Abay «kәmәlәtti sheberlik» haqyndaghy pikirlerimen bólisedi. Tabighat – oqulyq. Tabighat – qazyna. Tabighat – surethana, yaghny qisapsyz boyaular men dybystar dýniyesi. Jahan «jýrgizip qoyghan saghat siyaqty» desedi. Tabighatty 1) tyndau 2) oghan baghynu, taghylym alu 3) aqyl júmsap, qúrmetteu paryz. Onda ghajayypty úly ýilesim, kórkemdik kelisim bar. Ishki garmoniya qatang saqtalghan, aqyl-oy quaty shamalay almaytyn, jandy-jansyz dýniyening qúrylymynda әmbebap ózara әrekettestik bar, myndaghan, milliondaghan baylanystar men qarym-qatynastar jýiesi bar.

Ghalam ghalamaty, Jaratushy qúpiyasy, jaratylys syry, jeti qat kók, jeti qat jer, adam bolmysy Abaydyng «Jiyrma jetinshi sózinde» Platonnyng ústazy Sokrat hakimning atynan sonshalyqty týpsiz terendikpen qisyndy bayandalghan. Danyshpan Sokrat shәkirti Aristodimge adamnyng denesi, oghan aqyldyng qaydan búiyrghany jayynda mynaday pәlsapalyq týiindemesin, tújyrymyn aitady: «Búl ghalamdy kórdin, ólsheuine aqylyng jetpeydi, kelisti kórimdigine hәm qanday layyqty jarastyqty zakonimen jaratylyp, onyng eshbirining búzylmaytúghynyn kóresin». Shynynda, airyqsha kýrdeli baylanys, tәrtip, jýie bar. Tylsymnyng túnghiyghyna den qoyghan oishyl Abay: «Búlardyng iyesi bir ólsheusiz úly Aqyl ma? Eger aqylmenen bolmasa, búlaysha búl esebine, ólsheuine oy jetpeytúghyn dýnie týrli kerekke jaratylyp hәm bir-birine sebeppen baylanystyrylyp, pendening aqylyna ólsheu bermeytúghyn myqty kórkem zakonge qaratylyp jaratyldy» – deydi. Sokrattyng payymynsha, «Jaratushy artyq aqyl iyesi». Oilanyp kóriniz. Adamnyng intellektualdyq týisigi, aqyly tabighat әlemimen jәne onyng tamasha kórinisterimen ózektes eken. Júldyzdardyng nәzik sәuleleri adamnyng aqyl-oyyn jaryqtandyrady. Aspan tórindegi jarqyrauyq nýkteden shyqqan esepsiz sәuleler – úiymdasqan tastýiin әsker deuge bolady. Qazaq tilindegi «shúghyladay órilgen» deytin fraza osy bir rettilikti kórsetip, tanytpay ma?! Abaydyng on segiz myng ghalamnyng «myqty kórkem zakongha qaratylyp jaratyldy» degenine mysal retinde qyzyl týs qúbylysyna den qoysaq, búl bir sekundtyng ishinde tórt jýz million mәrte terbelister tudyrady eken. Ghalamnyng әrbir bólshekterine deyin energetikalyq óriske baghynyp, ishki garmoniya men súlulyq zandylyqtaryna qúrylghan. Ataqty jaratylystanushy Anry Puankarening (1854-1912) kózqarasynsha, sondyqtan әlem garmoniyagha kemeldigimen de Tәnirlik sipatqa iye. (Anry Puankare. O nauke. M: Nauka, 1990. s. 202.).

«Úlyq Qúdaygha» «qúlshylyq» jasaudy moyyndau – әbden dúrys. Sebebi, Alla adam balasynyng ózin de, dәuletin de, barsha kerek-jaraghyn jaratty. IYә, «bir-birine ghylym ýireterlik sheshendik salahiyatty», «sypayylyq sheberlikti» jәne «ghajayyp aqyldy», «ghajayyppenen jasaghan denege kirgizip, múnsha salahiyat iyesi qylghany hikmetpenen ózge hayuangha súltan qylghandyghyna dәlel emes pe?» dep, jinaqylyqpen týiindep otyryp, Jaratqan IYening «adam balasyn artyq kórip, qamyn әuelden Allanyng ózi oilap jasaghanyna da dәlel emes pe? Endi adam balasynyng qúlshylyq qylmaqqa qaryzdar ekeni maghlúm bolmay ma? – depti». Abaydyng danalyq dýniyetanymy, jaratylystanu ghylymy boyynsha ozyq kózqarasy, terendikterdegi qúpiya súlulyq, qúbylystar, zattar, bólshekter arasyndaghy kýrdeli baylanystardy quatty aqyl kózimen saralauy, әlemdik garmoniyanyng negizin, mәnisin týsindirui, Ay men Kýnning jaryghynday «janynyng jaryghy», ýzdik tәjiriybesi men kemel qabileti osynday baylamdar jasaugha mýmkindik bergen. Adamzattyng mәngilik mekenin, myrzalyqpen ýiip-tógip mәngilikke berilgen yryzdyghyn (jer, su, aua, ot, ruh, әulet jәne t.s.s.) múqiyat qorghau, saqtau, bayytu, gýldendiru kerek ekendigin myna bir pikirinen «bireu sening qamyndy jese, sening oghan qaryzdar ekendigine de ústaz kerek pe?» degeninen de telegey syr men maghyna isharattary «Otyz segizinshi sózinde» búghan jan-jaqty tolyq, tereng týsinik-sipattama berilgen: «Kim ózine mahabbat qylsa, sen de oghan mahabbat qylmaghyng qaryz emes pe? Aqyl kózimen qara: kýn qyzdyryp, tenizden búlt shygharady eken, ol búlttardan janbyr jauyp, jer jýzinde neshe týrli dәnderdi ósirip, jemisterdi óndirip, kózge kórik, kónilge rahat gýl-bәisheshekterdi, aghash-japyraqtardy, qant qamystaryn óndirip, neshe týrli nәbatәttәrdi (ósimdikterdi) óstirip, hayuandardy saqtatyp, búlaqtar aghyzyp, ózen bolyp, ózender aghyp, dariya bolyp, hayuandargha, qúsqa, malgha susyn, balyqtargha oryn bolyp jatyr eken. Jer maqtasyn, kendirin, jemisin, kenin, gýlder gýlin, qústar jýnin, etin, júmyrtqasyn; hayuandar etin, sýtin, kýshin, kórkin, terisin; sular balyghyn, balyqtar ikrasyn, hatta ara balyn, balauyzyn, qúrt jibegin-hәmmasy adam balasynyng paydasyna jasalyp, eshbirinde búl meniki derlik birnәrse joq, bәri – adam balasyna tausylmas azyq». Asyly, hakimning asyl, maghynaly baylam-tolghamdarynyng týp-tórkini «sәule berushi kitaptyn» «shynshyl aqyl-kenesimen», «mýbәrak bir nasihatymen» ýilesedi: «Jerdi tósep, onda әrtýrli kórkem nәrselerdi ósirdik» (50-Qaf sýresi, 7-ayat). «Senderge kókten, jerden, rizyq beretin kim? Endeshe, Alladan basqa qanday qúdiret bar» (27 – Nәmil sýresi, 64-ayat).

Abay adamzat tarihyndaghy, dýnie tarihyndaghy Jaratushynyng keremet qyzmetin, «Artyqsha ghajayyptaugha layyqty», «aqyl iyesi», «adam balasynyng ýzilmes nәsiline tausylmas azyq bolsyn degendik» úly tilegin dәiektilikpen úghyndyrghan. Búl Zamangha, Qoghamgha, Uaqytqa mәngilik qaghida, úran etetin «qúdaylyq qúdirettin», jaratylystyng atynan aitylghan qasiyetti lebiz. Ári qaray ilgeri jyljysaq, altyn besik, Jer-Ana, súrqiya, súm, әzәzil sayasat oilap tapqan radiasiyanyn, terrorizmnin, ekstremizmnin, seperatizmnin, lankestiktin, beydaua júqpaly dertterding qúrbanyna, jemine ainaldy. Qúrlyqtar tozaqtyng otyna sharpyldy, adamzat taghdyry oiynshyq ispetti. «Essizderding nasihaty» beleng alyp, berekesizdikke dushar etude. Búl túrghydan kelgende, Abay payymdary – kemengerlik kenesting naq ózi. Jaqsylyq is isteushi, jarylqaushy, «ghalamdy qanday hikmetpenen jarastyryp, qanday qúdiretpenen ornalastyrghan» jәne «birinen-bir payda alatúghyn qylyp jaratypty», «ghalam Alla taghalanyng ishinde», «Bir» men «Bar» da «ghalamnyng ishinde», «kәmәlәtti sheberlikpen jaratqan hәm adam balasyn ósip-ónsin dep jaratqan», «erinbedi, kelisimmenen, hikmetpenen, kәmәlәtti bir jolgha salyp jasady» dep, bilgirlik pen kósemdik tanytady.

Ghalam jýzindegi barsha qúbylystardyn, zattardyn, nәrselerding ózindik taghylymy, qasiyet-erekshelikteri, «qúdiretti sipattary» bar. «Bәrining hikmeti bar, bәrining sebebi bar...» deydi. Birinen biri tuyndap, órbip qoldap-qorghap, jalghasyp, basqa bir týrge, kýige almasyp jatqan dýniye.

«Ghaqliya dәlelim Qúdaytaghala búl ghalamdy aqyl jetpeytin kelisimmen jaratqan – dep payymdaydy Abay – onan basqa birinen-biri payda alatúghyn qylyp jaratypty».

Adamzat pen ghalamzatty ghalamat súlulyqpen, ýzdik kórkemdikpen, tereng de parasatty taghylymmen jaratqan Allanyng qúdiretin jan-jaqty sipattap jetkizu ýshin, Qúran Kәrimde kórsetilgendey, tórt múhitty siya etseng de, kók aspandy qaghaz etseng de, Úly Jaratushynyng ghajayyp sheberligin týp-tamyrynan qoparyp bayandau mýmkin emes. Ár qúbylystyn, әr nәrsening syry men symbaty, mәni men sәni, aqiqaty men shynayylyghy bar. Danalyq pen tili bar. Búlay bolmaghanda әlem kóriksiz kýige týser edi. Asyly, ghalamnyng qúrylymdyq jýiesi Abaydyng tanymynda «Allanyng ózi de ras, sózi de ras», «Alla ózgermes», «Alla minsiz әuelden...», «Qúran ras, Allanyng sózi dýr ol», «Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez, Ne qyzyq bar ómirde onan basqa?», «Mahabbatpen jaratqan adamzatty, Sen de sýi, ol Allany jannan tәtti», «Bir Qúdaydan basqanyng bәri ózgermek», «Áueli ayat, hadis – sózding basy», «Bezendirip jer jýzin Tәnirim sheber», «Alla myqty jaratqan segiz batyr» degen qisyndy qaghidattaryn airyqsha ataugha bolady.

Suretker Abay jansyzgha jan bitirip, qara tasqa til bitirip, tilsiz tabighatty sóiletuge kelgende aqyndyq danalyq tanytady. Oy terendigine sezim móldirligi men sóz sheberligi әdemi úshtasqan. Mysaly: «JAZGhYTÚRY» óleninde bylaysha órilgen:

Bezendirgen jer jýzin Tәnirim sheber,
Meyirbandyq dýniyege núryn tóger.
Anamyzday jer iyip emizgende,
Beyne әkendey ýstine aspan tóner.

Tabighatty tamyljytyp janartqan, jaynatyp jasartqan – Tәnir IYem. Jasaghan jer men aspandy bir-birine ghashyq qylyp, jarastyqta tudyryp tabystyrghan, didarlastyrghan. Jer –Ananyng qúshaghy tap-taza núrgha tolyp, baqyt qúsy qonyp, beyne bir júmaq qoryghyna ainalghan.

Ári qaray:

Kýn-kýieu, jer qalyndyq saghynysty,
Qúmary ekeuining sonday kýshti, –

dep sәtti sabaqtastyrady. Kýndi kýieuge, jerdi qalyndyqqa úqsatyp, bir-birine qúmarlandyryp, qauyshtyryp, taghdyrlas etip qoyady. Dóngelengen dýniyening keudesin kerip, qorghasynday erip, gýl atqan qosaghymen qosa agharghan qyzyqty shaghynyng súlulyghyn Abay barynsha terendete ashady.

Kýn – kýieuin jer kóksep ala qystay,
Bireuine bireui qosylyspay
Kónili kýn lebine toyghannan son,
Jer tolyqsyp, týrlener toty qústay.

Naghyz suretshildik. Shynayy syrshyldyq. Ol islamdyq-ghylymy dýniyetanymdy mengergen. Onyng últtyq dýniyetanymynyng terendigining bir qyry osyghan baylanysty. Sebebi, Allataghala әlemge mahabbat, ghashyqtyq syilaghan. Osy bir úghym – týsinikti Abay ottay mazdatyp, kemeline keltire surettegen. Oishyl aqynnyng osynau jyrynda qazaqy bolmys ta, pәlsapalyq oy da, syr da, suret te birtútas týzilgen.

Osylaysha úly jaratylysty sóiletip, qúpiyasyn tógilte surettep jetkizip, ghalamat quattyng kózin tauyp, oi-sezim múhitynyng aghys-tolqyndaryn tudyrghan.

Abay dýniyeni, bolmysty, ómirdi, túrmys-tirshilik tolqyndaryn eki túrghydan da sabaqtastyryp jyrlaydy. Birinshisi, obrazdylyq-beynelilik túrghydan; ekinshisi, logikalyq-pәlsapalyq zandylyqtar arqyly.

...Jyrshy qústar әuede óleng aityp,

Qiqu salar kóldegi qaz ben qular – degeninde syr destesi, kórkemdik kestesi de kelisti. Búl sóilemderding ishki mazmúnynda, ruhynda Alla kitabynyng ghibrattary, syr-sipattary kórinis bergendey:

«Aspandaghylardyn, jerdegining barlyghy, qanatyn keng jayyp úshyp jýretin qústardyng da Allany dәriptep, zikir etetinin sen, bilesing be? Bәrining de óz tilinde aitatyn dúghasy, madaq sózderi bar. Olardyng ne isteytini bir Allanyng ózine ayan» (24-Núr sýresi, 41-ayat).

Ghalamnyn, bolmystyng әri qúpiya, әri syrly, әri nәzik tanghajayyp qúbylystary eresen ólsheusiz. Tabighatty týsinu, әserli qúlshynyspen qabyldau, múqiyat tyndau, tәlimin adamy tanym men tәjiriybede myqtap eskeru – adamzattyng asyl paryzy. Jasampaz ruhany qúndylyqtar, imandylyq, izgilik – jer men kók amandyghynyng kepili. Jaralghan әrbir zatta jәne jaratylystyng ózinde tereng maghynalardyng bar ekenin, onda әrbir jan iyesi jәne әrbir zat sol ghalamat kitaptyng bir-bir әripteri ekeni aqiqat. Negizinde, birtútas dýniyening ishki jýiesi boyynsha, barsha qúbylystar, zattar bir-birimen ruhtas, tamyrlas. Jandy-jansyzgha, maghynauy kenistikke ýilesim, kelisim, tәueldilik, jauapkershilik tәn.

Jaratushy men Jaratylystyng jarasymdy yrghaghyn nәzik ýilestirushi, retke, jýiege týsirushi, shyn mәnisinde, Qúdiretting isi. Hakim Abay osy bir júmbaq jaytterding túnghiyghyna barlau jasaghanday.

a) Masatyday qúlpyrar jerding jýzi

ә) Bezendirip jer jýzin Tәnirim sheber...

b) Kóbelekpen, qúspenen sayda du-du,

v) Jer jýzine óng berer gýl-bәisheshek

g) Qyrda torghay sayrasa, sayda búlbúl,

 Tastaghy ýnin qosar, bayghyz, kókek

d) Masatyday qúlpyrar jerding jýzi!

j) Jer tolyqsyp, týrlener toty qústay.

Abay jaratylystyng gýlzaryn, Jaratushynyng kórkem bezendiru sheberligin, tabighattyng tamyljyghan shaghyn osylaysha tolghasa, onyng týpsiz tereng tamyrynda,kózqarasynda, oilau jýiesinde Qúran ayattary syrlaryna jýgingendik te bar.

«Olar jer jýzine qaramay ma? Onda әrtýrli kórkem ósimdikter ósirdik» (26 – Shúghara sýresi, 7-ayat)

«Aytalyq, biz jer betinde aluan týrli әdemi ósimdikter ósirdik. Múny olar kórmey me? Múnda kóp ghibrat bar ghoy, biraq olardyng kóbi senushi emes» (26-Shúghara sýresi, 7-8 ayat).

«Qúran ras, Allanyng sózi dýr ol» degen Abaydyng kýrdeli oilarynyng astarynda Qúran qaghidattarynyng úly úshqyndary bar. Súlu jaratylysty synghyrlatyp sóiletken Abaydyng «Ata-anaday eljirer kýnning kózi» degeninde Allanyng núry jayynda tolghanyp, oy bólisedi. Mýmkin myna bir ayatpen de asyl baylanys barday:

«Alla – aspannyng da, jerding de núry. Ol beyne bir býrkeudegi (quystaghy) sәulege úqsaydy. Aytalyq, býrkeu bar jerde shyny-shisha túr, shishanyng ishinde shyraq bar. Álgi shisha – inju-júldyz dersin. Shyraq – shyghysta, batysta bolmaghan ghajayyp bir zәitýn aghashynyng mayynan tamyzyq alady. Álgi may ot tiymey-aq jalyndap ketkeli túrady, al ot tiyse, núr ýstine núr qosylmaq». (24 – Núr sýresi, 35-ayat).

Abaydyng týsindiruinshe, asyldardyng asyly, magnittik qasiyeti bólekshe metaldardyng tóresi – temir. Múny bylaysha júmbaqtap sipattaydy:

Qara jer adamzatqa bolghan meken,
Qazyna ishi tolghan әrtýrli ken.
Ishinde jýz myng týrli asyly bar,
Solardyng eng artyghy nemene eken.
(Sheshui: Temir)

«Sonday-aq temirdi payda qyldyq. Onda myqty kýsh әri adamzat ýshin hajetter bar. (Soghys qúraldary taghy basqa aspaptar temirden jasalady). Tipti temirsiz ómir bolmaydy.) Alla onymen dinine, elshilerine kórmey-aq kómek etkeni kisini mәlim etedi». 57 – HADID sýresi, 25-ayat)

Temirde Jaratushynyng ghalamat syr-qúpiyasynyng bary ayatta aiqyn aitylghan. Aqjan Mashany «jýrekting soghuyn, qannyng qozghalysyn basqaratyn temir atomdary» jәne Jerding ishki ózegi de temirden dep jazady «Ál-Faraby jәne Abay» deytin enbeginde. Alla adamnyng qan tamyrlaryndaghy temir arqyly (búghan elektromagnittik tolqyndar jazylady) oy ansaryn, niyet qalauyn, jan júmbaghyn jazbay tanidy. Búl jaytter Hakim Abaygha beymәlim emes. Óitkeni, ol Islam órkeniyeti tarihyndaghy ghylymy dәstýrlerdi, әsirese, Múhammed (s.gh.s.) medresesining sandaghan saf taza ghúlamalarynyn, kemenger túlghalarynyn, hadisshelerinin, jaratylystanushylaryn, strategterinin, diplomattarynyn, qúqyqtanushylarynyng jәne olardyng jolyn ústanghandardyng ilim-bilimin qabyldaghan.

Sonday-aq, jaratylystanu ghylymdarynyng ainasynday Qúranda matematikagha qatysty – 61 ayat, salystyrmaly teoriyagha tiyesili – 61 ayat, fizikagha arnalghan – 64 ayat, yadrolyq fizikagha baylanysty – 5 ayat bar ekenin Livan oqymystysy Yusuf Muravan anyqtaghan. (Q.Myqtybekúly. Qazanat, 2001. 61-bet).

Abaydyng «38-shi qara sózindegi» ghylymy oi-tújyrymdary men islamdyq qúndylyqtarynyng mәn-maghynasy týbegeyli zerdelep-zertteudi qajet etetini sózsiz.

Serik Negimov,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz