Qazaq balasy týrki ruhynan nәr alugha kýsh salyp, elimizge «Kýltegin» sekildi tarihy eskertkishtin keluine qomaqty enbek etken týrkitanushy ghalym, әlemdik Shynghys han Akademiyasynyng akademiygi, f.gh.d., professor Qarjaybay Sartqojaúlynyng Monghol Halyq Respublikasyndaghy Úly Qúryltayynda (Parlamentinde) deputat bolghan kezde qazaq últy kóp qonystanghan Bayan Ólkeyde qazaq tili memlekettik til mәrtebesin alugha kýsh salyp, qazaq tili monghol tilimen qatar «memleket til» bolyp zandy týrde bekituge at salysqan erlikterin jie estushi edik. Sodan uniyversiytet qabyrghasyna týriktanushy Qarjaubay keldi degennen aptyghyp, asyghyp, jýzdesuge asyqtyq.

Álipbiydi reformalau tónireginde dau birneshe jylgha sozylyp kele jatyr. Jalpy Siz latyn grafikasyna auystyrugha qalay qaraysyz?

Men óz basym qúptaymyn, qoldaymyn.

Keybir ghalymdar men ziyalylar últ úzaq jyldar boyy sauatsyz bolyp qalady. Babalar ruhynan ajyrap qalamyz degen oidy algha tartuda...

Qazaq balasy týrki ruhynan nәr alugha kýsh salyp, elimizge «Kýltegin» sekildi tarihy eskertkishtin keluine qomaqty enbek etken týrkitanushy ghalym, әlemdik Shynghys han Akademiyasynyng akademiygi, f.gh.d., professor Qarjaybay Sartqojaúlynyng Monghol Halyq Respublikasyndaghy Úly Qúryltayynda (Parlamentinde) deputat bolghan kezde qazaq últy kóp qonystanghan Bayan Ólkeyde qazaq tili memlekettik til mәrtebesin alugha kýsh salyp, qazaq tili monghol tilimen qatar «memleket til» bolyp zandy týrde bekituge at salysqan erlikterin jie estushi edik. Sodan uniyversiytet qabyrghasyna týriktanushy Qarjaubay keldi degennen aptyghyp, asyghyp, jýzdesuge asyqtyq.

Álipbiydi reformalau tónireginde dau birneshe jylgha sozylyp kele jatyr. Jalpy Siz latyn grafikasyna auystyrugha qalay qaraysyz?

Men óz basym qúptaymyn, qoldaymyn.

Keybir ghalymdar men ziyalylar últ úzaq jyldar boyy sauatsyz bolyp qalady. Babalar ruhynan ajyrap qalamyz degen oidy algha tartuda...

Biz órkeniyetti elmiz. Qúdaygha shýkir, ghalymdar bar. Arnayy dayyndyqpen bayyptap, saraptap baramyz ghoy. Al, әdebiyetterdi audaru kóp uaqytty alady dese, Qytaydaghy qazaqtardyng tәjiriybesin qoldanugha bolady. Mәselen, arab grafikasyndaghy kitaptardy krillisagha bir knopkany basyp bes minutta ózgertip otyr. Ony kózimiz kórip otyr. Demek, órkeniyetti zamanda әdebiyetterdi jana shriftimen beru problema emes. Bayaghy kalkagha basyp audaratyn zaman ótti. Halqymyz sauatty. Sondyqtan da babalar ruhynan esh ajyryp qalmaymyz degen oidy algha tartqym keledi.

Sizder «Orhon-Enesey» sekildi týrki júrtyna ortaq múralardy oqyp jýrsizder. Jalpy qazirgi qazaq tilinen qanshalyqty alshaqtyq bar?

Qazaq tili qypshaq tobyna jatady. Al, Orhon mәtinderi týrki tilining qypshaq tobyna jatatynyn dәleldedik. Yaghni, qazaq tilining kóne tili. Til ýnemi ózgerip, bayyp, damyp otyrady. Sondyqtan da azdaghan ózgeshelik bar. Onyng ýstine til qayta qúru kezenderinde nemese tarihy betbúrys tústarynda ózgerip otyrady. Mysaly, músylman dinin qabyldaghan kezde tilde kóp ózgerister payda boldy. Sol kezde terminder ózgerdi, fonetika ózgerdi. Fonetika degen ózi qyzyq nәrse. Qazirgi orys tildi qazaqtardyng «n», «gh» әrpipterine tili kelmey jatady. Búl qúbylys artikulyasiya ózgeruining nәtiyjesi. Tilding әr týrli detalidary ózgeredi. Artikulyatsiyasy ózgeredi. Sodan bolyp adamnyng syrtqy syipatyna týrine de әser etedi. Yaghni, bir jaghynan til bayysa, ekinshi jaghynan ózgerister bolady. Degenmen de, kóne týrki tiline jaqyn saqtalyp qalghan til -  qazaq tili. Mústafa Kemal Atatýrik tildi reformalau kezinde qazaq tilinen kóp sózderdi alghan. Sebebi, parsylanghan, arabtanghan tildi týrki tiline jaqyndatu ýshin. Sonymen qatar, Ózbekstanda Kәrimov degen ghalym komiputer aryly qazaq tili kóne týrki tiline eng jaqyn ekening deleldegen bolatyn.  

Últ ziyalylary qazaqtyng ruhany әlemi kenje qaldy dep dabyl qaghyp jýrgenine kóptegen jyldyng jýzi boldy. Jalpy Sizding oiynyzsha osynday kýrdeli әri nәzik mәsele sheshimin tolyqqandy qashan tabuy mýmkin?

Endi Elbasynyng ózi de atsalysyp, tarihyn terennen zertteu, tilin kóteru, dәstýrin janghyrtugha yqpal jasauda. Onyng dәleli «Mәdeniy-múra» baghdarlamasyn aitugha bolady. Demek, is jýrip jatyr. Biraq, aqyryn, bayau jýrude. Nege olay degende Kenestik Sovet qúramynda 75 jyl, 200 jyl Patshalyq Resey kalloniyasynda bolghanynyng әseri bolyp jatyr. Onyng ýstine Putin túsynda ekonomikasyn biraz kótergen Resey ózining imperiyalyq quatyn kóteruge barynsha kýsh salyp jatyr. Syrtqy sayasatta saq bolu kerek. Sebebi, Gruziya, Moldaviya jәne Ukraiynadaghyday jaghday bolmau ýshin saqtyqpen әreket jasauda. Elbasy kosmostyq dengeyde qaraydy ghoy. Birtindep, shyghystyq psihologiyamen bәrin sheshkendi qalaytyn sekildi.

Degenmen, bes-alty jylda mәselening beti beri qaraytyn bolar. Sebebi, qazir 67% bolsaq, alty jyldyng kóleminde 70-80% qazaq halqy bolady.

Elbasy osy uaqytqa deyin ekonomikany kóteruge kýsh salsa, býgingi tanda ruhany dýniyege den qoya bastady. Onyng ýstine Preziydentting iydeologiyasyn keremet jýrgizip jatqan Erlan Qariyn, Berik Ábdighaly sekildi últshyl azamattar qomaqty júmys atqaruda.  

Qarjaubay Sartqojaúly, Siz konferensiyalar men forumdarda jastardy «imperiyalyq ruhta» tәrbiyeleu kerek dep jii kóterip jýrsiz. Sonda qalay bolghany?

Biz imperiya orynatqan etnostyng úrpaghymyz. Kók Týrik, Altyn Orda ispetti imperiya úrpaghymyz. Ár qazaq ózin imperiya úrpaghy dep sezinu kerek.

Kezinde Euraziya qúrlyghynda eki ýlken imperiya boldy. Naqtyraq aitsaq VI-VII gh.gh. Kók Týrik imperiyasy men Tang imperiyasy boldy. Kezinde Tang imperiyasynyng ózi Týrik qaghanatynyng auzyna qarap túrghan. Tang imperiyasynyng qalyptasuyna da Týrik qaghanaty әser etken. Sýy patshalyghyn qúlatyp, Tang patshalyghyn qalyptastyryp berdi. Sosyn, úzaq uaqyt boyy qytaydan salyq jinap túrghan. Sonymen qatar, Altyn Ordany aitugha bolady. Shyn mәninde Shynghys han úrpaqtary bolghanymen týrki taypalaryna, týrki júrtyna qyzmet jasady. Olar týrkilik imperiya qúrdy. Bir sózben aitsaq Altyn Orda týrki etnosynyng imperiyasy. Biz Altyn Ordagha ýlken qaryzdarmyz dep sanaymyn. Sebebi, Altyn Orda imperiyasy qúrylmaghan bolmasa Aughanystan sekildi taypa-taypagha bólinip jýrer me edik. Qazaq qalpymyzda qaluymyzgha әseri myqty. Sonday-aq Altyn Orda Euraziyadaghy sheshushi róldi atqardy. Salyq jinap túru maqsatynda qazirgi Resey sekildi memleketti qúrugha yqpal jasaghan da Altyn Orda boldy. Demek, kezinde imperiya qúrdyq pa, qúrdyq. Yaghny jastardy «imperiyalyq ruhta» tәrbiyeleu kerek.

Týrki memleketteri bir qúdyqtan su ishu maqsatynda Orta Aziya Odaghyn qúrugha talpynyp, TÝRKSOY sekildi úiymmen júmyla júmys jasauda. Qalay olaysyz týrki júrtary qanshalyqty yqpaldasady dep oilaysyz?

Týrki memleketteri qosylady degenge senbeymin. Olay boluy da mýmkin emes jaghday. Biraq, bir-birimen yqpaldasyp, shegaralyq jenildikter jasasyp, ózara kómek kórsetip túruda bar kýshterin salsyn. Mәdeniyetin órkendetsin. Bir-birinen ýirensin, әser etsin.

Jastar qanday bolu kerek?

Jastar últshyl bolu kerek. Últshyl degen ózge últty jek kóru emes, qayta ózgeni ýlken sýiispenshilikpen syilatyn órkeniyetti azamattyng qasiyeti. Óz anasyn syilamaghan ózge anany syilaydy degenge senbeymin. Demek, últyn sýietin últyshyl jastar boluy kerek. Óz basym kezinde Mongholiyanyng Úly Qúryltayynda (Parlamentinde) qyzmet atqardym. Biraq, jýregimiz kók bórili qazaq ýshin, Qazaq memleketi ornasa eken dep armandadym. Mongholdar qansha alaqanyna salyp ayalasa da qazaq ýshin jýregim soqty, qazaq mәselesi kóp alandatty. Qan tartpay qoymaydy eken. Mongholiyada tuyp, sonda ósip, solardyng jyly alaqanynda adam bolsaq ta taugha qarap úlyghan qasqyrdyng kýshigine úqsap túrdyq. Sezimning terenindegi sol asyl sezim Ata júrtqa alyp keldi. Dәl men ispetti Qazaqstandaghy basqa últ ókilderi ózining qandas otanyna jýregi búrylyp túratyny anyq. Bizding kózimizshe «Qazaqstanym» dep túrady da búryla bere orysy orys ýshin, evreyi evrey ýshin qashanda qyzmet jasaydy. Al ózge halyqqa qyzmet jasau ýshin adamnyng jan dýniyesi, bolmysy tolyghymen ózgerui qajet. Búl dәleldeudi qajet etpeytin aksioma.

«Abay-inform»