AQSh pen QHR arasyndaghy sauda "soghysy" birtindep sayabyrsyp kele jatqanda, jaghday mýlde basqa arnagha auysyp ketti. Oilamaghan jerden koronavirusy payda boldy da, әlemdi az uaqyttyng ishinde astan-kesteng etip jiberdi. Ekonomika, múnay óndirisi, qarjy naryghy, әleumettik sala bәri de daghdarysqa týsti. Álem elderi jappay virustan qútyludyn, saqtanudyng jolyn qarastyruda. Vaksina óndiretin elder ol ýshin mol qarjy audaryp,  ghylymy zertteu júmysyn barynsha qoldap otyr.

Álemde vaksina óndirisi - asa tabysty salanyng biri. Mysaly halyqaralyq "AllianceBernstein" aktivterdi basqaru kompaniyasynyng jazuynsha: Vaksinalar naryghy songhy jiyrma jyl ishinde alty ese ósip, qazirgi korona virusyna baylanysty qúny 35 milliard AQSh dollaryna jetken. Álem boyynsha osy tabysty salanyng 85 payyzdyq ýlesin nebәri 4 iri korporasiya ústap otyr. Olar: Aghylshyndyq "GlaxoSmithKline", Fransiyalyq "Sanofi" jәne AQSh-tyng alpauyt kompaniyalary "Merck" pen "Pfizer". Qytay әlemdik naryqta kóptep vaksina óndiretin óndiris oryndary bolghanymen, naqty, ózining ziyatkerlik qúqyghymen jasaghan tól vaksinasyn alghash ret 2013 jyly qazan aiynda Býkil dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng bekituinen ótkizgen. Biraq, Ýndistan men Qytay qazirgi kezde vaksina óndirisi damyp otyrghan elder sanalady.

Nәtiyjede AQSh alghash bolyp 16 nauryz kýni dayyndaghan vaksinasyn 18-55 jas arasyndaghy 45 deni sau eriktilerge salu júmysyn bastady. Qytay ertesi, 17 nauryz kýni vaksina dayyn bolghanyn jәne onyng ebola virusyna qarsy jasalghan vaksina negizinde jasalghanyn әri ózderining tól ónimi ekendigin sonday-aq qauipsiz, ónimdi әri sapaly ónim ekenin jariyalady. Alayda, vaksina jasaghan Qytaylyq mamandar AQSh-tyng vaksinany birden adam denesine saluy asyghystyq boldy, aldymen januarlargha salyp synap kóru kerek edi -degen oilarymen bólisti. Vaksina jasaugha AQSh 60 kýndey uaqyt júmsasa, Qytay 50 kýn shamasynda uaqyt júmsaghan eken. Bayqap qarasanyz eki iri el arasynda bәsekelestikting tek ekonomika salasynda ghana emes, ghylym men tehnika, әskeriy-medisinalyq sala boyynsha da joghary dengeyde ekenin kóruge bolady.

Vaksina jasau salasy biz onsha mәn bermegenimizben, damyghan elder arasynda ghylym men bilimnin, joghary tehnikanyn, memleket qorghanysy men últtyq qauipsizdik sekildi tolyp jatqan salalar boyynsha barynsha manyzdy әri bәsekelestigi joghary sala eken. Sebebi, búl sala kóp qarjyny, joghary tehnologiyagha negizdelgen ghylymi-innovasiyanyn, halyqaralyq marketing pen menedjementting boluyn talap etedi. Búl talaptardan kez-kelgen elding shyghuy qiyn. Sol ýshin búl salada bәsekelester kóp emes. Bir sózben aitqanda monopoliyalanghan sala deuge bolady. Bernshteynning (AllianceBernstein) jazuynsha damushy 94 elge salynghan әrbir AQSh doll. vaksina investisiyasynyng qaytarym tabysy 44 AQSh doll. Búl salanyng osynday tabysty ekendigin Merck-ting vaksinasiya biznesi 2019 jyly 8,4 mlrd AQSh dollaryn qúraytyn tabys әkelgenin әri segment jyl sayyn 9 payyzdyq dengeymen ósip kele jatqanynan kóruge bolady. Búl jyl sayyn jana virus payda bolyp adamdar auyrugha shalynyp jatyr ma, joq әlde aqshagha qúnyqqandar ózderi virus jasap sony taratyp, vaksinasyn satu arqyly qaltalaryn barghan sayyn qalyndatyp otyr ma ony bir Qúday biledi?

Alpauyt memleketter arasyndaghy ekonomikalyq, qarjylyq jәne әskery qaru jaqtardaghy barlyq bәsekelestikting týbinde ghylym men bilimdegi bәsekelestik jatyr. Bilim jәne ghylym salasynda damyghan elder basqa sala boyynsha da damy alatyny belgili. Men ne ýshin Vaksiyana "soghysy" - adamzattyng aqyrzamany dep aityp otyrmyn. Sebebi, adamnyng aurugha qarsylyq quaty jәne onyng virustarmen júghymdaluynyng bәri de gendik erekshelikterine iye.

Ár jasushada adamnyng genetikalyq aqparaty saqtalghan. Sondyqtan dene aghzalarymyzdyng bir jasushasy arqyly sol aghzany jasap shyghugha bolady. Mysaly, ókpening bir tal jasushasy bar bolsa әri sau bolsa adam ókpesin qayta jasaugha bolady degen sóz. Sondyqtan keybir memleketter azamattarynyng "gendik qoymasyn" jasap jatyr. Gendik qoyma (qor) - sol eldegi adamdardyng qanyna týrli medisinalyq taldau jasau arqyly alynghan, azamattardyng jalpy medisinalyq, biologiyalyq, gendik aqparattarynyng saqtalghan bazasy. Búl qoyma memleketting basqaru qúrylymy ýshin de, medisinasy ýshin de asa manyzdy. Alayda, asa qaterli túsy - eger tek bir ghana últty joydy maqsat etetin bolsa, nysanagha alynghan últtyng gendik erekshelikterin sol gendik qordaghy mәlimetter arqyly tauyp, tek solargha ghana júghatyn virusty oilap taba alady. Búl aitylghandar qazirgi zamanghy ghylym salasynda CRISPR tehnologiyasy degen atpen belgili boljamdar men teoriyalar (ol turaly jeke toqtalamyz). Áli naqty ómirde iske aspaghan dýniyeler. Alayda, adam balasynyng jalpy meyirimnen alshaqtap bara jatqanyn eskergende, kýnderding bir kýni osynday virustardyng da jasalyp, ony maqsatty týrde taratyluy da mýmkin.
Bizding dóp kelip otyrghan COVID -19 virusy da shyghu tegi әli belgisiz. Qytay songhy kezderi ony AQSh-tan kórse, AQSh ony birden Uhani virusy atap, tikeley Qytaydyng ózinen shyqqanyn aityp otyr. Atalmysh virus alghashynda jarqanattan taraldy delinse, keyin, Uhani qalasyndaghy virusty zertteu institutynan taraldy degen daqpyrt, sonynan Qytaydyng biohimiyalyq qaru jasau barysynda bayqausyzda "shyghyp" ketken virus degen alyp-qashpa dýniyeler aitylyp, jazylyp jatty. Biz shyn mәninde, búl virustyng qaydan shyqqanyn bilmey otyrmyz. Bir anyghy - әlemdi alandatugha kózge kórinbes dýniyening quatynyng jetkendigi. Nauryzdyng 19 kýngi mәlimet boyynsha әlemde 222 642 adam júghymdanyp, 9 115 adam mert boldy, 84 506 adam sauyghyp shyqty. Búl tarihta kem kezdesetin indet. Bolashaqta, әlde bir el nemese esersoq basshylar bir ózinen ózgeni, belgili mýdde ýshin joq qyludy kózdep virus óndirip, ony taratyp jatsa, әlemning aqyrzamany sol emes pe, siz qalay oilaysyz?

Sóz sonynda jaghymdy aqparatpen bólise keteyin, Qytaydyng әskery sayytynyng keshegi 20 nauryz kýngi mәlimetinde 19 nauryz kýni Uhani qalasynda birde bir júghymdalu jaghdayy tirkelmegen. Kórshi eldegi jaghday qalpyna kele bastasa, bizding elde de búl indet úzaqqa sozylmas. Onyng ýstine elimizde Últtyq biotehnologiya ortalyghy men Biologiyalyq qauipsizdik problemalarynyng ghylymiy-zertteu instituty COVID-19 virusyna qarsy vaksina jasau boyynsha birlesken júmysty bastady. Búl da elimizding ghylym salasyndaghy bir jetistigi.

Qaster Sarqytqan

Abay atyndaghy QazÚPU-dyng ústazy.

Abai.kz