Júmabay QÚLIYEV. Aral aqiqaty
(belgili rejisser Sergey Ázimovting «Joqtau» derekti filimin kórgennen keyingi oi)
«Adamzat balasy Jer planetasynda tuyp-óskenimen, onyng tabighy baylyqtaryn qorqaulyqpen paydalana otyryp, osy asyl mekendi kez kelgen uaqytta neytron bombasynan beter qúrtyp jibere alady» dep jazyp edi bir dana. Ataqty jazushy, marqúm Ghabit Mýsirepovtin: «Eng songhy tirlik tau etekterindegi qalyng ormanda ghana qalady. Bir zamandarda ol da tynyshtalady. Bitedi. Jer ómirin tekserip jýrgen dýniyejýzi ghalymdarynyng әzirshe júqalay eskertip jýrgen tirlik qauipterining týbi osyghan soghatyn siyaqty» degeni de esimizde. Ásili, osy sózder rasqa ainalatyn tәrizdi. Óitkeni jyl sayyn qúldyrap bara jatqan әlemnin, әsirese, Qazaqstannyng ekologiyalyq ahualy múny aiqyn anghartyp otyr.
Milliondaghan jyldar boyy jer betinde shalqyp jatqan qazaqtyng kógildir shalqary, aumaghy 6 million gektardan astam, terendigi 69 metr Aralday alyp tenizding dәl bizding kezimizde, nebәri shiyrek ghasyr ishinde joghala bastauy adamzattyng kóz aldynda ótti.
(belgili rejisser Sergey Ázimovting «Joqtau» derekti filimin kórgennen keyingi oi)
«Adamzat balasy Jer planetasynda tuyp-óskenimen, onyng tabighy baylyqtaryn qorqaulyqpen paydalana otyryp, osy asyl mekendi kez kelgen uaqytta neytron bombasynan beter qúrtyp jibere alady» dep jazyp edi bir dana. Ataqty jazushy, marqúm Ghabit Mýsirepovtin: «Eng songhy tirlik tau etekterindegi qalyng ormanda ghana qalady. Bir zamandarda ol da tynyshtalady. Bitedi. Jer ómirin tekserip jýrgen dýniyejýzi ghalymdarynyng әzirshe júqalay eskertip jýrgen tirlik qauipterining týbi osyghan soghatyn siyaqty» degeni de esimizde. Ásili, osy sózder rasqa ainalatyn tәrizdi. Óitkeni jyl sayyn qúldyrap bara jatqan әlemnin, әsirese, Qazaqstannyng ekologiyalyq ahualy múny aiqyn anghartyp otyr.
Milliondaghan jyldar boyy jer betinde shalqyp jatqan qazaqtyng kógildir shalqary, aumaghy 6 million gektardan astam, terendigi 69 metr Aralday alyp tenizding dәl bizding kezimizde, nebәri shiyrek ghasyr ishinde joghala bastauy adamzattyng kóz aldynda ótti.
Shirkin, búl ne kórmegen Aral desenshi! 1922 jyly Aral balyqshylaryna V.IY.Leninnen jedelhat keledi. Onda: «Qymbatty joldastar! Sizderge býkil Edil boyy men Priuraliening bir bóligin asa zor baqytsyzdyq, búryn-sondy bolyp kórmegen ashtyq jaylaghany turaly habar, әriyne, jetken shyghar. Astrahani guberniyasynan bastap, Tatar Respublikasy men Permi guberniyasyna deyin qúrghaqshylyq barlyq jerde egindi de, shópti de týk qoymay kýidirip ketti. Milliondaghan adamdar, enbekshi sharualar men júmysshylar, mal qyryla bastady. Sizderding Aral tenizinde balyq aulau jayy jaman emes tәrizdi. Sizder aulaghan balyqtarynyzdyng bir bóligin ashtyqtan isip-kepken kempir-shaldargha, 8 million kýizelgen enbekshilerge, bәrinen de búryn qyrylyp ketui mýmkin 7 miyllion balalargha berinizder» delingen. Sol-aq eken, keruenmen, vagonmen Araldyng tayday tulaghan balyghy Reseyge aghyla bastady.
Alayda Araldyng aq sazandaryn talghajau etip ashtyqtan aman qalghandardyng býginde ózderi, ne bolmasa nemere-shóbereleri osy jaqsylyqty bir mәrte bolsa da eske almauy qalay? Tipti azamat soghysy kezinde Araldyng qújynaghan sazandary paravozdyng otyny bolghanyn biz bilemiz be? («Sobesedniyk», 22 jeltoqsan, 1987 j).
«Gharyshqa úshyrylghanda, Bayqonyrdan kóteriler sәtte bir gharysh kemesining ózi jerden qansha su soratynyn bilesing be? Býkil Mәskeuding bir saghatta paydalanatyn suyn tartyp alady. Osydan keyin bizding Aral sualmaghanda qaytedi?» degen edi bir kezde Ánuar Álimjanov.
Oghan qosa jyldar boyy Ámudariya men Syrdariyanyng suyn maqtagha paydalanyp, Aralgha nәr tamyzbady. Resey ghalymdary әr mezgilderde Sibirding ózenderin Aralgha búru kerek dep aldausyratyp keldi. Osynday qoldan jasalghan zaualdyng saldarynan Aral tenizi kóz aldymyzda semip bara jatty.
Osynau ghasyr tragediyasyn qoghamda alghash kóterip, dabyl qaqqan belgili rejisser Sergey Ázimov edi.
Ol Aral turaly derekti filimning ssenariyin 1985 jyly jazyp, tenizdi qorghaudyng birde-bir qoghamy joq sol kezding ózinde senzuramen kýrese jýrip, júmysyn jalghastyra berdi. Aral tenizining kóz aldymyzda joyyluynyng ashy shyndyqtary turaly mәlimetterdi molynan jinaghan rejisser 1989 jyly «Joqtau» atty derekti filim týsirudi qolgha aldy. Sol jyldary basshylyq qyzmet atqarghan talay azamattar, jergilikti túrghyndardyng oilaryn saralady. Osy mәsele boyynsha sol kezde qamauda otyrghan, búrynghy Qaraqalpaqstan obkomynyng birinshi hatshysy K.Kamalovpen súhbattasu ýshin týrme basshylarynyng rúqsatyn alyp, ekeuara әngimelesu barysynda «Aral qalay qúrghap qaldy?» degen taqyryp tónireginde tóbe qúiqandy shymyrlatar talay aqiqattyng betin ashty.
Mysaly, biz Aral tenizindegi «Vozrojdeniya» aralyn kýni keshegi deyin bilmey keldik. Al ony amerikalyqtar «Ajal araly» dep atap, shúqshiya zerttegenin keyinnen estidik. «Niu-York tayms» gazetining tilshisi Yudit Miller Ózbekstan Ýkimetinen rúqsat alyp, birneshe ghalymdarmen birigip, osy poligonnyng anyq-qanyghyna jetti. Ol keyinnen atalmysh gazetke «Ulanghan aral. Ólim sebetin bakteriyalar Aziyanyng qauipti týkpirinde әli ómir sýrude» degen taqyryppen maqala jariyalady. Artynan osy aralgha zertteu jýrgizgen Amerikanyng әskery hirurgteri, ghalymdary súmdyq janalyq ashty.
1988 jyly Sverdlovskning әskery bakteriologtary asa qúpiya jaghdayda qaruly kýzetpen kelip, 24 vagon qyryp-joyghysh qaldyqtardy osy aralgha jasyrghany anyqtaldy. Jýzdegen tonna týineme, topalan, tyrysqaq aurularynyng qozdyrghyshtaryn hlor eritindisine aralastyryp, tot baspaytyn sisternalarmen Aral tenizining dәl ortasyna jasyra salghan. Sheteldik mamandardyng aituynsha, búl planeta halqyn birneshe dýrkin qyrugha jetetin joyqyn u bolyp shyqty.
«Niu-York tayms» gazetining tilshisi Yudit Miller osy bir jagha ústatarlyq «Vozrojdeniya» aralynyng kórinisin bylaysha suretteydi: «MIY-8 tikúshaghynyng bortynan ýlken laboratoriyalyq korpus, synaq alanyn qorshay tartylghan telefon baghanalary anyq kórinedi. Olargha jantalasyp ólgen jan-januarlar men jәndikterding songhy qimylyn tirkeytin datchikter ornatylghan. Myndaghan kemirgishter men kójekterdin, jylqylar men qoylardyn, maymyldardyng qanqalary ýiilip jatyr. Al osy aimaqtan qol sozym jerde beybit túrghyndar tirshilik keshude. Olardyng balalaryna tipti qauipti infeksiyagha qarsy vaksina da egilmepti...»
Mine, osylay Kenes ýkimetining ekologiyalyq jendettigi men ekonomikalyq qorqaulyghy Aral tenizin qúrbandyqqa shaldy. Bir kezderi Ámu men Syr, Aral aimaghyndaghy Týrik halyqtarynyng gýl jaynaghan ruhany ortalyghy apat mekenine ainaldy.
Rejisser Sergey Ázimov ózining «Joqtau» derekti filiminde osy qasiretting bәrin asqan psihologiyalyq sheberlikpen bere bilgen. Mysaly, osy tuyndyny kórip otyrghan bizding kóz aldymyzdan mynaday kórinister tizbektelip ótedi: aptalap soqqan qúm dauyly, jaghalaudan jýzdegen shaqyrym sheginip ketken tenizding qayranynda qanyrap, tot basyp qalghan kemeler, ata-baba ziratyn, tenizin qimay qala bergen túrghyndar, Araldyng arnasy siyaqty jýzderi shyt-shyt jarylghan, arqasyn kýn jegen qarajauyryn qaysar jandar, qúlaghan balyq konservileu zauytynyng ghimaratyna kelip, ózderining saghynyshyn, mauqyn basyp, qauqyldasatyn qarttar, sónbeytin ýmit sәulesindey ýilerdin, mekemelerding qabyrghalaryndaghy «Aral ómir sýredi!» degen jazular, apat aimaghy gýl ómirin kóktey soldyryp, auruhana tósegine tanylghan balghyndar...
Býginde dýniyejýzi ghalymdarynyng esebi boyynsha, HHI ghasyrdyng 50-jyldarynda Qazaqstan auyzsudan qinala bastaydy. Osy qauipti erte sezgen Resey ýkimeti dýniyejýzilik túshy sudyng bay qory - Baykal kóline qaruly kýzet qoydy.
«Suly jer - nuly jer», «Ózen jaghalaghannyng - ózegi talmas», «Saghadaghy el su ishedi, ayaghyndaghy u ishedi» degen danalyq sózder qaldyrghan ata-babalarymyz teniz túrmaq, әrbir ózen, kól, tipti qúdyqtargha deyin jat qolynda qaldyrmay, osy bir tirshilik kózderin úrpaghyna tabystap otyrghan. Qazaq dalasy onsyz da tabighy sulargha asa bay emes.
IYә, bir kezde shalqyp jatqan kógildir Aral tenizi Orta Aziyanyng zýbәrjat alqasy edi-au!
Jer betinde 25 million jyl tónkerile tolqyp, myndaghan úrpaqtyng saghynyshyna ainalghan Aral tenizining dәl bizding ómir sýrgen túsymyzda tartyluy, adamy qúndylyqtardyng baghasyn jongy, azghyndyq, berekesizdik, myljyndyq, qysqasy, qazirgi kezenning býkil bet-beynesi astarly oilarmen qosa órilip, Sergey Ázimovting osy tuyndysynda adamzat beyne bir qúz basynda túrghanday әser etedi.
Alla aldynda zar iylep, kózinen qandy jasy sorghalaghan ejelgi bir pende Mysyr papirusyna jazyp qaldyrghan myna sózderinde kóp maghyna jatyr-au!
«Men adamdargha zúlymdyq
jasamadym...
Men eshkimdi óltirmedim...
Men ómir kórki - aghyn
sudyng ózegin qimadym...»
Endeshe, «Joqtau» derekti filimning de aitary osy taqylettes bolsa kerek.
Júmabay Qúliyev
http://anatili.kz/?p=7479
