Onyng aitar uәji de búrynghylardikine úqsas. Últaralyq qatynasqa syzat týsedi eken. Dýisenbek myrza elding tynyshtyghyn oilap, hatqa qol qoishylar Qazaqstandaghy týrli últtar arasyna jik salyp otyr eken. Qalay oilaysyzdar, mazasyzdyq qay kezde boluy mýmkin? Qazaqstannyng basym kópshiligin qúraytyn qazaqtar óz jerinde, ósken ortasynda tughan tilin qoldana almay  teperish kórgende me, joq әlde Dýisenbek myrza oilaghanday basqa últtardyng qazaq tilining órkendeuine narazylyghy kýsheygende ghana ma? Bizdinshe, alqashqysy. Ashyq hatqa qol qonshylar halyqqa ýn qatu arqyly últtar arasyndaghy arazdyqtyng aldyn alyp otyr.

Ashyq hatqa baylanysty  ókpesin avtor maqala ortasynda taghy kórsetedi: «Davayte podumaem, k komu obrashaetsya pochtennyy metr? Malo togo, chto on vvel v zablujdenie chasti tvorcheskoy y obshestvennoy elity, ne pokazav im polnogo teksta pisima, no y schel, chto on vprave manipulirovati mneniyem drugih ludey, ne sprosiv ih istinnogo soglasiya...» degen óner maytalmanynyng menzep otyrghany orta joldan tayqyp, basyn alyp qashyp otyrghan birli-jarym «eks-qol qoyshylar» bolsa kerek. Biraq, biren-saran bas tartyp jatqandar bar bolghanymen, qol qoyghandardyng kópshiligi óz kózqarastarynan ainyghan joq. Biylikting súsy bәrin birdey bytyrata almady. Al, Naqypov siyaqtylar «olja» kórip jýrgen Biybigýl Tólegenova, Qydyrәli Bolmanov, Ghaziz Aldamjarov, Bolat Ábilov sekildi qúbylmalylar halyqtyng qatty synyna úshyrap jatyr.

«V rezulitate my poluchily ne prosto populistkoe zayavleniye, a podlinnui minu zamedlennogo deystviya pod osnovopolagaishim prinsipom nashey strany, gde soglasie y edinstvo naroda osnovany na vzaimoponimaniy interesov y tolerantnosti» dep ashyq hatty múqatuyn qoymaghan Dýisekeng qol qongshylardyng da artynda qalyng halyq bar ekenin úmytsa kerek. Otanyna oralghan qandastarymyzdyng shúbar tildi qújattyq tirkeu organdary men әkimshilikterge basyn súgha almay, sabylyp jýrgenin eskerse avtor basqa kýide bolar edi. Qysqasy, qazaq tilin qoldaushylardyng auzyna qaqpaq bolghysy keletinder әli de barshylyq eken. Núrbolat Masanov, Qanaghat Jýkeshev, endi Dýisenbek Naqypov, kelesisi kim eken?

«Abay-aqparat»