Tildik tanba әlipbiyde ózindik orny bar belgili bir dybystyng jeke simvoly bolyp tabylady. Ol dybysty, sózdi, sóz tirkesin, sóilemdi tanudyng «syrtqy jamylghysy», týri ispetti. Qanday da bolmasyn dybysqa syrtqy forma, «jamylghy» berude, sonday-aq onyng basqa bir elding tanbasynan ajyratatyn últtyq ereksheligin eskerumen qatar, sol memlekette túratyn tek jeke adamgha ne belgili bir topqa ghana emes, jalpy kópshilikke, qarapayym halyqqa jyldam әri jenil qabyldanuyn da negizge alghan abzal. Ekinshiden, onyng sóz ne sóilem qúramynda kelgendegi estetikalyq jaghyn, yaghny kózge «jyly» kórinuin de basty nazarda ústau kerek. Ýshinshiden, keng túrghyda qarastyrghanda, tanba әlemdik sahnada sol eldi kórsetuding belgisi, ainasy qyzmetin de atqaruy tiyis. Osy túrghydan kelgende, dybysqa syrtqy forma berude múqiyat oilanyp, dúrys sheshim qabyldaghan jón. Sonday talas tudyryp jýrgen tanbalardyng biri – jana latyn әlipbiyindegi «y» әrpi.

Tilshi-ghalymdar arasynda «y» dybysyn tanbalauda әrtýrli pikir aitylyp jýrgeni belgili. Birinshi top qazirgi úsynylghan latyn әlipbiyinde «a» men  «o» men  syndy últtyq erekshelikti kórsetetin dauysty dybystardyng juandy-jinishkeli núsqasy sekildi «y» men «i» dybystaryn da júptap berudi úsynady. Yaghny olar «y»-ny , al «i»-ni «i» retinde tanbalaudy algha tartady. Olardyng dәleli – týrki halyqtaryn ortaqtastyratyn әlipby negizinde birynghaylastyru. Mәselen, týrik jәne әzirbayjan әlipbiylerinde «y» dybysy  tanbasymen úsynylady. Al týrkimenderde «y» dybysy «y» retinde berilgen. Búl jerde eskeretin jayt, «y» jәne «i» dybystarynyng qoldanylu jiyiligi. Týrik pen әzirbayjanda «i» dybysy qoldanylmaydy. Al qazaq tilindegi «y» men «i» dybystarynyng ózge týrki tildes halyqtargha qaraghanda dybystalu jiyiligi joghary. Eger «y»-ny «ı» tanbasyna auystyratyn jaghdayda kóptegen sózderdi qarapayym halyq dúrys qabylday almaydy (alghashqy әlipby jobasynda búnday jaghday oryn alghanyn eskeru kerek). Mәselen, «syghu», «Sydyq» degen sózderdi «sıǧu», «sıdıԛ» dep jazasaq, jinishke týrinde oqymysyna kim kepil. Búnday mysaldy kóptep keltiruge bolady. Sanada kirill (orys) әlipbii ornyghyp, daghdylanyp qalghan kópshilikke qiyndyq keltirip, sóz oqylymynyng ózgeriske týsuine әkeledi. Sondyqtan búl tanba qogham tarapynan qoldau tabuy da ekitalay. Negizinen ekinshi toptyng úsynghan tanbasyn qabyldaghan jón, yaghny «y» dybysyn «u» tanbasymen bergen dúrys. Birinshiden, ol qabyldaugha jenil bolsa, ekinshiden, birqatar Batys Europa elderinde de osy tanba «y» dybysynyng ornyna jýredi. Búl ózge halyqtardyng da, sheteldegi qandastarymyzdyng da esh qiyndyqsyz qazaq tili sózderin oqugha mýmkindik beredi. Ýshinshiden, jazu barysynda ekiúshty maghyna bildiretin sózderden qútylar edik.

Atalghan tanbagha qarsylar key sózderdi jazu barysynda (mysaly, ydystyng – udystyŋ, ysqyrghyshtyng – ysԛyrǧyştyŋ, yzanyng – yzanyŋ, ystyng – ystyŋ, yntymaqtyng – yntymaԛtyŋ) tómen qaray sozylghan әripter kóbeyip ketedi degen uәj aitady. «Y» dybysyn latynnyng «u»-men tanbalaghanda, jogharydaghy sózderding jazyluynan bayqaghanymyzday, kóz shalymgha jenil, jyldam qabyldanady jәne oqu jyldamdyghy da artady. Sonymen qatar «y» dybysyn latynnyng «u» әrpimen tanbalaghanda, grafikalyq, fonetikalyq, statikalyq negizdemeleri tolyghymen rettelgeni kórinedi.

Qysqasy, qay tanbany qabyldasaq ta, qanday sheshim shygharsaq ta, qarapayym halyqtyn, ósip kele jatqan jas jetkinshekting tanymyn eskerip, «jeti ret ólshep, bir ret piship», ong qadam jasalsa bolghany...

Quanysh Erghaliyev

Abai.kz