Amansyzdar ma? Armysyzdar! Mal jan aman ba? Asalaumaghaleykum! Qalaysyndar?

Mine, osynyng bәri qazaqtyng keshegi, býgingi amandasuy.

Jalpy bizding babalarymyz úly mәdeniyetting iyesi jәne qaynar kózi bolghany aqiqat. O basta babalarymyz býgingidey erkegi de, әieli de qol alysyp amandaspaytyn, sholpyldatyp sýiispeytin. Erleri sol qolyn ong keudesine qoyyp qúrmet kórsetken, amandasqan. Býgingi gimn oinalghan kezde sol qolyn ong jaq keudege qoyyp qúrmet kórsetu osy dәstýrmen sabaqtasyp jatyr. Búlay amandasudyng birneshe mәni bar. Eng aldymen, gigiyena. Dýniyedegi neshe týrli parazitter men bakteriyalar, virustar qoldan nemese ekinshi adammen tym jaqyn kontaktige týsu (sýiisip amandasu) arqyly júghatynyn olar jaqsy bilgen. Er azamattar, balalar әielder bir birimen keudege qol qoyyp amandassa, kelinderding sәlem saluy da osy dәstýrmen kirigip jatyr.
Mynau úshy - qiyrsyz dalada qazaq oba, sheshek, taghy da basqa indetterdi talay bastan keship, osynday dәstýrge jýgingen bolar, kim bilsin. Al qol alyp amandasu 9 -shy ghasyrdan keyin keldi degen derek bar. Búl bizge ózge mәdeniyetpen kelgeni anyq.

Úry týspese qorasyn qymtamaytyny siyaqty әr nәrsege bir sebep bolady.
Mynau әlemdi dýrliktirip jatqan indet elge de keldi degeli bayqaymyn, adamdar bir- birine ýrke, seziktene qaraytyn boldy. Qol alyp amandaspaugha tyrysatyny, etene jaqyndaudan (kontakt) qorqatyny bayqalady. Mynanday kezende búl dúrys ta. Sondyqtan jalpy osy kezende, jalpy bolashaqta ejelgidey qalymyzdy keudege qoyyp amandasyp, qúrmet kórsetudi qayta tirilkenimiz, óziniz qol bermey - aq, eger kim de kim qolynyzdy almasa renjimegenimiz dúrys shyghar. Búlay amandasu týrki halyqtarynda әli saqtalghan, tez sinisedi. Qoldaryn keudege qoymasa da japon, korey, qytay, taghy da basqa Aziya halyqtary bas iyip, kontaktige týspey amandasady. Tipti, patshalyq Resey ofiyserlerining basyn sәl iyip "chesti iymeiy" dep amandasuy qazaqtyng "Armysyz" deytin saltynan alynghany kórinip túr emes pe? Al Brejnevten qalghan sýiisip amandasudan mýlde bas tartu kerek. Ásirese әielder qauymy.

Qol bermey amandasu janalyq emes. Elimizding ejelgi mәdeniyeti.
Áriyne, búl júqpaly dert keledi, ketedi. Az kýndik saqtyq, sabyr kerek kezen. Qazirgi medesinanyng damyghan zamanynda onday indetting tym qarqyn aluy da mýmkin emes. Desek te osynday qaterden sabaq alyp babalarymyzdyng ejelgi saltynyng bireuin bolsa da qaytaryp alsaq, últqa keler esh ziyan bolmas edi. Amandasudyng búl týri tәn tazalyghyn saqtaudyng bastauy. Al qolyndy keudege qoyyp túryp " Armysyn!?" dep amandasu ar tazalyghyna aparar jol bolar edi. Kýn sayyn "Armysyn?" yaghny "aryng taza ma?" dep súrap jatsa býgingidey kóp adamnyng ary bylghanbas pa edi. Búl endi bólek әngime. Odan da tazalaytyn bir zaual keler...

Osy sәtten bastap "Armysyn!?" dep amandasynyz. Jasy kishiniz "Armysyz!?" dep, jasy ýlkeniniz "Bar bol qaraghym!" dep sәlem qaytarynyz. Sol qolynyzdy ong keudege qoyyp qúrmet kórsetiniz. Óz ata saltynyzdy qoldanyz. Qajet bolsa búny dәl osy kezenge asa qajetti chelendj dep qabyldanyz. Mýmkin búl qazaqsha amandasu әlemge tez taralyp ketui de mýmkin ghoy, internetting zamanynda.

Últtyng ótkenin qaytaru, óshkenin jaghu degen osynday úsaq- týiek siyaqty kóringenimen saltymen sinisti bolghan qajetti dәstýrlerdi qaytarudan túrady. Bar bolynyzdar!

Ádilbek Qaba

Abai.kz