Býgin Álihan Bókeyhannyng tughan kýni. Osyghan oray úl kósemining birneshe qanatty sózderin jariyalap otyrmyz...

****
Alla taghala Qúran kәrimde paydaly oryngha ózderinning sýigen nәrselering men maldaryndy shygharmay túryp izgilik, jaqsylyq degen nәrsege jetise almaysyndar dep býtin adam balasyn shyn kónilimen últ isine qyzmet etuge qyzyqtyrady.

****
Bizding júrt bostandyq, tendik, qúrdastyq, sayasat isin úghynbasa, tarih jolynda tezek terip qalady.

****
Bostandyqqa aparatyn jalghyz jol – últtyq yntymaq qana.

****
Órtte jýrip sabyrly bolu – maqtaugha syimaydy.

****
Keyingige ghibrat alarlyq ýlgi tastap ketip, alghys alarmyz ba? Joq, dalagha laghyp, jónsiz ketip, qarghys laghnet alamyz ba? Keudesinde kózi bar adam kóp oilanarlyq júmys.

****
Birlikten aiyrylghan el qanghyp qalady.

****
Júrt paydasyna taza jolmen tura bastaytyn er tabylsa, qazaq halqy onyng sonynan erer edi.

****
Óz tizginindi ózing alyp jýre almay, shataq-daudan shyqpaytyn bir eski auruyng bar-au, qazaghym! Qylyghyndy kórip ishim kýiedi.

****
Alyspaghan, júlyspaghan bostandyq atyna minbeydi, búghaudan bosamaydy, eri qúldyqtan, әieli kýndikten shyqpaydy, malyna da, basyna da ie bolmaydy.

****
Bizding kemshiligimiz - әrkim tarih arqalatqan jýkti belgili jerge aparmay, sonyndaghylargha tastap ketetindigi.

****
Qazaqtyng oqyghan azamattary, qazaqqa osyndayda qyzmet etpegende qashan qyzmet etip, paydamyzdy tiygizemiz?!

****
Bizde birlik bolyp, is qyla biletin sheber tabylsa, Alashtyng balasy baqyt-mahabbat jolyna týsti!

****
Ghúmyr bәigesinde bizding qazaq tili óz bәigesin alar!

****
Týzu qalam - qisayghan, ótkir qalam - mýjilgen zaman.

****
Qazaq-au! Týzuing birigip júrt ýshin qam oilaytyn kez kelgen joq pa?!

****
Últtyng joghyn úiyqtap jýrip emes, oyau jýrip izdeu kerek

****
Últyna júrtyna qyzmet etu - bilimnen emes minezden.

****
Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn.

****
Naghyz týrik zatty halyq tili – bizding qazaqta.

****
Elding túrmysyn, tilin, minezin bilmegen kisi kósh basyn da alyp jýre almaydy.

****
Birlikten aiyrylghan el qanghyp qalady.

****
Qazaq balasy birigip, tize qosyp is qylsa, halyqtyq maqsat sonda oryndalady.

****
By ghadil bolmay, júrt isi ilgeri baspaydy.

****
Ózin-ózi qasqyrsha shauyp otyrghan júrtta oqu, sheberlik bolmaydy.

****
Susaghannyng týsine su kiredi

****
Kisi óz basyna tilenip kishireyse, kemise – óz oljasy.

****
Ne júmys qylsaq, osy ýsh: aqyl, sóz, is sana talqysynan ótpey júmysqa ainalmaydy

****
Adam balasy qylyp jýrgen is oi-aqyl bolyp bastalady, sóz bolyp sóilenedi, iya jazylady, aqyl sóz sonan song baryp iske ainalady.

****
Aqyldy sóz qylmaq qiyn, sózdi qylmaq múnan neshe ese qiyn.

****
Dýniyede ne bolsa birte-birte azdap ilgeri basyp bolady.

****
Oqu-bilim bir, oqu úlghaya bilim bolady.

****
Kóp oqysa, zeyindi bolsa, bilimdi bolmaq, minezi jaqsy, jaman bola ma, múny qúday biledi.

****
Jalpaq júrttyng kókireginde jaqsylyq bolmasa, júrt júrt bolyp tirshilik kórmek emes.

****
Adam balasy ózge hayuannan aiyrylghanda búlardan aqyldy bolyp, qoly sheber bolyp aiyrylady.

****
Baylyq týbi - aqyl hәm qol ústalyghy. Osy ekeui qosylmay, adam balasy qazynagha jarymaydy.

****
Aqyl da, ústalyq ta oqumen, isteumen jýre úlghayady.

****
Búl tirshilik ýlken talas, bir bәige: jýirik alady, shaban qalady. Jýiriktik aqyl, ústalyq jәhitshilikte. Erinshek ezge jol bәige, sybagha, mýshe joq.

****
...Ótiriksiz, úrlyqsyz búl sorlylardyng aram jemi tabylmaydy.

****
Halylq isin ornyna salugha kóp aqyl, kóp qyzmet, kóp jylghy sheber istegen әdis kerek.

****
Tirshilik ghúmyr belgisi – alys-tartys, arbas, әdis.

****
Kim sheber bolsa, jalyqpay, talmay izdense, birigip tize qosyp әdis qylsa, ghúmyr bәigesi soniki.

****
Torghaydyng aq ýrpek balapanynsha auyzdy ashyp, bireuge jalynyp jalpaya berse, múnan týk ónbeydi.

****
Bóten kisi qazaqqa eshqanday jaqsylyq artyp әkelip bermeydi.

****
Óz kýshine, óz quatyna senbegen adam da, halyq ta ghúmyr jýzinde bәige almaydy.

****
Bireuge telmirgen adamnan, halyqtan qosaq týrtken jetim laq baqytty.

****
Qansha úzyn boldym dese de, adamnyng boy sharyghy belgili.

****
Jalghyz jýrip óz basyn qorghasa, kisi bәleden qútylady. Kóppen jýrip óz basyn qorghaymyn dese, kópti qúdyqqa tyghady. Kóp maqsaty iyin tiresip, tize qosyp, bir jýrse tabylady.

****
Talas dýnie – ghúmyr sipaty, talas tartys joq bolsa, ghúmyr abaqty bolar edi.

****
Ayyr sózge aiyp joq. Aqylgha sanyrau da aiyp.

****
Búl zamanda jylap múratqa jetemin deu, ash týiening kýiseui bolady.

****
Qazyna gazetanyng syrty, jabuy, qalam, maqala – jany.

****
Adam sheberligi aralasyp is qylmasa, tauday altyn bir eli qazyna.

****
...Minsiz jalghyz qúday, sekpilsiz jalghyz kýn.

****
Tilshi, habarshy – gazeta otyny.
Gazetany oqyp júrt ózin-ózi kóredi, ózin-ózi biledi.

****
Týbinde bizding qazaq tili, bizben til túqymy bir, ózge músylmandy bayytpasa, bir-birimizge qonsy qonbaymyz ghoy. Ghúmyr jýzinde bizding qazaq tili óz bәigesin alar: Abay, Ahmet, Mirjaqyp, Shәkәrim, Targhynnan hәm ózgelerden búl kórinip túr ghoy.

****
Er jigitting belgisi – adasqanyn moynyna alghany.

****
Bәrimiz búl súm dýniyege qonaq. Artynda orynbasaryng tabylsyn.

****
Dýniyede adam balasy ainalyp ketpes eki aq kópir bar: biri – ólim, biri – mahabbat.

****
Tәrbie jolymen bilimge shynyqqan adam bilgenin kәrine ala kiredi.

****
Bilim kýn siyaqty, kóringenning bәrin jarylqaydy.

****
Bilimge jaqsy da, jaman da jaq. Bilim almas qylysh.

****
Alda әli kýndi kóre biletin úrpaq keledi! Sol kýndi kóretin úrpaq senderdi eske alatyn bolady. Bizdi rizashylyqpen, ýlken qúrmetpen eske alatyn bolady! Ókinbender! Kýres jolyna týskenderine ókinbender!

****
Jer dese dirildemey bolmaydy: jer mәselesi – ómir sýru mәselesining zory.
****
Europa mәdeniyettimin dep maqtanghanymen, mәdeniyeti ónerinde ghana, al minezi hayuandyq saparynan qaytqan joq.

****
Bizding izdegenimiz – Alashtyng aty bәigeden kelgeni. Tiri bolsaq, aldymyz ýlken toy. Alashtyng balasy búl joly bolmasa, jaqyn arada óz tizgini ózinde bólek memleket bolar.

****
Bostandyqqa apataryn jalghyz jol – últtyq yntymaq qana.

****
Qazaqty avtonomiya qylsaq, Qaraótkel – Alashtyng ortasy, sonda uniyversiytet salyp, qazaqtyng úl-qyzyn oqytsaq, «Qozy Kórpesh – Bayandy» shygharghan, Shoqan, Abay, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyng kim ekenin Europa sonda biler edi-au.

****
Biz qarap otyrsaq qosaq arasynda bos ketemiz. Qazaq júrty bolyp bas qamyn qylmasaq bolatyn emes. Esik aldynan dauyl, ýy artynan jau keldi. Alashtyng balasy aqtaban shúbyryndy, alqakól súlamadan son, 200 jylda basyna bir qiyn is keldi. Aqsaqal agha, azamat ini, otbasy arazdyqty, daudy qoy, birik, júrt qyzmetine kiris! Alashtyng basyn qorghaugha qam qyl.

****
Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha iygermeyinshe, jer jeke menshikke de, qonystanushylargha da berilmesin.
Kadet partiyasy jer adamgha menshikti bolyp berilse de, jón deydi. Bizding qazaq jerdi menshikti qylyp alsa, bashqúrtsha kórshi mújyqqa satyp, biraz jylda sypyrylyp, jalanash shygha keledi.

****
1)Qazaqtyng burjuaziyalyq ziyalylary meni "últ kósemi" dep atady.
2) Men qazaq halqyn Sovet biyligine qarsy kýreske bastadym.
3) Men eshqashan Sovet ókimetin sýigen emespin, biraq moyyndadym.

****
Múnan búryn qazaq shejiresi qazaq tilinde kitap bolyp basylghan joq. Shahkәrimning búl kitaby qazaq shejiresining túnghyshy, qazaq shejiresin bilmek bolghan agha-ini izdegenindi osy kitaptan tabasyn. Endi múnan bylay qazaq shejiresin jazbaq bolghan kisi Shahkәrimning kitabyn әbden bilmey qadam baspasyn. kitap jighan jeri joq, kóshpeli dalada jýrip Shahkәrim shejiresindey kitap jazbaq onay júmys emes.

****
Az adam atqa mindim dep qasqyr bolyp júrtqa shapsa, múnday júrtta bereke qaydan bolsyn?

(Álihannyng qanatty sózderi әleumettik jelidegi Sayasatker paraqshasynan alyndy)

Abai.kz