Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2252 0 pikir 24 Qyrkýiek, 2011 saghat 08:01

Oraz JANDOSOV: QORJYNDA QORYNG BOLSYN

Songhy eki jylda "aqyrzamandy" boljaushy ekonomisterding sany kýrt artty. Bazbir sarapshylar Amerika defoltqa úshyraghan jaghdayda, ghalamdyq ekonomikanyng qanday jaghdaygha úshyraytynyn elestetu mýmkin emes deydi. Ghalamdastyrudyng jaghymsyz saldarynyng biri sol, AQSh dollary qúny joq qúr qaghazgha ainalghan kýni halyqaralyq sauda-sattyqta, әlemdik qor naryghynda ne bolatynyn boljau qiyn.

Songhy eki jylda "aqyrzamandy" boljaushy ekonomisterding sany kýrt artty. Bazbir sarapshylar Amerika defoltqa úshyraghan jaghdayda, ghalamdyq ekonomikanyng qanday jaghdaygha úshyraytynyn elestetu mýmkin emes deydi. Ghalamdastyrudyng jaghymsyz saldarynyng biri sol, AQSh dollary qúny joq qúr qaghazgha ainalghan kýni halyqaralyq sauda-sattyqta, әlemdik qor naryghynda ne bolatynyn boljau qiyn.

Onyng ýstine, osy aptada Amerikanyng Federaldy rezervtik jýiesi dollardyng hal-jaghdayyn anyqtau ýshin eki kýndik jinalys ótkizdi. Osy orayda, belgili ekonomist Oraz Jandosovqa birneshe súraq qoyyp, býgingi ghalamdyq ekonomikadaghy jaghday turaly, onyng qarapayym qazaqstandyqtargha tiygizetin әseri turaly pikirin súradyq. Memlekettik biylikting de, demokratiyaly oppozisiyalyq sayasy partiyanyng qúramynda da biraz jyl júmys istegen ekonomist býgingi jaghdaygha sabyrly qaraydy.
- Amerikanyng Federaldy rezervtik jýiesi jinalysynyng nәtiyjesin kóptegen elder baqylap otyr. Osy otyrysta qabyldanghan sheshimderge kóp nәrse baylanysty: eng әueli amerikalyq ekonomikanyng túraqtalu mýmkindigi, dollardyng keleshegi... Al dollardyng jaghdayyna qazir býkil әlem alandap otyr desek, artyq emes. Sizdinshe, búl jiynnyng qorytyndysy qanday bolmaq? AQSh memleketi jaqyn bolashaqta dollardan bas tartyp, altyn qorymen qamtamasyz etilgen basqa valutagha auysuy mýmkin degen sybystar aitylyp jýr. Mәselen "amero" degen siyaqty...
- Bir nәrseni anyq aitugha bolady: amerikalyqtar "amero" bolsyn nemese basqa valutanyng paydasyna bola óz valutasynan bas tartpaydy. Osy aptadaghy Federaldy rezervtik jýie otyrysynyng basty maqsaty - ekonomikadaghy jalpy jaghdaydy jaqsartu ýshin Amerikanyng Ortalyq bankining monetarlyq sayasatyna qosymsha ózgertuler kerek pe, joq pa degen mәseleni sheshu. Songhy bir-bir jarym aida Amerikada ekonomikalyq ósim sayabyrsyp qaldy, tipti nólge teng deuge bolady. Áriyne, bir-eki ay búrynghy jaghdaygha qaraghanda defolttyng bolu mýmkindigi qazir azdau, óitkeni Kongreste budjet defisiytin qysqartu boyynsha belgili bir qadamdargha baylanysty kelisim jasaldy ghoy. Jalpy, qazirgi jaghday ekonomikalyq ósim qarqynyna tikeley baylanysty.
- Dollar ghana emes, euronyng da basyna búlt tónip túr ghoy. Jalpy, qazirgi tanda әldeqalay halyqaralyq rezervtik valutalardyng biri qúldyrasa, sheteldegi esepshottarda jatqan Últtyq qordyng jaghdayy ne bolmaq?
- Eger әlemdik valutalardyng biri qúnsyzdanatyn bolsa, onda Últtyq qordaghy altyn-valuta qoryn bylay qoyyp, ekonomikadaghy jalpy jaghday jaqsy bolmaydy. Sebebi múnday jaghdayda 2008 jyl men 2009 jyldyng basyndaghyday ghalamdyq ekonomikalyq ósim sayabyrlaydy nemese әlemdik JIÓ tómendeydi. Búl shiykizattyng әlemdik baghalaryna tikeley әser etedi. Olardyng baghasy týsse, bizding ekonomikamyzgha jaghymdy әseri bolmasy anyq.
Al Últtyq qordyng belgili bir valutadaghy bir bóligi, yaghny onyng qaryzdyq mindettemeleri, sol valuta qúldyraghan jaghdayda, olar da qúnsyzdanady. Al aksiyalargha salynghan bóligining (olardyng ýlesi az ghana ekenin aitugha tiyispiz), jaghdayy ne bolatynyn dәl qazir aitu mýmkin emes, sebebi devalivasiya bolghan memlekette keybir kompaniyalardyng aksiyalarynyng qúny, kerisinshe, ósui de mýmkin.
- Dollardan basqa әlemdik rezervtik valuta turaly әngime aitylghaly biraz boldy. Amerika ekonomikasy qiyndyqtargha úshyraghan jaghdayda, qanday rezervtik valuta onyng ornyn basuy mýmkin?
- Qazir dollar ghana emes, euro da, japondyq yena da, britandyq funt sterling te rezervtik valuta bolyp sanalady. Búl valutalargha taghy qanday valutalar qosyluy mýmkin degenge kelsek, bir jaghynan, Qytaydyng ekonomikasynyng qauqary, elding syrtqy qarjylyq aktivteri, sauda kólemi jaghynan yuani da bәsekeles bola alady, ekinshi jaghynan, yuanidy rezervtik valutagha ainaldyru ýshin Qytaydyng ýkimeti әli de bolsa kóp ishki reformalar jasauy kerek. Olar belgili bir reformalardy bastap ta ketti. Biraq qarqyny shamaly, búl reformalardy tolyqtay jýzege asyru ýshin әli ondaghan jyldar kerek. Al oghan deyin basqa memleketting valutasy rezervtik valutagha ainalmasa da, sol dengeyge jaqyndap qaluy mýmkin. Múnday qabileti bar elder retinde Ýndistandy, Braziliyany, Reseydi, Týrkiyany ataugha bolar.
- Býgingi jaghdayda qarapayym azamattargha azyn-aulaq qoryn qanday valutada saqtaugha kenes beresiz?
- Qarjyny qay valutada saqtau kerektigi kóptegen mәselege baylanysty. Eng әueli, múnay baghasyna qarau kerek. BAQ ókilderi menen osy súraqqa jauap súraghanda, men múny ýnemi aityp jýremin. Sondyqtan qazirgi tandaghy múnaydyng baghasyna qaraghanda, tengemen saqtaghan senimdirek bolar. Al eger múnaydyng 1 barreli 70-80 dollardan tómen týsetin bolsa, onda qazaqstandyqtargha Ýkimet pen Últtyq bankting qanday sayasat jýrgizip otyrghanyn baghugha kenes berer edim. Barlyq kezenderge jaraytyn naqty sheshim joq, osy eki faktorgha qarau kerek. Degenmen qazirgi tanda aqshany tengemen saqtaghan dúrysyraq bolar.
- Osy aidyng basynda Últtyq bank tóraghasy Grigoriy Marchenko "Tenge býginde túraqty", - dep mәlimdedi. Ádette, Últtyq bank tóraghasy әldeqanday mәlimdeme jasaghanda, jaghday kerisinshe ózgerip ketui mýmkin. Mysaly 2009 jylghy devalivasiyanyng kezindegidey...
- Búl súraqqa men aldynghy jauabymda ishinara jauap berip kettim ghoy deymin. Al Últtyq bank tóraghasynyng mәlimdemelerine kelsek, ókinishke qaray, bizding elde Últtyq bank óz sayasatyn jýrgizude tәuelsiz emes. Astana, anyghyn aitqanda, Aqorda ne aitsa, sony isteydi. Meninshe, 2009 jyly Últtyq bank ekonomikalyq jaghdaydy jaqsy bilip-týsinip otyrdy, óitkeni sol jyldyng basynda múnaydyng әlemdik baghasy 1 barrelige 40 dollargha deyin týsip ketti ghoy. Biraq Astanada sheshim qabyldanghangha deyin "bәri jaqsy" dep aitu kerek degen tapsyrma týsken boluy kerek dep oilaymyn. Al ol sheshim nege sonshalyqty úzaq uaqyt boyy - yaghny әlemdik qarjy-ekonomikalyq daghdarystyng uytty kezeni, 2008 jyldyng qyrkýiek aiynan 2009 jyldyng aqpan aiyna deyin sozyldy - ol jaghy maghan beymәlim.
- Memleketimizding syrtqy qaryzdary jónindegi resmy derekter shynayy dep oilaysyz ba? Osy baghyttaghy Ýkimetting is-әreketin qoldaysyz ba?
- Bizding syrtqy qaryzymyzdyng kólemi turaly memlekettik organdar jariyalaghan mәlimet shynayy dep oilaymyn. Yaghny 31 nauryzdaghy mәlimet boyynsha memleketting jalpy syrtqy qaryzy 124 mlrd. dollar, al Ýkimetting qaryzy 7,6 mlrd. dollardy qúraydy. Búl baghyttaghy Ýkimetting is-әreketine kelsek... Ýkimet búl salada әli talay júmys isteui kerek, óitkeni, mening oiymsha, elding syrtqy qaryzy JIÓ men býgingi eksport kólemine qaraghanda óte ýlken. Sondyqtan syrtqy qaryz sayasatyn qatandatu kerek dep esepteymin. Búl birinshiden últtyq kompaniyalargha da tikeley qatysty.
- Eger AQSh pen Qazaqstannyng syrtqy qaryzdaryn salystyrar bolsaq, qay el birinshi dabyl qaghuy kerek?
- Búl jerde mәsele memlekettik qaryz turaly ekenin eskeru qajet. Al memlekettik qaryz dep eng әueli Ýkimetting jәne eger bar bolsa Últtyq bankting qaryzy aitylady. Býgingi tanda AQSh-tyng memlekettik qaryzymen salystyrghanda, әriyne, Qazaqstannyng qaryzynyng kólemi óte az. Eger eki elding memlekettik qaryzyn salystyrsaq, dabyldy әueli AQSh qaghuy kerek. Múny biz kórip te otyrmyz. AQSh Kongresindegi, eldegi ekonomister arasyndaghy pikirtalastar - osynyng aighaghy.
- Qazir әlemdik ekonomikada daghdarystyng ekinshi tolqyny keledi degen pikir bar. Biraq keybir sarapshylar býgingi jaghday osydan eki jyl búryn bastalghan daghdarystyng jalghasy deydi. Daghdarys qaupi tónip túrghan jaghdayda, oghan qazaqstandyqtar qalay dayyndaluy kerek?
- Shyndyghyn aitqanda, damyghan elderdegi daghdarys 2008 jyly bastalghaly beri әli ótip bolghan joq deuge bolady. Kóptegen damyghan memleketterde daghdarystyng betin qaytarugha jasalghan sharalar kýtkendegidey nәtiyje bermedi. Biylghy jyldyng tamyz-qyrkýiek aiyn alar bolsaq, qazirgi jaghdaydyng nasharlauynyng sebepteri 2008 jyly bolghan daghdarystyng týp sebebimen tamyrlas.
Qazaqstandyqtargha ekonomikalyq túraqtylyqtyng jayyn oilap, mazasyzdanugha tura keledi, biraq búl aldynghy kezektegi mәsele emes. Neghúrlym ekonomikamyz diyversifikasiyalanyp, shiykizat pen onyng әlemdik baghasyna tәuelsiz bolghan sayyn, soghúrlym bizding memleketimizde ekonomikalyq túraqtylyq bolady. Al qarapayym adamdar daghdarys jaghdayyna qalay dayyn bolady degenge kelsek, bәlkim sikldyq qúldyraugha beyim salalardan tys júmys tabu kerek shyghar. Ekinshiden, әriyne, belgili bir kólemde qarjylyq qor jinap, ony saqtaudy este tútu kerek.
- Siz qazir ekonomikalyq taldau ortalyghyn basqarasyz. Ýkimetten, memlekettik organdardan qazirgi ekonomikalyq jaghdaydy taldaugha qatysty tapsyrys alyp túrasyzdar ma?
- IYә, men qazir "Rakurs" ekonomikalyq saraptau ortalyghynyng diyrektorymyn, búl ortalyqtyng júmys istegenine eki jarym jyl bolyp qaldy. Osy uaqyt ishinde biz, ekonomikalyq bloktaghy ministrlikten bir ghana tapsyrys aldyq, biraq onyng kólemi sonshalyqty kóp emes.

 

Súhbattasqan
Gýlbighash OMAROVA

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5456