Bala kýnimde qonaq jii kele me әlde qorada mal kóp pe әiteuir, ýidegiler apta aralatyp qoy soyatyn. Keyde әkem, keyde aghalarymnyng biri bauyzdaydy. Men kómekshimin. Qoydyng tórt ayaghyn baylap, basyn qúbylagha búrghannan-aq teris ainalamyn. Qaray almaymyn. Biraq, teris qarap túrsam da typyr etuge shamasy kelmey kózi jәudirep jatqan juas januardyng alqymyna pyshaghyn janyp jatqan qasaptyng «Bissimillә, sende jazyq joq, bizde azyq joq» degen sózderin anyq estiymin, ótkir kezdik qoydyng tamaghyn oryp jibergende qorqyrap aqqan qannyng jylymshy iyisin de sezemin...

Kýni býginge deyin mal týgil, tauyq bauyzdap kórgenim joq. Joq, mal soyyp, jilikteu bilemin. Biraq, óz-ózimdi qansha qayrasam da jazyqsyz januardyng basyn denesinen ajyratyp tastaugha dәtim barmay-aq qoydy...

Anshylyqqa da qyzyqpappyn. Jastau kezimde anqúmar agham qansha mәrte ertip ketkisi kelgen, biraq, mening qúlqym bolmady. «Qyzyl kitapqa» qarsy shyqpaytynyma kózi jetti me, odan keyin agham angha shygharda meni mazalamaytyn boldy. Myltyqtan oq shygharu bylay túrsyn, әli kýnge deyin týz taghysynyng jymyna túzaq ta qúrghan emespin. Balalarmen qyzyq ýshin rogatka atqan shygharmyn, biraq, bir qús qúlatqanym esimde joq. Soghan qaraghanda torghaygha da tas atugha onsha qúlyqty bolmaghan shygharmyn...

Kóktem shyghyp, kók qyltighannan balalarmen birge qúm ishine qozy jayatynbyz. Birde kójek tauyp aldyq. Kózi jyltyrap bir uys bolyp sekseuilding týbinde jatyr. Denesi dir-dir etip, ornynan qozghalmaydy. Jay kýnderi kórip qalyp, qua jónelseng bauyryn kótergen kójek búltyndap jetkizbeushi edi. Sóitsek, jaralanghan eken, artqy bir ayaghyn basa almaydy. Ne kerek, kójekti men aldym. Basqa balalar júdyryqtay jaraly angha qyzygha qoymady ma, әiteuir, talasqan joq. Ýige әkelip, aldyna sәbiz de, kartop ta berdim. Týrtpeydi. Eki kýnnen song ólip qaldy. Onashada otyryp jyladym...

Sol bala kýnimizde týnemelik auylgha eki-ýsh kólik kelip ýi-ýidi aralap jýrip kiyik satatyn. Ár «ZIYL»-ding qorabyndaghy syqap túrghan «tauar» bir saghatta-aq ótip ketedi. Ár kólikte keminde 50-60 bas aqbóken jatady. At minip, qús salyp, it jýgirtken kәsiby anshylardyng jóni bólek qoy. Al, astaryna shet eldik jýirik kólik minip, qoldaryna avtomat ústaghan brakonierlerding әngimesin tyndasang aza boyyng qaza bolady. Olar anshy emes, qisapsyz kiyikti ayausyz qyryp salatyn ynsapsyz qanypezerler. Dәnikkenen qúnyqqan jaman. Oqqa úshqan jabayy januardy óz qorasyndaghy aq adal malynday púldap, payda tauyp dәndegen adam anshylyq barysynda eshteneden de tayynbaydy. Kiyikting kiyesi bar. Olardyng bir mezgilde «qashyp», bir mezgilde tuatyny da tanghaldyrady. Qaraqúmdy jaylap, qystaytyn aqbókender bir shúnqyrgha jinalyp bir mezgilde tóldeydi. Onday sәtte januardyng analyq sezimi adamnan kem bolmaytyn kórinedi. Qansha qauip-qater tónse de laghyn tastap ketpeydi eken. Jauyzdyqta ta shek bolmaydy eken, keybir qandyqol anshysymaqtar sol mezgildi andyp jýrip azan-qazan jamyrap jatqan dala januarlaryn jusatyp salatyn kórinedi. «Obal-sauapty, ynsapty bilmeytin naghyz jyrtqysh – adam ghoy» dep otyrushy edi qart kórshim...

Bala kýnimizde «Rossiya» degen radiodan Sәken Seyfulinning «Aqsaq kiyigin» әnshi Álmyrza Noghaybaevtyng oryndauynda tyndaytyn edik. Ánning әseri shyghar, sol plastinkany qayta-qayta qoyamyz. Bala bolsaq ta, kózderi móldiregen dalanyng erke januarynyng ayanyshty hali túla-boyymyzdy shymyrlatatyn. Árini aitpaghanda, osydan otyz-qyryq jyl búryn Arqa dalasynda kiyik jyrtylyp-ayyrylyp jatatynyn aityp otyrady ýlkender. Al, qazirde neken-sayaq. Olardyng ózin aspannan tógilgen geptil jalmap jatyr. Búryndary Qyzylqúmnyng ishinde qoyan yrghyn edi. Osydan on, on bes jyl búryn auyldyng jigitteri dariya jaghasyna bir barghanda 200-300 qoyangha deyin әkeledi dep estigem. Qay kýni Almatydan auylgha qydyryp kelgen dosym tannan keshke deyin jýrgende bir qoyan da keziktirmegen song anshylyqtyng yrymyn jasap, eki-ýsh oghyn auagha atyp qaytypty...

Byltyr bir qoryqshy qyzmet barysynda jýrip brakonierlerding qolynan qaza tapty. Búnday qayghyly jaghday birinshi ret bolyp túrghan joq. Biraq, layym da osy sony bolsyn dep tileyik. Birneshe kýn búryn bir jylgha sozylghan qylmystyq isting nýktesi qoyylyp, adam ólimine qatysy bar azamattargha sot ýkimi shyqty. Biraq, sottalushylardyng jaqyndary sot sheshimimen kelispey otyr. Ómir boyy týrmege jabu – auyr jaza ekenin aityp, isti qayta qarauyn ótindi. Búl jayynda әleumettik jelilerde de týrli pikirler jýr. Biri qylmyskerlerge kesilgen jazanyng auyr ekenin aitsa, endi biri ony qúptaydy. Tipti bireuler jazasyn ómir boyy týrmede óteytinderding artyndaghy balalaryna obal ekenin, sondyqtan olardy temir torgha toghytpay-aq, qaytys bolghan adamnyng otbasyna ótemaqy tóleumen shekteu kerektigin jazypty. Sonda ózining qyzmettik mindetin atqaru kezinde jazyqsyz mert bolghan adamnyng jetim qalghan balalaryn kim oilaydy? Keshirim bere salatyn olar anshylyqta jýrip qoryqshyny bayqausyzda atyp alghan joq qoy. Qanaghatsyz qu qúlqyny ýshin andy ayausyz qyryp jәne óz qyzmetining shenberinde zanmen qorghalghan andargha arasha týsken orman sharuashylyghynyng qyzmetkerin jabyla sabap, soqqygha jyqty. Auyr jaraqattyng saldarynan ol beybaq auruhanada kóz júmdy. Sosyn búl jerde qasaqana adam óltiru faktisi ghana tirkelip túrghan joq. Zansyz ang aulap, qújatsyz qaru ústaghandardyng da jazasy jenil bolmaytynyn esi kirgen balagha deyin biledi qazir. Keybir elderde qoryqshyny óltirmek týgil, aulaugha tiym salynghan angha oq atqandardy ólim jazasyna kesedi. Tipti ormandaghy taldyng bir bútaghyn kesip, tabighatqa zalal keltirgender on jyldy arqalap abaqtygha kete barady.

Áriyne, qylmys jasap, býkil ómirindi týrmede ótkizu onay emes. Onday jaghdaydy eshkimning basyna bermesin. Biraq, psihologtar adam ózi jasaghan qylmysynyng jazasyn ótemese keleshegine kesiri tiyetinin aitady. Naqaqtan adam qanyn tógudi sharighat ta qúp kórmeydi. O dýniyede arqalaytyn kýnәsinen bólek, sharighat ýkimi adam óltirgenderdi búl dýniyede de keshirmeydi.

Quat Adisting әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz