Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2884 0 pikir 23 Qyrkýiek, 2011 saghat 06:11

Erkebúlan Álimhanúly. Daghdarys: Europa men soltýstik Amerika

2008 jyly bastalghan qarjy daghdarysyn damushy elder ensergenimen, damyghan elder әli onymen kýresip әlek bolyp jatyr. Batys Europa men Soltýstik Amerikanyng quatty memleketteri tyghyryqtan shyghar jol tappay otyr. Osyghan deyin salystyrmaly týrde rahat ómir sýrip kelgen búl aimaqtardyng halqy ekonomikanyng toqyrauymen birge tómendegen әleumettik jaghdayynyng nasharlauyna kóndige almauda. Jana júmys oryndary ashyludyng ornyna búrynghy júmys oryndarynda qysqartu jýrip, júmyssyzdyq koeffisiyenti ósip otyr. Alayda «tayaqtyng eki úshy bar» degendey kóptegen teris faktorlargha qaramastan daghdarystyng Europa men Soltýstik Amerikagha tiygizetin ong әseri da bar.

2008 jyly bastalghan qarjy daghdarysyn damushy elder ensergenimen, damyghan elder әli onymen kýresip әlek bolyp jatyr. Batys Europa men Soltýstik Amerikanyng quatty memleketteri tyghyryqtan shyghar jol tappay otyr. Osyghan deyin salystyrmaly týrde rahat ómir sýrip kelgen búl aimaqtardyng halqy ekonomikanyng toqyrauymen birge tómendegen әleumettik jaghdayynyng nasharlauyna kóndige almauda. Jana júmys oryndary ashyludyng ornyna búrynghy júmys oryndarynda qysqartu jýrip, júmyssyzdyq koeffisiyenti ósip otyr. Alayda «tayaqtyng eki úshy bar» degendey kóptegen teris faktorlargha qaramastan daghdarystyng Europa men Soltýstik Amerikagha tiygizetin ong әseri da bar.

Damyghan elderdegi ekonomikanyng toqyrauy, әleumettik qatynastardyng shiyelinisui migrasiyany azaytatyny sózsiz. Osyghan deyin syrttan aghylghan immigrasiya esebinen halqynyng ýles salmaghynda basqa últtardyng payyzy kóbeygen damyghan elderding bayyrghy túrghyndarynyng basym bóligi syrttan kelgenderge jekkórinish sezimmen qaraydy. Búl sezimning әserinen kishigirim shiyelenisterding de oryn alyp otyrghanyn kórip jýrmiz. Europalyqtar «syrttan kelgender bizding últtyq bolmysymyzdy joyady, memleketimizding qauipsizdigine әser etedi» dep qorqady. Al songhy jyldary Europada últshyl, onshyl kýshterding kýsheyip kele jatqanyn eskersek, onda últaralyq, dinaralyq qatynastardyng odan әri shiyelinisetini sózsiz. Tipti qazirgi tanda Europa halqy syrttan kelgenderge qarsylar jәne qarsy emester bolyp ekige bólinip túr.

Damyghan elderdegi júmyssyzdyq kórsetkishining úlghangy aldaghy uaqytta da jalghasady. Óitkeni, sarapshylar búl elderding ekonomikasynyng әli biraz tenseledi degen pikir bildirip otyr. Daghdarystyng әserinen  júmyssyz qalghan bayyrghy halyq endigi jerde eki qolgha bir kýrek izdep, osyghan deyin isteuge arlanyp kelgen qara júmystardy da atqarugha kóshedi. Búghan deyin immigranttar negizinen qara júmysty istegenin eskersek, endigi jerde olar ýshin de júmys tabu qiynday týsedi.

Ekinshi jaghynan qazirgi tanda damushy elder birqalypty ilgerilep otyrghandyqtan ol jaqta jana júmys oryndarynyng ashyluy jalghasa týsedi. Qazirgi tanda Europa elderining kredit alu qabileti Pәkistan siyaqty elderden de tómen túrghanyna qarap-aq múny angharugha bolady. Sondyqtan ógey baladay qaraytyn damyghan elderde tabatyn tabysty damushy elderding halqy óz jerinde de taba alatyn bolady. Búghan deyin Europa men Soltýstik Amerikagha immigranttar negizinen Meksika, Iran, Týrkiya, Braziliya, Ýndi әlemi elderinen keletin. Al damushy elderding ishinde ilgeri damyghandary sanalatyn Meksika, Iran, Týrkiya, Braziliya siyaqty elderde tuu mólsheri jyl ótken sayyn azayyp otyr. Ol elderde qazirding ózinde az da bolsa júmys kýshine, әsirese sapaly júmysshygha súranys bayqaluda. Sondyqtan Týrkiya premer-ministri Rejep Tayyp Erdoghan Germaniyadaghy týrikterdi otanyna qaytugha shaqyrdy. Yaghni, endigi jerde Europadaghy kelimsekterding otanyna qaytu prosesi oryn aluy mýmkin. Búghan basqa bir dәlel retinde  Meksikadan AQSh-qa ótuge úmtylghan meksikalyqtar qatarynyng jyl ótken sayyn azayyp otyrghyndyghyn keltire alamyz.

Qazirgi tanda damyghan elderge ótuge tyrysatyn negizgi immigranttardy Ontýstik Aziya halqy men Afrikalyqtar qúrap otyr. Degenmen Qytaydyn, Ýndistannyng ekonomikasymen birge damyp otyrghan Ontýstik Aziya elderinde de aldaghy uaqytta ekonomika ayaqqa túryp, migranttardyng kórsetkishi azangy tiyis. BÚÚ aldaghy uaqytta Afrika elderining qarqyndy damitynyn  boljap otyr, olay bolsa búl aimaqtan da damyghan elderge ketuge tyrysu azayady degen sóz.

Migrasiyanyng azangy yqtimal «kiykiljing oshaqtary» dep atalghan aimaqtardyng ótkir mәselelerin sheshuge septigin tiygizedi. Óitkeni jahandyq, aimaqtyq jәne jekelegen elderdegi zansyz migrasiyanyng әserinen әlemde ýlken qaqtyghys oryn aluy mýmkin degen boljamdar jasalynuda. Europadaghy neofashizmning kýshengi, últaralyq nemese dinaralyq týsinispeushilikterding úlghangy qúrlyqtaghy kópmәdeniyettilikting tyghyryqqa tirelgenin kórsetedi deytin jәne Norvegiyadaghy terraktini bolashaq ýlken kiykiljinning alghashqy belgisi retinde kóretin sarapshylar bar. Eger daghdarystyng әserinen migrasiya kólemi azayatyn bolsa, onda әlemdegi taghy bir ótkir mәselening sheshimi tabylady. Ári osyghan deyin aitylyp kelgen Europa jútylyp ketedi, syrttan kelgender olardy basyp qalyp, aq adamdar óz elderinde azshylyqty qúraytyn bolady degen boljamdar teriske shyghady.

P.S.

Damyghan elderge toqtamaytyn bir aghyn bar, ol talanttardyng aghyny. Týrli saladaghy talanttardyng Batys Europa men AQSh-qa migrasiyasy jalghasady.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5486