Iliyas Jansýgirovtyng sonau 1929 jyly jazylghan/jaryq kórgen "Quyrshaq" degen әngimesin jariyalay otyrayyn. Oqyp, "Bú ne degen әuliyelik" dep tamsana otyrynyzdar.

* * *

Quyrshaq degen kishkene kisi. Ayaghy, qoly bar. Auzy, múrny bar. Beli buuly, jeni súghuly, tósegi saluly. Ishpeydi, jemeydi. Qoldan jasaydy. Bazarda satady. Qyz balalar oinaydy, birinen biri alady. Quyrshaq ýndemeydi. Berse ketedi, alsa keledi. Til bolmaydy, ýn bolmaydy.

Joq, beker, quyrshaq ýlken kisi. Ayaghy, qoly bar. Auzy, múrny bar. Beli buuly, jeni súghuly, tósegi saluly. Ishedi, jeydi. Qoldan jasamaydy, qatynnan tuady. Bazarda satpaydy, qazaqta satady. Saqaldy balalar oinaydy. Birinen biri alady. Berse ketedi, alsa keledi. Til bolmaydy, ýn bolmaydy.

Kýnderde bir kýn audany Badam, auyly altynshy, Qasymbekúly Ábdiraqym degen adam quyrshaq izdep Shymkent qalasyndaghy Qúriyat kóshesin qydyrystap kele jatty. Kenjetaydyng qaqpasyna toqtay qaldy.

- Babas osynda túra ma?

- Qay Babas?

- Kәdimgi aghash tóresi Sәrsenov.

- Osynda. - Babas shyghady.

- Qani, Babas, qaryndasyna qansha súraysyn?

- Áueli kór, qolayyna jaqsa...

- Kórip túrmyn. Qúntaqty qoldyng jasaghan quyrshaghynday bala eken. Tek saudasyna kelissek...

- Myng jarym som púl ber de, al.

- Jo, joldas, ústaghan jerden aghash ta synbaydy. Ózing sovet adamysyn. Biledi degen qyzmetkerdin, oqyghan adamnyng birisin. Sovet túsyndaghy qyzdyng baghasynyng arzandaghanyn qalay bilmeysin? Berseng myng som, artyqqa ala almaymyn.

- Bir at qos!

- Mәili, bopty.

Sauda bitti. Qoy soyyldy. Qúda týsti. Babasqa 700 som ótti. Ábdiraqym qyz qoynynda, púly berilgen!

Erteng qyz Ábdiraqymmen «qashyp» ketipti, bostandyq!

Babas Qanqada túrat Eresil Arystanbayúly degen, osy kýngi bir juan saudagerdikinde otyr.

- Áyel kerek edi. Qyzynyz Áliymege qansha súraysyz?

- Imam Aghzam bolsyn, alghashqy sauda ghoy, 2000 somnan kemge joq...

- Qyzynyz qymbatyraq eken... Shymkent qalasynda qyzdyng qyzynyng aldy-aq myngha jetedi. Mәselen, men, óz qaryndasymdy da mynnan asyra almadym. Búdan arzandatpasanyz ala almaymyn.

- Qayyr, Imam Aghzam bolsyn, myng jarymgha kónsen, Áliyme seniki.

- Mәili, bopty.

Sauda bitti. Qoy soyyldy. Qúda týsti. Eresilge 1010 som ótti. Babas qyz qoynynda, púly berilgen!

Erteng qyz Babaspen «qashyp» ketipti, bostandyq!

Qatshany qatyndyqqa әkelgen Ábdiraqymda býgin es joq. Qabaghy jarqyldap, tanauy jelbegeylenip, yrjan-yrjang etedi. Altynshy auyldyng halqyna toy qylyp myrzamsyp jatyr. Qaynaghasy Babas ta toyda.

Toy ótti. Babas qaytatyn boldy.

- Býiimtayynyz?

- «Býiimtayynyz» deytin ne býiimtay bolady? Saudada dostyq joq. «Qolyma qyz tiygende berem» degen 300 som men bir atty ber; júmysym sol!

- Sauda degenmen sýiek boldyq qoy. Toygha da, qoygha da shaghyndap qaldym. Biraz múrsatana beresiz ghoy deymin...

- Men bylay dep oilaghan joq edim... - Babas syrt ainalyp ketti.

- Qaraghym, Qatsha qaryndasym. Men myna quynnan týnileyin dedim ghoy. Auylynnyng da, aimaghynnyng da súrqy joq eken. Tamyryn tarttym. Meni kisi keldi-au degen joq. Osynday jekjat bola ma? Men kisi tanysam, sen múnda kisi bola almaysyn, kelsәp bolasyn.

Qatsha solq-solq jylaydy.

- Qoy, jylama. Men túrghanda qor bolam deme! Qayda barsang da erkin. Sovet túrghanda zorlap qatyn qyla almaydy.

- Agha, endi qaytem?

- Ýige qaytasyn. Saspa. Jaugha jarany bildirmelik. Bir qúr joryq saparymyz shyghar. Audangha barghanda aitaryndy aitarsyn. Men Sayramnan tosam. Qosh, qaraghym!

Ábdiraqymnyng qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq; toydy ótkizdi. Qayynaghasyn qayyrdy. Endi kelinshegin jazdyryp alugha fevraliding tórtinde audangha alyp keldi.

Audan adamynyng aldym-berdim tirkeytin dәpterin jayyp tastap:

- Bir-birlerine yrzasyndar ma? - degen súrauyna:

- Yrzamyz! - dep, kýieu jyp ete týsti.

- Joq, yrzalyghym joq. Osy pәlening qaydan jabysqanyn bilmeymin. Ajyratynyz, yqtiyaryma jiberiniz! - dedi Qatsha.

- Basynda múnymen nege qashtynyz?

- Qashqan kisim búl emes edi. Osynyng maghan qaydan bay bolyp qalghanyna ózim de týsinbeymin dedim ghoy. Áyteuir, menen bir oqystyq boldy, joldas!

- Endi qayda barmaqsyn?

- Tipti, ýiime qaytem. Bayy qúrysyn. Tiymey-aq túra túrayyn, - degen qorytyndygha kelip túrmyn, aghatay.

ZAGS bastyghy kitabyn jaba saldy. Úrghan itke úsap sýiretilip Ábdiraqym kenseden shyqty. Syrttan baqylap jatqan Babas, Qatyshty qolyna aldy.

Bostandyq!

Qyzdan aiyrylghan Ábdiraqym, pәlen malymdy qalyngha alghan dep, Babastyng ýstinen audandyq milisiyagha aryz kirgizdi. Milisiya Babasty jauapqa aldy. Babas:

- Búlardy tanymaymyn. Mal alghanym joq. Qaryndasym men joqta qashyp ketipti,- dedi.

Ózi kepilge bosanady. Qatyshty alyp Babas Shymkent qaytady.

Ári qatyn joq, әri aqsha joq; yghyndalyp-shyghyndalyp Ábdiraqym qalady. Milisiyadan mandayy tasqa tiyedi. Babastyng ystyq-suyghy basylmaghan jana qayyn atasy Eresildi kep tabady:

- Senen jәrdem bolmasa, dәrmen ketedi, - deydi.

Qapalardyng (Ábdiraqym ruy) tayly-túyaghyn ertip Eresil sәudager Babasty tabady:

- Babas, sening búl ne qylghanyn? Sauda saqal sipaghansha emes pe? Qyzdyng basyn shaqqan púlyndy alsang neng bar?

- E, onda nem bar? Ókpem de joq, kinәm da joq.

- Endeshe, myna 300 somyn al. Aytysqan at ýshin myna astyndaghy qarala aighyr seniki.

Meyli bopty...

Sauda bitti. 300 som men qarala aighyr Babasqa ótti. Milisiyadaghy aryzdy ayaqsyz qaldyrugha eki jaghy da batalasty. Ábdiraqym qaytadan qyz qoynynda. Púly berilgen!

Qyz ertenine Ábdiraqymmen ketti.

Bostandyq!

Mini, quyrshaq! Mine, oiyn!

Bizde әli múnday quyrshaqtar bar. Áyeldi әli quyrshaqqa ainaldyryp jýrgen eski әdetting qúly qular, atqaminerler bar. Biz búl quyrshaqty, býgingi kýn syqyldy, jer jýzi enbekshi әielderining azattyqqa qajyrmen, qayratpen shyghatyn kýni әdeyi kórsetip otyrmyz. Áyeldi quyrshaq etushi qular qúrysyn!

Dimash Ziyadinning әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz