Ótken seysenbide qos birdey sayasattanushy Dosym Sәtbaev pen Aydos Sarym  «AytPARK» pikirtalas klubyna qonaq boldy. Býginimiz ben ertenimiz turaly qyzyqty әri tosyn oilarymen bólisti.

Ótpeli kezeng ayaqtalghan joq

Ótken seysenbide qos birdey sayasattanushy Dosym Sәtbaev pen Aydos Sarym  «AytPARK» pikirtalas klubyna qonaq boldy. Býginimiz ben ertenimiz turaly qyzyqty әri tosyn oilarymen bólisti.

Ótpeli kezeng ayaqtalghan joq

Núrlan Erimbetov: «Reseyge ketip jatqan adamdardyng sany eki ese kóbeydi» degen aqparat jýr. Búghan ne týrtki boldy? «90-jyldary adamdar óz tandauyn jasady, ketetinder ketti, qalghandary endi eshqayda ketpeydi» dep jýrgen edik. Búl qalay?
Aydos Sarym: Eng aldymen búl mәlimetting qaydan shyqqanyna nazar audaru kerek. Búl - әleumettik saualnama emes, nebәri kóshi-qonmen ainalysatyn bir úiymnyng mәlimeti. Jaqynda Reseyding Qauipsizdik kenesining basshysy Patrushevtin: «Syrttaghy otandastarymyzdy elge kóshirip әkelmesek, 20-30 jyldan keyin Resey demografiyalyq túrghydan kóp útylatyn bolady», - degen sózin estidik. Resey eki týrli sayasat ústanyp otyr. Bir jaghynan, yqpal faktory, TMD elderin Resey orbitasynan shygharmaudyng tetigi retinde kórshi memleketterde orystildi halyqtyng qalghanyn qalaydy. Ekinshi jaghynan alghanda, belsendi kóshirip alu baghdarlamasyn jýzege asyruda. Búghan qomaqty qarjy júmsap jatyr.
Dosym Sәtbaev: Obektivti ýrdis bar. Ol - kóshi-qon ýrdisi. Barlyq elderde kezdesip otyrghan jayt. Baltyq jaghalauy elderin alsaq, onda ýlken halyq sany jaghynan qúldyrau bar. Estondar, latyshtar men litvalyqtar Europagha ýdere kóship jatyr. Demografiyalyq túrghydan búl elder bosap qaluda. Elimizde 90-jyldary orystar jappay kóshti. Qazir ketip jatqandar tek qana orystar nemese ózge últtyng ókilderi emes, olardyng arasynda qazaqtar da bar. Bireuler oqu ýshin, bireuleri biznes ýshin qonys audaruda. Búdan birneshe jyl búryn bir әleumettik saualnama qorytyndysyna kóz jýgirttim. Oghan sýiensek, elimizdegi halyqtyng 15 payyzy basqa elge baryp ómir sýrudi qalaydy eken. Keybireuler múny til turaly mәlimdemege reaksiya retinde baghalaydy. Joq, olay emes. Mynaday tez reaksiya bolmaydy.
Aydos Sarym: Meninshe, bizde әli ótpeli kezeng ayaqtalghan joq. Qay elde túrghysy keletinin әli kýnge deyin oilanyp jýrgender kóp. Qazaqstan kýnnen-kýnge orystyq, kenestik sipattarynan aiyrylyp, qazaq, músylman eline ainalyp keledi.

IYesi joq elde úrlyq jasau onay

Núrlan Erimbetov: Últ-patriottary Qazaq tilin qoldau mitingini qalanyng bir shetinde ótkizbek. Parijding bir týkpirinde ótken miting turaly elestetuding ózi qiyn. Mәskeude miting Manej alanynda emes, shetki bir audanda ótkenin kórgen emespin. Múnday mitingti qalanyng bir týkpirinde ótkizu qorlyq emes pe?
Aydos Sarym: Keybireuler últ-patriottarynan radikal jasaghysy keledi. Búghan qaramastan, olar - zandy qúrmetteytin adamdar. Búl jerde «Nege biz Norvegiya siyaqty emespiz?» - dep qayyra saual tastaugha bolady. Qalanyng óz erejeleri bar. Miting ótkizuge mәslihat belgilegen oryndar bar.
Dosym Sәtbaev: Búl erejeler bәrine birdey. Jalpy, elitamyzdyng kópshiligi - kosmopolitter. Olardy kosmopolit etetin ne nәrse? Ol - sybaylas jemqorlyq. Bizding elitamyzdyng kóptegen ókilderi kóp nәrsege nemqúraydy qaraydy. Qazaqstan qanday boluy kerek? Múnda kimder túrady? Qay til basymdyqqa ie boluy kerek? Mitingini qayda ótkizu kerek? Búl súraqtargha bas qatyrmaydy. Olargha bәribir. Qytaylarmen júmys isteu kerek pe? Álde fransuzdarmen, amerikandyqtarmen birge júmys istey me - olar ýshin esh aiyrma joq. Óitkeni, olardyng ýileri, otbasy shetelde. Balalary da shetelde oqyp jatyr. Bizding sayasy jәne ekonomikalyq elitamyz aqshany osy jerden tauyp, oiy basqa jaqta bolghandyqtan, búl mәselelerdi kótergisi de kelmeydi.
Aydos Sarym: Biz nege qazaq tili turaly, qazaq memlekettiligi turaly jii aitamyz? IYesi joq elde úrlyq jasau onay.

Sayasat sahnasynda bәrine birdey únamaysyng

Núrlan Erimbetov: Biybigýl Tólegenovany «soqqygha jyghu» qazaqshylyqqa da, músylmanshylyqqa da jat qylyq sekildi? Ýlkendi syilaudan, elge sinirgen enbekti eskeruden qalghanymyz ba?
Aydos Sarym: Búl jerde mynaday nәrse bar. Qazir elimizde bir mezgilde eki týrli mәlimdeme jasau mýmkin emes. Biylik kóbine qazaqtildi auditoriyagha basqa, orystildi auditoriyagha tipti basqa pikir aita beretin. Býgingi kýni olay etu mýmkin emes. Biybigýl Tólegenovanyng jasy men jetken jetistikteri «IYә, qol qoydym. Meni jayyma qaldyryndar»  dep aituyna mýmkindik berer edi. Oqymay qol qoya salghan shyghar, qatelik jasaghan shyghar, biraq baspasóz mәslihatyn ótkizuding qajeti joq edi.
Dosym Sәtbaev: Búl jerde Aydospen kelisem. Jas sayasatkerlerge qaraghanda, Biybigýl Tólegenova qorqatynday eshtene joq edi. Birinshiden, ol sayasatker de emes.
Aydos Sarym: Men Qydyrәli Bolmanovty týsinbeymin. Ol qazaq oiynshyqtaryn qazaq balalaryna satqysy keledi. Áyeli ekeuining әnderin qazaq jastarynyng tyndaghanyn qalaydy. Sóite túra, qazaq tiline qarsy shyghady. Maghan osy jaghy týsiniksiz.
Elimizde jastar tyndaytyn bes túlgha da joq. Eski qaharmandarymyz sahnadan týsti, janalary әli payda bolghan joq.
Dosym Sәtbaev: Búl hat - sayasy mәlimdeme! Qol qoyghandardyng kóbi qogham jәne sayasy qayratkerler. Sayasat sahnasyna shyqqan kez kelgen adam bәrine birdey únamaytynyn aldyn ala biluge tiyis. Sayasat - las nәrse. Barlyq elde de solay bolady.

Elimiz úshaq tәrizdi qauipti aimaqtargha enip barady

Núrlan Erimbetov: Elimizde qauip qaydan shyghuy mýmkin?
Aydos Sarym: «Kelesi on jyldyqtar ótken jiyrma jylgha qaraghanda, qiynyraq bolady», - dep Dosym ekeumizding pikirimiz bir jerden shyqqan edi.
Dosym Sәtbaev: Keninen toqtalayyq. Elimiz qazir kóp baghyttar boyynsha qauipti fazalardan ótkeli túr. Birinshisi - demografiyalyq baghyt. Qazir tәuelsizdik alghannan keyingi úrpaq ósip jetildi. Olar shetinen maksimalister. Sayasy әreketi jaghynan bizding buyngha qaraghanda, olardyng radikaldylyghy basym. Liyberaldy úrandary joq.
Ekinshisi, әleumettik mәselelermen qatar bilim dengeyi de qúldyrap barady. Búl adam kapitalyn azaytady. Búl qazirding ózinde bizge soqqy bolyp tiyip jatyr.
Taghy bir qauip  - ruhani-iydeologiyalyq bos kenistikke baylanysty. Ony diny ekstremistik aghymdardyng әreketinen bayqaugha bolady.
Kelesi - ekonomikalyq baghyt. Álemdik ekonomika qayta qúryluda. Bir әlemdik daghdarystan shyghu ýshin qomaqty qarjy júmsadyq. Búghan qaramastan, Elbasy men Kәrim Mәsimov «taghy bir әlemdik daghdarysqa úshyrauymyz mýmkin» dep mәlimdey bastady. Búl - bizding kinәmiz de emes, obektivti ýrdister. Elimiz úshaq tәrizdi qauipti aimaqtargha enip barady.
Biz aldaghy on jyldyqty ghana emes, songhy jiyrma jyldy da bosqa ótkizdik dep esepteymin. Qolymyzdan keletin kóp sharuany tyndyra almadyq.

Ruhany kóshbasshylar qashan payda bolady?

Aydos Sarym: Oqushy kezimde Jazushylar odaghyna kirgenimde tynysym tarylyp qalatyn. Qazir men ýshin ol eshteneni sheshuge qauqary joq kәdimgi burokratiyalyq kense bolyp qaldy.
Bizde qazaqtar da, orystildiler de tyndaytyn túlgha joq. Múnday problema qazaqtardyng óz arasynda da bar. Moyyndau kerek, býgingi kýni onday jalghyz túlgha - Nazarbaev. Qazaqtardyng biraz bóligi tyndaydy. Kez kelgen saylauda ol halyqtyng 50-60 payyz dauysyn onay jinay alady. Búl - fakt.
Býgin biz elimizden әlemdik dengeydegi teologtardyng shyghuyna kýsh saluymyz kerek. Jana bedeldi túlghalar shyghuy kerek. Televiziya, jarnamalar bir kýndik júldyzdardy shygharudy úsynady. Pugacheva ketkennen keyin Resey sahnasynda primadonna bolmaydy...
Dosym Sәtbaev: Mening bir súraghym bar. Últ-patriottary óz maqsattaryna jetip, tipti biylikke keldi dep esepteyik. Sonda jana Qazaqstandy jasap, elimizdegi halyqtyng basyn qosa alatyn ruhany kóshbasshylar payda bola ma? Onyng ýstine, «Bolashaqta diny ekstremizmge tosqauyl bolatyn qazaqtyng últtyq iydeyasy» bolady degen oy aitylyp jýr...
Aydos Sarym: Úly jazushylar men úly ghalymdardyng payda boluyn aldyn ala sezu mýmkin emes. Qazaq tarihynda meni tanyrqatatyn bir ýlken qúbylys boldy. Abaydan keyin sayasatkerler men jazushylardyng myqty shoghyry payda boldy. Olar óz bastaryn qúrbandyqqa shalyp, qazaq últyn últ retinde saqtap qaldy. Bizding basymyzgha týsetin auyrtpalyqtar osynday úlylar shoghyrynyng shyghuyna týrtki boluy mýmkin. «Alashorda» ókilderining ortasha jasy 25-ten aspaytyn. Biz ansaghan túlghalar 20 jastaghy jastardyng arasynda jýrgen shyghar...

«Aqjoldyqtargha» 10 tenge audarta almaghan edik

Aydos Sarym: Mening partiya qúru oiymda joq. Qazirgi maqsatym - saliqaly, әr audandarda tamyry bar, biylikpen әriptestikte júmys isteytin últtyq qozghalys qúru. Búl partiya qúrghannan da manyzdy dep bilemin.
Dosym Sәtbaev: Biz sayasy partiyalar dep jýrgenderimiz, shyntuaytynda, partiyagha jatpaydy. Bizde toptyq mýdde, qysym kórsetu toptary, sheneunikterding odaghy, biznesmenderding odaghy bar. Biraq búlardy partiya deuge kelmeydi.
Aydos Sarym: Shynayy partiya onyng qarapayym mýshesi jyl sayyn 100 dollar jarna salyp, ol aqshanyng qalay júmsalyp jatqanyna nazar audarghan kezde qúrylady. 2004 jylghy eng kýshti partiyalardyng biri degen «Aq jol» partiyasynyng 80 myng mýshesinen jarna  retinde 10 tenge audartugha da shamamyz kelmedi. «Jaraydy, aqsha audarmay-aq qoyyndar, partiyalyq gazetke jazylyp, óz gazetimizdi qoldayyq», - dep úsynys jasadyq. Ol da qolymyzdan kelmedi.

Resey biz ýshin alandasyn!

Dosym Sәtbaev: Reseydegi jaghday - demokratiyalyq prosester keypine enuding jalghan núsqasy. Aynalasyndaghy ózge elderge qaraghanda, sәl dúrysyraq kórinedi. Ayta ketu kerek, Reseyde bolyp jatqan nәrseler - taza reseylik ýlgi. Ony elimizdegi jaghdaymen salystyrugha mýldem kelmeydi. Reseyding yqpalyn tym asyra kórsetuge de qarsymyn. Reseyding syrtqy sayasaty da, ishki sayasaty da ózgermeydi. Putin bastaghan isti Medvedev jalghastyryp jatyr. Putin sol isti endi qayta qolgha alady. Qazaqstanmen qarym-qatynasty basymdyq berilgen baghyttar - Keden odaghy, Birynghay ekonomikalyq kenistik shenberinde jýzege asa bastaydy.
Ekonomister tek qana ekonomikalyq jaghyna ghana mәn beredi. Búl jobalardyng geosayasy mәni de bar. Medvedev te, Putin de ózderine bir iyghyn berip túratyn rejimder arqyly postkenestik elderge yqpalyn kýsheytudi qalaydy. Mәsele - basqada. Biz «Reseyde ne bolyp jatyr?» - dep alandamaugha tiyispiz. Kerisinshe, olar biz ýshin alandauy kerek! Keyin Qazaqstannyng sayasaty qalay ózgerui mýmkin? Búl súraq olar ýshin óte manyzdy.

Jazyp alghan Shadiyar ÓSTEMIRÚLY

http://jasqazaq.kz/post/elitamyzdy%D2%A3-k%D3%A9psh%D1%96l%D1%96g%D1%96-nem%D2%9B%D2%B1raidy