Qazirgi kezde sóileu tilinde jiyrmasynshy, jiyrmanshy sózderi jarysa qoldanylyp jýr. Orfografiyalyq sózdikterde jiyrmasynshy núsqasy kórsetilgen. Al Ahmet Baytúrsynúly enbekterinde jiyrma sózinen jasalghan rettik san esim býgingidey jiyrmasynshy týrinde emes, jiyrmanshy týrinde berilgen: 

Retin kórsetetin sózder; mәselen: birinshi, ekinshi, ýshinshi, tórtinshi, besinshi, altynshy, jetinshi, segizinshi, toghyzynshy, onynshy, jiyrmanshy, otyzynshy, qyrqynshy, eluinshi, alpysynshy, jetpisinshi, sekseninshi, toqsanynshy, jýzinshi, mynynshy, millionynshy. Búlar rettik dep atalady [Baytúrsynov A. Til – qúral. Sóz jýiesi hәm týrleri. II til tanytqysh kitap. 4-basyluy. Orynbor, 1924]. 

Júrnaq «nshy». Búl júrnaq juan sózge jalghassa, juan aitylady, jinishke sózge jalghassa, jinishke bolyp aitylady. Mәselen, birinshi, ekinshi, ýshinshi, tórtinshi, besinshi, altynshy, jetinshi, segizinshi, toghyzynshy, onynshy, jiyrmanshy, otyzynshy, qyrqynshy, eluinshi, alpysynshy, jetpisinshi, sekseninshi, toqsanynshy, jýzinshi, mynynshy [Baytúrsynov A. Til – qúral (qazaq tilining sarfy). Birinshi jyldyq. - Tashkent, 1918].

Dúrysynda, qazaq tilindegi rettik san esim tudyratyn júrnaq dauyssyz dybystardan song -ynshy/-inshi týrinde jalghanghanmen, dauysty dybystardan keyin jalghanghanda qatar kelgen eki dauystynyng biri týsip qalady: ekinshi, altynshy, jetinshi t.s.s. (ekisinshi, altysynshy, jetisinshi emes). Osy ýlgi boyynsha jiyrma sózine de júrnaq jalghanghanda jiyrmanshy týrinde jalghanuy tiyis. Búl orayda tilimizding zandylyqtaryn jetik biletin Ahmet Baytúrsynúly syndy ghalymdarymyzdyng tújyrymdaryn әrdayym este ústau qajet. Býgingi tanda qazaq tilining mәiegin saqtap qalghan Qytay qazaqtarynyng tilinde de jiyrmanshy týrinde ghana qoldanylady. Noghay (yyrmanshy), qúmyq (yigirmanchy), qarashay-balqar (djyiyrmanchy),  týrik (yirminci), bashqúrt (egermense), tatar (egermenche), úighyr (yigirminchiy), qyrghyz (jyiyrmanchy), t.s.s. tuystas týrki tilderinde de -sy qosymshasynsyz, jiyrmanshy núsqasy ornyqqan. 

Búl orayda jiyrma sózinen keyin keletin -nshy qosymshasy jalghanghan núsqany alpysynshy, jetpisinshi siyaqty san esimdermen túlghalas dep qarastyrugha bolmaydy. Búl jerdegi -pys/-pis qosymshasy ondyqty bildiredi. Qazaq tilindegi ýndestik zanyna sәikes qatang núsqada jalghanghan qosymsha (-pys/-pis) týrik, әzirbayjan, týrikmen, t.s.s. tilderinde -mysh/-mish týrinde jalghanghan: altmysh, jetmish. Sondyqtan jiyrmanshy týrindegi dúrys núsqany qalyptandyruymyz qajet. 

Sonymen qatar songhy jyldary etek alyp bara jatqan kóbisi, bireusi, birisi, t.s.s. qate qoldanystargha da shekteu kerek. Búl sózderding týbiri – kóp, bireu, bir. Ol sózderge tәueldik jalghauy qosylghanda kóbi, bireui, biri bolady. Onyng ýstine taghy tәueldik jalghauynyng qosymshasyn ýstemelete jalghaudyng (bireusi, birisi) esh qajeti joq.  Sondyqtan til tazalyghyna mәn berip, shynayy bolmysyn saqtauymyz qajet.   

Júbaeva O.

Filologiya ghylymdarynyng doktory, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Grammatika bólimining mengerushisi

Abai.kz